SS ja RK määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09.01.2017.a kandemäärusele nr 27522017
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 27522017
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SS ja RK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
09.01.2017.a
nende Avaldaja I (määruskaebuse esitaja I): SS (isikukood
XXXXXXXXXXX),
tehinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel Avaldaja II (määruskaebuse esitaja II): RK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja esindaja Riho Friedrichs
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09.01.2017.a kandemäärus nr 27522017 muutmata.
Jätta ringkonnakohtu menetluskulud SS ja RK kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu, asukohaga Harju Maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Spordi tn 20 (registriosa nr 4533001) ja kinnistu, asukohaga Harjumaa, Saku vald, Üksnurme küla, Kordi (registriosa nr 9315702) kohta 14.12.2016.a kohtumäärus.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-1322
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 09.01.2017.a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt on esitatud kohtumäärusega kinnitatud SS ja RK vahel sõlmitud kompromiss. Pooled on kohtumenetluses palunud kohtul saata määrus kinnistusosakonnale kompromissi p 2.1 nimetatud korteriomandi omandiõiguse üleminekuks vajalike kannete tegemiseks ja annakust loobumiseks. Kompromissis on kehtestatud tingimused, mille täitmisel SS loobub (registriosa nr 4533001) korteri osas igasugusest omandiõigusest ja Saku vallas, Üksnurme külas, Kordi talus (registriosa nr 9315702) elamise õigusest, mis on talle annakuna pärandatud kostja RK isa RK poolt. Kokkulepitud tingimused on seotud tähtajaliste maksetega RK poolt SS-le. Annakust loobumise osas annab hageja SS tagasivõtmatu nõusoleku teha ka vastav kanne pärimisregistris ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas. Kompromissis ei ole kokku lepitud omandi üleandmises ega selle vastuvõtmises poolte poolt, vaid kinnitatud, et üks pooltest loobub teatud tingimustel omandist ja annakust. Kompromissis ei ole esitatud, milliste kannete tegemist konkreetselt taotletakse, sealjuures millist kannet taotletakse seoses annakust loobumisega. Kinnistusregistriossa nr 4533001 on omanikuna sisse kantud RK (isikukood XXXXXXXXXXX). Kinnistusregistriossa nr 9315702 on omanikuna sisse kantud RK. Kohtunikuabi viitas asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 641 ja § 120 lg-le 1. Kui asjaõiguslepingu asendab kohtulik kompromiss, peab viimane sisaldama kokkulepet omandi üleandmise kohta ja avaldust omaniku kande muutmiseks ning sellele vastavaid nõusolekuid. Kokkulepet, et teatud tingimuste täitmisel üks pooltest loobub omandist, ei saa lugeda omandi üleandmise kokkuleppeks. AÕS § 120 lg 2 alusel on asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks, mis on tehtud tingimuslikult või tähtpäeva määrates, tühine.
3.25.01.2017.a esitasid SS ja RK maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid selle tühistada ja rahuldada kinnistamisavaldus. Määruskaebuse kohaselt on kohtunikuabi ebaõigesti tõlgendanud Harju Maakohtu 14.12.2016.a kohtumääruse resolutiivosa sisu ja tähendust ning vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi (AÕS § 120 lg 1 ja 2), mis on kaasa toonud ebaõige kandemääruse. Kaebuse esitajate hinnangul ei ole kohtulik kompromiss oma sisult tingimuslik. Kuigi kompromissi p 2.1. algab sõnadega „... tingimusel , et ....“ on kontekstist selgelt näha, et reaalselt kannete tegemised või omandiõigustest loobumised ei ole seatud millestki sõltuvusse. Selliselt on SS andnud kannete tegemiseks tagasivõetamatud nõusolekud, mida ei saa viimane tagasi võtta ka juhul kui RK SS-le kokkulepitud raha kokkulepitud ajal ei maksa. Nõusolekute tagasivõetamatus on asjaolu, mis ilmestab, et omandiõigustest loobumine ei ole tingimuslik. Seega Harju Maakohtu poolte kokkulepet kinnitavas kohtumääruse resolutiivosa punktis 2.1. sisaldub poolte, sh SS, kokkulepe/avaldus omandi üleandmise kohta RK-le, samuti annakust loobumiseks ning punktis 2.5. poolte ühine, sh SS avaldus omaniku kande muutmiseks ning sellele vastav nõusolek. Asjaolu, et Harju Maakohtu 14.12.2016.a kohtumääruse resolutiivosa sisaldab kokkulepet omandi üleandmise kohta, avaldust omaniku kande muutmiseks ning sellele vastavat nõusolekut, kinnitab ka kohtumääruse teinud kohus. Samuti ilmestab seda ka asjaolu, et määruskaebuse on esitanud kompromissi osapooled ühiselt.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-1322 määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.TsMS § 593 lg 1 kohaselt teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ja ega kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. KRS § 35 lg 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada mh vormikohane käsutustehing, nõutavad nõusolekud ja muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Seega käesoleval juhul vaidlustatud maakohtu määrust kontrollides saab ringkonnakohus lähtuda üksnes maakohtule esitatud dokumentidest ehk Harju Maakohtu 14.12.2016.a määrusest. Ringkonnakohus ei saa arvestada maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel RK poolt kinnistusosakonnale pärast vaidlustatud määruse tegemist esitatud muid avaldusi ja dokumente. Käesoleva määruskaebuse lahendamine ei sõltu sellest, kas põhimõtteliselt oleks võimalik vaidlusaluste kinnistuste osas mingeid kandeid teha, vaid sellest, kas maakohus jättis õiguspäraselt maakohtu kinnistusosakonnale esitatud kohtulikus kompromissis sisalduvate taotluste alusel kanded tegemata. Maakohtu kinnistusosakonnale ei esitatud eraldi kinnistamisavaldust, vaid üksnes kohtulik kompromiss, mis pidi sisaldama kõiki kannete tegemiseks vajalikke avaldusi ja tehinguid, st kinnistamisavaldusi, puudutatud isiku nõusolekuid ja kehtivat asjaõiguslepingut.
7.Harju Maakohtu 14.12.2016.a määrusega kinnitatud kompromissis on RK ja SS, kes oli RK abikaasa, leppinud punktis 2.1 kokku, et SS loobub Spordi tn 20-56 korteri osas omandiõigusest RK kasuks ning Kordi talus elamise õigusest tingimusel, et RK hüvitab talle rahas 33 000 eurot. Eeltooduks andis SS tagasivõtmatud nõusolekud teha vastavad kanded Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas. Kompromissi punktis 2.5 on pooled palunud kohtul saata määruse kinnistusosakonnale kompromissi punktis 2.1 nimetatud korteriomandi omandiõiguse üleminekuks vajalike kannete tegemiseks ja annakust loobumiseks.
8.KRS § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kinnistamisavaldus ei tohi olla tingimuslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu 14.12.2016.a lahendist ei ole võimalik aru saada, mis kannete tegemist on taotletud. Kui kinnistusosakonnale saadetakse kannete tegemiseks üksnes kohtulahend, siis peab ka sealt KRS § 34 lg 6 kohaselt tulenema selgelt, mis kannete tegemist taotletakse (nt mis kande kustutamist ja millise kande tegemist). See tähendab, et kandeid ei tehta mitte kohtuliku kompromissi alusel, vaid kohtulikus kompromissis sisalduvate kinnistamisavalduse ja asjaõiguslepingu alusel. Sellest, et üks kompromissi pooltest on andnud tagasivõtmatu nõusoleku vastavate kannete tegemiseks (p 2.1) ning pooled on palunud saata määruse kinnistusosakonnale omandiõiguse üleminekuks vajalike kannete tegemiseks ja annakust loobumiseks (p 2.5), ei ole võimalik välja lugeda, milliste konkreetses sõnastuses kannete tegemist pooled soovivad.
9.Lisaks eelnevale nõustub ringkonnakohus ka maakohtuga, et Harju Maakohtu 14.12.2016.a lahend ei sisaldu asjaõiguskokkulepet, mille kohaselt oleks kokkulepitud kinnisomandi üleandmises ning kokkulepet, et üks isik loobub omandist kellegi teise kasuks, ei saa lugeda omandi üleandmise kokkuleppeks. Samas isegi kui lugeda omandiõiguse loobumist teise isiku kasuks omandi üleandmise kokkuleppeks AÕS § 120 lg 1 tähenduses, on see kompromissi tekstist nähtuvalt tingimuslik, mis on AÕS § 120 lg 2 alusel tühine. Tühisel
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-1322 asjaõiguslepingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 lause 1). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega, et kompromissi kontekstist on selgelt aru saada, et omandiõigusest loobumine ei ole seatud millestki sõltuvusse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kompromissi tekstist selgelt, et SS loobub Spordi tn 20-56 omandiõigusest üksnes tingimusel, et RK hüvitab talle rahas 33 000 eurot. See et kompromissi p 2.1 teises lauses on määratud, kelle kasuks ta omandiõigusest loobub, ei lükka ümber esimeses lauses kokkulepitud tingimust, vaid üksnes täpsustab seda. Ringkonnakohus märgib veel vastuseks määruskaebusele, et kannete tegemiseks nõusoleku andmist tuleb eristada asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kannete tegemiseks tingimusteta nõusoleku andmine ei asenda tingimusteta asjaõiguslepingut poolte vahel. Kuigi kompromissi tekstis nimetatakse tagasivõetamatut nõusolekut, võib kompromissi tekstist järeldada, et ka selle andmine on seotud tingimustega. See, kuidas on kompromissi tõlgendanud kompromissi kinnitanud kohus, ei ole siduv käesolevas asjas.
10.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Arvestades, et pooled on käesoleval juhul pöördunud kohtu poole ühise määruskaebusega, siis olenemata sellest, et Harju Maakohtu 14.12.2016.a määruse alusel ei ole võimalik kandeid teha, on pooltel võimalik soovitud õigusmuudatused siiski ellu viia selliselt, et vajalikud asjaõiguslepingud, kandeavaldused ja puudutatud isiku nõusolekud vormistatakse notari juures ning esitatakse uuesti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
11.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta määruskaebuse esitajate kanda.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.