Tsiviilasi nr.2-05-22430
Asja menetlusse võtmisest keeldumise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
22.veebruar 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-22430
Tsiviilasi
A.S. hagi A.L. , S.H. , I.L. , M.L. ja A.R. vastu ehitise müügilepingu hinna ja tingimuste tuvastamiseks ning müügilepingust tulenevate ehitise omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks või alternatiivina võõrandamise kavatsuse ja tingimuste tuvastamiseks ning ehitise omanike kirjaliku teate esitamise kohustamiseks. Hageja : A.S. Kostja : A.L. Kostja : S.H. Kostja : I.L. Kostja : M.L. Kostja : A.R. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §3, §371 lg.1 pp.1,2, §372, §§463-§466 ja 660-661, kohus määras: Keelduda A.S. hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada see koos lisadega hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
16.12.2005.a. on kohtule laekunud A.S. hagi A.L. , S.H. , I.L. , M.L. ja A.R. vastu ehitise müügilepingu hinna ja tingimuste tuvastamiseks ning müügilepingust tulenevate ehitise omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks või alternatiivina võõrandamise kavatsuse ja tingimuste tuvastamiseks ning ehitise omanike võõrandamiskavatsuse kirjaliku teate esitamise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on V.K. loovutanud hagejale õigusvastaselt võõrandatud X talu tagastamise nõudeõiguse. Tagastataval maal asuva ehitise (Valga maakonnas) kaasomanikeks on kostjad A.L., S.H., I.L. ja M.L., kes on andnud kostja A.R.’ile volituse tegema ehitise kasutamiseks ja käsutamiseks kõiki tehinguid, erastama ehitise alla maa, ka võõrandama ja koormama ehitise ja üle andma omandi, samuti alla kirjutama eelpoolnimetatud toimingute teostamiseks vajalikele dokumentidele. Volikirjas sisalduva klausli „osalejad avaldavad, et müügihind on neile A.R. poolt tasutud“ ning A.R.’i poolt Tartu Halduskohtus kohtuistungil avaldatu alusel leiab hageja, et kostjad on ehitise võõrandanud A.R.’ile. Tuginedes MRS §9 lg.7 ja lg.8 sätestatule, palub hageja tuvastada kostjate poolt sõlmitud ehitise müügilepingu hind, tingimused ja ostja ning kanda hagejale üle ehitise müügilepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused; alternatiivnõudena palub hageja tuvastada ehitise võõrandamise kavatsuse olemasolu ja tingimused ning kohustada ehitise omanikke viivitamatult esitama hagejale ehitise võõrandamiskavatsuse kirjalik teade.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellel lisatud materjalidega ning kogudes täiendavaid andmeid avalikest registritest, leiab, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §371 lg.2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et antud juhul esinevad eelnimetatud sättes sätestatud alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kuigi hageja on nii põhinõude kui ka alternatiivnõude formuleerinud tuvastusnõudena, on hageja põhinõudeks „Maareformi seaduse“ (MRS) §9 lg.8 (teises lauses) sätestatud omandireformi õigustatud subjekti õiguse – ehitise omaniku poolt õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise võõrandamise korral õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, on õigustatud subjektil õigus pöörduda kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks – realiseerimine. Eeltoodud regulatsioonist johtuvalt eeldab hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kohtulik kaitse õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise võõrandamissündmuse toimumist. „Asjaõigusseadus“ (AÕS) §68 lg.3 koosmõjus „Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse“ (AÕSRakS) §13 lg.6 sätestatust tulenevalt tekib omandiõigus ehitisele (kui vallasasjale) ehitise või selle osa võõrandamislepingu notariaalsel tõestamisel ning vastava õigusmuudatuse kandmisel Ehitusregistrisse. Siit johtuvalt on ekslik hageja hinnang selles, et kohtule ehitise ostumüügilepingust tulenevate omandaja õiguste ja kohustuse ülekandmise nõude
esitamiseks piisab tema subjektiivsest hinnangust kogutud teabele (volikirjas sisalduv ja volitatu avaldatu), vaid sellekohase nõude kohtuliku realiseerimise eelduseks on võõrandamistehingu olemasolu fakt. Kohus teostas elektroonilise päringu Ehitusregistrisse (mille vastav andmebaas on avalik ja kättesaadav kõigile) ning Ehitusregistri andmebaasi teatisest nähtuvana on vaideobjektiks oleva ehitise kaasomanikeks kostjad (välja arvatud A.R.). Ehitise kuuluvust kostjate omandusse on hageja kinnitanud ka Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus haldusasja nr.3380/05 menetluses. Siit tulenevalt asub kohus veendunult seisukohale, et hageja võis ja pidi olema hagiavalduse esitamise ajal teadlik ehitise võõrandamistehingu puudumisest ja ehitise kuulumisest kostjate omandisse. Seega ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes hageja õiguste rikkumine üldse võimalik, sest ehitise võõrandamistehingu puudumise tõttu ei teki hagejal õigust nõuda lepingust tulenevate omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmist. Samuti leiab kohus, et hageja poolt esitatud alternatiivnõudena esitatud võõrandamise kavatsuse ja tingimuste tuvastamise ning ehitise omanike kirjaliku teate esitamise kohustamise nõue ei ole tuvastushagina realiseeritav. TsMS §3 annab isikule õiguse pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS §368 lg.1 sätestatu annab õiguse esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt on tuvastushagi sisuks ja realiseerumiseesmärgiks õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, tagamaks isiku seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitse (näiteks lapse põlvnemise tuvastamise nõue, lepingust tuleneva õigussuhte olemasolu tuvastamise nõue vms.). Antud juhul on hageja tuvastusnõue suunatud aga mitte õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamisele, vaid oletatava õigussuhte tekkevõimaluse tuvastamisele. Kohus leiab, et tuvastushagiga ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest kohus ei saa kindlaks teha isiku tahteavalduse teket ega kohustada isikut oma tahteavaldust kujundama ja sellest teisi isikuid teavitama. Eeltoodud põhjustel tuleb keelduda A.S. hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei pea kohus vajalikuks käesolevas määruses analüüsida hagiavalduses esinevaid teisi puudusi, mis tulenevad hagiavalduse sisu- ja vorminõuete rikkumisest (hagi alus ja ese, nõue, riigilõiv, ankeetandmed jms.) ning tooksid õigusliku tagajärjena kaasa hagiavalduse käiguta jätmise ja/või menetlusse võtmisest keeldumise.
A.Kaldma kohtunik 22.02.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.