Tsiviilasi nr. 2-06-17
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Määruse tegemise aeg ja koht
21.veebruar 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-17
Tsiviilasi
EV hagi V.V. , A.A. , V.L. ja E.V. vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja: EV
esindajad
Hageja volitatud esindaja: Kaja Oksa /tl.7,8/ Kostja: V.V. Kostja: A.A. Kostja: V.L. Kostja: E.V.
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus EV hagis V.V. , A.A. , V.L. ja E.V. vastu regressnõudena kuriteoga tekitatud kahju, summas 3 143 krooni, hüvitamise nõudes, kuna hageja loobus hagist.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Hageja taotlus 14.02.2006.a. on kohtule laekunud hageja volitatud esindaja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kõigi kostjate vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Taotluse motiivide kohaselt oli R.V. eelnevalt esitanud pensioniametile taotluse kuriteoohvrite riikliku hüvitise saamiseks ning pensioniamet kandis 14.02.2002.a. R.V.’i arvelduskontole üle kuriteoohvrite riikliku hüvitise summas 3 143 krooni matusekulude katteks, milline summa oli ka hageja regressnõude esitamise aluseks. Samas on Valga Maakohtu 29.10.2002.a. otsusega kriminaalasjas nr.1-104/02 kostja V.V.’lt välja mõistetud kannatanu R.V.’i kasuks kuriteoohvri S.V.’i matusekulud kogusummas 12 901 krooni. Seega on R.V.’i tsiviilhagi rahuldatud, kuid isik ei teavitanud pensioniametit kohtuotsusest tema kasuks matusekulude väljamõistmise kohta, mistõttu hageja nõuab pensioniameti poolt makstud hüvitise tagasi R.V.’ilt. Siit johtuvalt loobub hageja oma nõudest kostja V.V. vastu. Samuti loobub hageja nõudest teiste kostjate vastu, kuna kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole A.A., V.L. ja E.V. vastutavad 23.10.2001.a. toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest, mistõttu ei saa nemad olla antud asjas kostjateks. Kostjate seisukoht hageja nõude osas Kostja V.V. poolt kohtule saadetud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista, viidates asjaolule, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on temalt kannatanu R.V.’i kasuks muuhulgas juba välja mõistetud ka S.V.’i matusekulud, mistõttu teistkordne kahju väljamõistmine ei ole lubatav. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata /tl.24/. Kostjate A.A., V.L. ja E.V. poolt kohtule saadetud kirjalikus vastuses kostjad hagi ei tunnista, viidates asjaoludele, et kriminaalasja menetluses tuvastatu kohaselt ei ole nad vastutavad kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest ning hüvitamiskohustus lasub V.V.’l, kellelt vastav summa on kohtuotsusega kannatanu kasuks ka välja mõistetud /tl.21,27/. Kostjad menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Pooled on kohtule kinnitanud, et kostja V.V.’lt on Valga Maakohtu 29.10.2002.a. otsusega kriminaalasjas nr.1-104/02 välja mõistetud kannatanu R.V.’i kasuks kuriteoohvri S.V.’i matusekulud kogusummas 12 901 krooni. Seega on R.V.’i tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldatud jõustunud kohtuotsusega, mistõttu hagejal ei teki „Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.2 sätestatust tulenevalt regressnõudeõigust selle kostja vastu. Samuti on pooled kohtule kinnitanud, et kriminaalasja menetluses tuvastatu kohaselt ei ole kostjad A.A., V.L. ja E.V. vastutavad kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest. Siit johtuvalt puuduvad nende kostjate suhtes tsiviilvastutuse (kahju tekitamisest tulenev kohustus) tekke eelduseks olevad kohustuslikud koosseisulised elemendid (süü, õigusvastane tegu, põhjuslik seos), mistõttu hagejal ei teki regressnõudeõigust nende kostjate vastu. Eeltoodust tulenevalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. TsMS §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja esindaja on kinnitanud enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kostjad pole avaldanud soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
H.Ilisson kohtunik 21.02.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.