Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast alates.

Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on XxxxOÜ hagi Eesti Vabariigi vastu nõude tunnustamiseks XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 17.02.2017. a esitas hageja kohtule avalduse, milles palus lõpetada tsiviilasja nr 2-16-12892 menetlus hagist loobumise tõttu, määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 567,5 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-16-15864, Eesti Vabariigi hagi XxxxOÜ vastu nõude tunnustamiseks XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 09.12.2016. a loobus Eesti Vabariik tsiviilasjas nr 2-16-15864 esitatud hagist nõude puudumise tõttu ning Harju Maakohus lõpetas tsiviilasja nr 2-16-15864 menetluse (vastav määrus jõustus 09.02.2017. a). Hageja esitab hagist loobumise avalduse, kuna esineb PankrS § 103 lg 8 sätestatud olukord – kostja nõue on jäänud XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata ning tema vastuväidet hageja nõudele ei arvestata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude sisuliselt rahuldanud. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitatud avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulust tunnihinnaga 130 eurot 9 töötunni ja 45 minuti eest kokku summas 1 267,50 eurot ja riigilõivust summas 300 eurot. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskulude suuruse ja põhjendatuse osas, mis on kantud seoses lepingulise esindaja abi kasutamisega ning leiab, et kokku on hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu lepingulisele esindajale olnud 5 tundi ja 15 minutit. Lisaks leiab kostja, et hageja lepingulise esindaja töö tunnihind on kõrgem, kui Riigikohtu varasemas praktikas

2(5)

lepingulisele esindajale mõistlikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Praegune kohtuasi on tavaline pankrotimenetluses nõude tunnustamise menetlus, mis ei ole raske ega keerukas, seega ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid põhjust arvestada praegusel juhul lepingulisele esindajale kohtupraktikas aktsepteeritud keskmisest suuremat tunnihinda. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik tunnihind on 120 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks lepingulisele esindajale 630 eurot (120 eurot x 5 tundi ja 15 minutit) ja riigilõivule 300 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013. a, 3-2-1-65-13 p 14). Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on osaliselt põhjendamata. Hageja esindaja esitatud avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud mh lepingulise esindaja kulust tunnihinnaga 130 eurot, 9 töötunni ja 45 minuti eest kokku summas 1 267,50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamiseks kulus 23.08.2016. a 5 tundi, seisukoha koostamiseks 09.01.2017. a 3 tundi ja 30 minutit, kostja 09.02.2017. a seisukohaga tutvumiseks 10.02.2017. a 15 minutit ning hagist loobumise avalduse koostamiseks ja kohtult teises tsiviilasjas tehtud määrusele jõustumismärke taotlemiseks 13.02.2017. a 1 tund. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Toimiku materjalidest nähtub, et 5 lehekülje pikkuses hagiavalduses on sisulist teksti u 3,5 lk ning hageja 09.01.2017. a 3 lehekülje pikkuses seisukohas u 2 lk. Kohtu hinnangul on nimetatud dokumentide koostamise ajakulu põhjendatud mitte rohkem, kui kokku 5 tunni ja 30 minuti ulatuses. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale vandeadvokaat Gert Kasekivi poolt osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot, seega on hageja kulud õigusabile kokku 1 267,50 eurot. 3(5)

Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuste eest (so 130 eurot tunnis) ületab õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-139-16, p 13). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keerulise õigusvaidlusega, mille tõttu peaks kaaluma suurema tunnitasu põhjendatust. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt madalat keerukust, on mõistlik lepingulise esindaja tasu seega 120 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 tundi ja 45 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 810 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuivõrd hageja on hagist loobunud, on tal õigus esitada kohtule taotlus poole tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine summas 300 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja tasutud riigilõivust 1⁄2, so 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 960 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt 150 eurot ja õigusabikulu summas 810 eurot ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 607,50 eurot (taotletud summa 1 567,50 eurot – taotluse rahuldatud osa 960 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (960 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

4(5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.