Muud › Muud hagiasjad

Jätta N.N kasutusse: o Saun, asendiplaanil (kokkuleppe lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 2. Sauna plaanil nr 2 (kokkuleppe lisa nr 3, t.l. 194) märgitud kõik ruumid, s.o  ruum nr 10 (pesuruum pindalaga 3,91 m2),  ruum nr 11 (saun pindalaga 7,63 m2),  ruum nr 12 (pesuköök pindalaga 21, 75 m2) ning  ruum nr 13 (kuur pindalaga 14,93 m2). o Elamus, asendiplaanil (kokkuleppe lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 1, asuvatest ruumidest Elamu plaanil nr 1 (lisa nr 3, t.l. 194) rohelisega märgitud 1(6)

2-1-35/05      

ruum nr 1 (esik pindalaga 3,19 m2), ruum nr 2 (köök pindalaga 12,60 m2), ruum nr 3 (tuba pindalaga 10, 75 m2), ruum nr 4 (tuba pindalaga 27,54 m2), ruum nr 8 (kuur pindalaga 58,07 m2), ruum nr 9 (kuur pindalaga 32,84 m2);

o Aidas (kokkuleppe lisa nr 4, t.l. 195), asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 3, rohelisega märgitud kaks vasakpoolset ruumi, mille kummagi pindalaks on märgitud 14 m2. o kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide suurusele ning asetusele. o Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 4, 1⁄2 suuruses osas selliselt, et N.N kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes vasakpoolne, keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m 2 suurune pind. o Õueala selliselt, et N.N kasutusse jääb kokkuleppele lisatud plaanil (lisa nr 5, t.l. 196) kollasega märgistatud ala, s.o plaanil (lisa nr 5) punktidega 18, 19, 20, 21, 1 märgitud ning mõttelise piirjoonega eraldatud maast ülespoole jääv ala selliselt, et vasakult piirneb N.N kasutusse jääv maatükk G.T kasutusse jääva maatükiga, plaanil näidatud punktist 18 kuni kinnistu piirini, ning ülejäänud kahelt küljelt loodava kinnistu piir; plaanil (lisa nr 5) punktide 1 kuni 15 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see osa, mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest kinnistu välispiiride poole, samuti punktidest 6 kuni 13 moodustuv maja ümber olev maa ning 5 – 6 ja ; 13 – 14 vahele jääv maa-ala; maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist kõnniteega.

2(6)

2-1-35/05 o Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2, t.l. 193) tähistatud nr-ga 4, 1⁄2 suuruses osas selliselt, et G.T kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes parempoolne, keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune pind. o Õueala selliselt, et G.T kasutusse jääb lisatud plaanil (lisa nr 5, t.l. 196) oranžiga märgistatud ala, s.o plaanil (lisa nr 5, t.l. 196) punktide 1 kuni 16 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see osa, mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest õuemaal asuva elamu poole, välja arvatud see osa elamu esisest ja elamu ümber olevast maast, mis jääb N.N kasutusse, s.o punktide 5 kuni 14 ühendamisel tekkiv elamu ees ning selle ümber olev maa-ala; punktist 18 kuni kinnistu ülemise piirini kulgevast mõttelisest joonest vasakule jääv maatükk, mille teised kaks külge piirnevad kinnistu piiriga; maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist kõnniteega.

ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS

27.01.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi N.N vastu M vallas R külas pooltele kuuluval maatükil kaasomandi lõpetamiseks ja asja osaliseks jagamiseks reaalosadeks. Kostja tunnistas hagi osaliselt /t.l. 24-26/. 08.02.2006.a. esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 25.01.2006 sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu, paludes menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses ilma poolte osavõtuta kohtuistungist. Kompromissi tingimustest nähtuvalt on pooled kokkuleppinud järgmiselt: 3(6)

2-1-35/05 1.Jagada pooltele kuuluv M vallas R külas asuv U kinnistu, registriosa nr xxx, kolmeks reaalosaks, mille tulemusel tekib kolm iseseisvat kinnistut. Reaalosade määramisel ning uute kinnistute moodustamisel lähtuda OÜ G poolt koostatud katastriüksuse jagamise skeemist (lisa nr 1) selliselt, et: 1.1.N.N omandisse jääb praeguse kinnistu osa, millele on kõnealusel skeemil märgitud „N.N” ning 1.2.G.T omandisse jääb praeguse kinnistu osa, millele on skeemil märgitud „G.T.” 1.3.Kolmas kinnistu osa, millele on eelviidatud skeemil märgitud „Õu,” jätta poolte kaasomandisse. 2.Määrata kindlaks kaasomandisse jääva õuemaa kasutuskord alljärgnevalt: 2.1.Jätta N.N kasutusse: o Saun, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 2. Sauna plaanil nr 2 (lisa nr 3) märgitud kõik ruumid, s.o  ruum nr 10 (pesuruum pindalaga 3,91 m2),  ruum nr 11 (saun pindalaga 7,63 m2),  ruum nr 12 (pesuköök pindalaga 21, 75 m2) ning  ruum nr 13 (kuur pindalaga 14,93 m2). o Elamus, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 1, asuvatest ruumidest Elamu plaanil nr 1 (lisa nr 3) rohelisega märgitud  ruum nr 1 (esik pindalaga 3,19 m2),  ruum nr 2 (köök pindalaga 12,60 m2),  ruum nr 3 (tuba pindalaga 10, 75 m2),  ruum nr 4 (tuba pindalaga 27,54 m2),  ruum nr 8 (kuur pindalaga 58,07 m2),  ruum nr 9 (kuur pindalaga 32,84 m2); o Aidas (lisa nr 4), asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 3, rohelisega märgitud kaks vasakpoolset ruumi, mille kummagi pindalaks on märgitud 14 m2. o kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide suurusele ning asetusele. o Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 4, 1⁄2 suuruses osas selliselt, et N.N kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes vasakpoolne, keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune pind. o Õueala selliselt, et N.N kasutusse jääb lisatud plaanil (lisa nr 5) kollasega märgistatud ala, s.o plaanil (lisa nr 5) punktidega 18, 19, 20, 21, 1 märgitud ning mõttelise piirjoonega eraldatud maast ülespoole jääv ala selliselt, et vasakult piirneb N.N kasutusse jääv maatükk G.T kasutusse jääva maatükiga, plaanil näidatud punktist 18 kuni kinnistu piirini, ning ülejäänud kahelt küljelt loodava kinnistu piir; plaanil (lisa nr 5) punktide 1 kuni 15 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see osa, mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest kinnistu välispiiride poole, samuti punktidest 6 kuni 13 moodustuv maja ümber olev maa ning 5 – 6 ja ; 13 – 14 vahele jääv maa-ala; maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist kõnniteega. 2.2.Jätta G.T kasutusse:

4(6)

2-1-35/05 o elamus, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 1, asuvatest ruumidest Elamu plaanil nr 1 (lisa nr 3) kollasega märgitud:  ruum nr 5 (köök pindalaga 30,17 m2),  ruum nr 6 (tuba pindalaga 12,38 m2),  ruum nr 7 (puhkeruum pindalaga 48,28 m2). o Aidas (lisa nr 4), asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 3, kollasega märgitud kaks parempoolset ruumi mille pindalaks on märgitud 14 m2 ja 38 m2; o Saun, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 6. Sauna plaanil (lisa nr 6) märgitud kõik ruumid, s.o  Ruum pindalaga 2,20 m2  Ruum pindalaga 1,35 m2  Ruum pindalaga 6,25 m2 o kõikide nimetatud ruumide peale jäävad pööningupinnad vastavalt ruumide suurusele ning asetusele. o Kelder, asendiplaanil (lisa nr 2) tähistatud nr-ga 4, 1⁄2 suuruses osas selliselt, et G.T kasutusse jääb sisenedes keldrisse keldri pikitelje suhtes parempoolne, keldri eesruumist ja tagaruumist moodustuv 10,5 m2 suurune pind. o Õueala selliselt, et G.T kasutusse jääb lisatud plaanil (lisa nr 5) oranžiga märgistatud ala, s.o plaanil (lisa nr 5) punktide 1 kuni 16 ühendavatest sirgjoontest moodustuva õuemaa see osa, mis jääb kõnealusest mõttelisest piirjoonest õuemaal asuva elamu poole, välja arvatud see osa elamu esisest ja elamu ümber olevast maast, mis jääb N.N kasutusse, s.o punktide 5 kuni 14 ühendamisel tekkiv elamu ees ning selle ümber olev maa-ala; punktist 18 kuni kinnistu ülemise piirini kulgevast mõttelisest joonest vasakule jääv maatükk, mille teised kaks külge piirnevad kinnistu piiriga; maja esine, s.o punktide 3 ja 4 vaheline piirjoon on looduses määratud olemasoleva paekivist kõnniteega. 2.3.Jätta poolte ühiskasutusse: o Käimla, plaanil (lisa 5) sauna kõrvale p-de 5 ja 4 vahelisel alal rohelisega märgitud punkt, ning selleni viiv juurdepääsutee. o Kaev, plaanil (lisa nr 5) keldri kõrvale p-de 3 ja 4 vahelisel alal õuemaa paremasse serva rohelisega märgitud punkt, ning selleni viiv juurdepääsutee. o Elamuesine tee, plaanil (lisa nr 5) p-de 12 ja 3 vaheline rohelisega märgitud ala ning keldrini viiv juurdepääsu tee.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

5(6)

2-1-35/05 tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik. TsMS § 430 lg 5 ja 6 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

R.Undrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.