Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

-täiendav hüvitis 15 päeva eest kostja poolse töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu summas 33 315,84 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osas, et hagejaga oli sõlmitud tööleping, mille alusel ta asus tööle õpetaja abi ametikohale. Hageja töötas kostja juures 10.05.2016-31.07.2016, sh oli 01.07.201631.07.2016 lasteaias kollektiivpuhkus. Kostja ei nõustu asjaoluga, et kõnesoleva töölepingu puhul oleks tegemist tähtajalise lepinguga. Tulenevalt TLS § 6 lg 2 , kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks TLS § 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuse. Antud juhul on küll kokku lepitud kestuses, kuid puudu on olulisem tingimus, s.o. põhjus tähtajalise lepingu sõlmimiseks. Kasvataja abi ametikoha puhul on tegemist koosseisulise ametikohaga. Kõnesolevat asjaolu kinnitab ka Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 20 lg 1, mille kohaselt lasteasutuse töötajad on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad, käesoleval juhul õpetaja abi. TLS § 9 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kuna käesoleva juhul puudus töömahu ajutine suurenemine või ka vajadus hooajatöö tegemiseks, pealegi oli kostjal olemas õpetaja abi vaba ametikoht, siis ei olnud põhjust tähtaja kohaldamiseks. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu tööleping. Samas ei ole hageja tõendanud töölepingu tähtajalisust õigustavaid asjaolusid. Poolte e-kirjavahetuse kohaselt teatas kostja seaduslik esindaja 29.08.2016 hagejale, et peab majanduslike raskuste tõttu 01.08.2016 hagejaga sõlmitud lepingu lõpetama, 03.08.2016 nõustus hageja talle tehtud ettepanekuga. Hageja ei vaidlusta sisuliselt temaga töölepingu lõpetamist seoses koondamisega (TLS § 89), vaid talle kui töötajale väljamaksmisele kuuluvat hüvitist. Kostja on seisukohal, et kuna hagejaga ei olnud sõlmitud tähtajalist töölepingut, siis ei kuulu talle TLS § 100 lg 3 alusel väljamaksmisele hüvitis tema poolt väidetud tähtaja lõpuni. Kostja kinnitab, et lepingus on töötasu summas tegemist inimliku eksitusega. Õpetaja abi tegelik töötasu on 540 eurot (bruto) kuus. Tööandja märkas kõnealust eksitavat viga ning esitas järgmisel päeval hagejale õige töötasuga 540 eurot kuus uue lepingu, mille hageja alla kirjutas. Samas palus kostja, et hageja tagastaks talle antud lepingu eksemplari, kuhu oli märgitud ebaõige töötasu 540 eurot tunnis. Hageja teatas, et ta ei mäleta, kuhu ta pani vaidlusaluse lepingu ega leia seda. Kostjale OÜ-le Xxxx kuuluva Eralasteaia Xxxx töötajate töötasude alammäärad on kehtestatud Xxxxvalla munitsipaalharidusasutuste töötajate töötasustamise aluste (RT IV, 04.04.2015, 23) põhjal, kus § 5 kohaselt on koolieelse lasteasutuse õpetaja abi töötasu alammäär 510 eurot kuus. Samas oli ka enne hagejat töötanud õpetaja abi kuutöötasu 540 eurot. Ei ole mõeldav, et kõige madalama töötasu alammääraga töötaja igakuine kättesaadav töötasu oleks ligikaudu 50 000 eurot. Kostja palub: -lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu 31.07.2016; -maksta hagejale puhkusetasu 81,44 eurot; -maksta hagejale hüvitist seoses töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatamisega 15 päeva eest 261 eurot; -maksta hagejale töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu hüvitist tema ühe kuu keskmise kuutasu ulatuses, s.o 522 eurot. Hageja 07.12.2016 seisukoht

2-16-16406 Hageja loobub järgmistest nõuetest: mais 2016 saamata jäänud töötasu summas 49 689,82 eurot ja juunis 2016 saamata jäänud töötasu summas 64 552,09 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja vastusest hagile on kinnitust leidnud asjaolu, et kostja tegelikkuses püüdiski hagejat eksitada, võttes allkirju mitmetele erinevatele lepingutele ning et kostja tahtlikult sõlmiski hagejaga töövõtulepingu selleks, et vabaneda hageja ees teatud kohustustest (näiteks puhkus ja selle tasu), kuigi kostja tunnistab oma vastuses, et tegemist oleks pidanud siiski olema töölepinguga. Hageja möönab, et tegemist võis kostja poolt olla inimliku eksitusega 540€/h töötasu osas. Hageja on nõus vähendama oma nõudeid, lähtudes 540 eurosest kuutasust. Kostja poolt viidatud põhjust selleks, miks tööleping on tähtajaline, ei saagi lepingus olla, sest kostja püüdis hagejat eksitada, sõlmides töölepingu asemel töövõtulepingu, milles loomulikult ei sisaldu ka tähtajalise töölepingu põhjendust. Ainuüksi asjaolu, et puudub tähtajalise lepingu põhjendus, seda enam, et kostja sõlmis hagejaga pettusega töövõtulepingu, ei muuda nüüdseks kostja poolt omaks võetud töölepingut tähtajatuks, seda enam, et tähtaja suhtes lepingu sõlmimise ajal ei olnud pooltel mingeid vastuväiteid. Hageja teadis ja arvestas sellega, et ta töötab just nimelt töölepingu alusel kuni 30.12.2016. Hageja muudab oma nõudeid ja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: -puhkusetasu summas 81,44 eurot; -täiendav hüvitis 15 päeva eest, so poole kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 5 alusel kostja poolse töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu summas 270 eurot (540€:2=270€), kuivõrd kostja ei järginud TLS § 97 lg 2 p 1 ettenähtud töölepingu ülesütlemise tähtaega; -koondamishüvitis hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 3 alusel summas 3240 € (6 x 540 €). Kostja 27.12.2016 seisukoht Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kokku on lepitud töölepingu kestuses, kuid puudu on olulisem tingimus, s.o. põhjus tähtajalise lepingu sõlmimiseks. Hageja väide pettusega lepingu sõlmimisest on alusetu. Kostjale on arusaamatu, et kui hageja teadis, et temaga sõlmitakse tööleping, siis miks ta nõustus allkirjastama töövõtulepingut. Kuna käesoleval juhul puudus töömahu ajutine suurenemine või ka vajadus hooajatöö tegemiseks ning kostjal oli olemas õpetaja abi vaba ametikoht, siis ei olnud põhjust tähtaja kohaldamiseks. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu tööleping. Kui lähtuda hageja seisukohast, et tegemist on tähtajaliselt sõlmitud töölepinguga, siis ei saa kohaldada § 97 lg 2 p 1 sätteid, vaid töötajale kohaldub töölepingu seaduse § 100 lg 3, seega ei kuuluks hagejale välja maksmisele hüvitis 15 päeva eest, s.o. töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest. Kostja ei nõustu hageja poolt tema keskmise palga arvestusega. Hageja keskmine töötasu oli 522 eurot (töötamise ajavahemik 10.0530.06.2016, kokku 52 päeva, kus päevatasu on 17,40 eurot). Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks.

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt, töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 6 lg 2 kohaselt, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. TLS § 9 lg 1 kohaselt, eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. TLS § 100 lg 3 kohaselt, tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 89 lõike 2 punktis 2 nimetatud põhjustel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -hageja töötas kostja juures ajavahemikul 10.05.2016-31.07.2016 10.05.2016 poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel Eralasteaias Xxxx õpetaja abina; -lasteaias oli kollektiivpuhkus 01.-31.07.2016; -kostja on hagejale esitanud 29.07.2016 avalduse töölepingu ülesütlemiseks alates 01.08.2016 majanduslikul põhjusel ja hageja on nimetatud avalduse kätte saanud; - tööleping lõppes 31.07.2016; töölepingu ülesütlemise põhjuseks ei olnud kostja pankrot ega vääramatu jõud; -poolte vahel töölepingus kokku lepitud töötasu suurus oli 540 eurot kuus (bruto) ja tasu makstakse vastavalt kuu jooksul töötatud tundide eest; -hageja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli tööleping sõlmitud tähtajatult või tähtajaliselt. Hageja on kohtule esitanud poolte vahel 10.05.2016 sõlmitud töövõtulepingu nr 1/05-16, mille p 3 on pooled kokku leppinud, et töövõtja osutab teenust ajavahemikul 10.05.2016-30.12.2016. Sama lepingu p 4.1 on märgitud, et teenuse osutamise eest tasutakse 540 eurot tunnis (bruto) (tlk 15). Kostja on kohtule esitanud poolte vahel 09.05.2016 sõlmitud töövõtulepingu nr 2/05-16, mille p 3 on pooled kokku leppinud, et töövõtja osutab teenust ajavahemikul 09.05.2016-30.06.2016. Sama lepingu p 4.1 on märgitud, et teenuse osutamise eest tasutakse 540 eurot kuus (bruto) (tlk 38). Kostja on hagejale esitanud 29.07.2016 avalduse töövõtulepingu nr 2/05-16 ülesütlemiseks alates 01.08.2016 majanduslikel põhjustel. Kohus loeb töölepingu sõlmituks 10.05.2016, kuivõrd pooled on hiljem sõlmitud lepinguga varasemat lepingut muutnud ning kui pooled oleksid pidanud kehtivaks 09.05.2016 sõlmitud lepingut, siis ei oleks kostjal olnud vajadust 29.07.2016 esitada avaldust lepingu, mis oli lõppenud 30.06.2016, ülesütlemiseks. Kuigi kostja on 29.07.2016 e-kirjas märkinud, et ütleb üles lepingu nr 2/05-16, on pooled üksmeelel selles, et avaldus on esitatud 10.05.2016 sõlmitud lepingu ülesütlemiseks. Samuti on kostja 22.11.2016 menetlusdokumendi lisaks 1 märkinud lepingu nr 1/05-16 parandatud eksemplari, kuid nimetatud lisa esitatud ei ole. Hageja on hagiavalduses väitnud, et 10.05.2016 lepingut sõlmides oli ta teadmisel, et ta sõlmib

2-16-16406 tähtajalise töölepingu, samuti vastas hagejaga sõlmitud leping TLS § 1 lg 1 sätestatud töölepingu tunnustele. Kostja on vastuses hagile õigeks võtnud, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, mitte töövõtuleping. Kostja ei nõustu sellega, et poolte vahel sõlmitud tööleping on tähtajaline, põhjendusel, et kuigi pooled on lepingus kokku leppinud töölepingu kestuses, ei ole töölepingus märgitud tähtajalise lepingu sõlmimise põhjust. Kostja kinnitab, et kostjal puudus töömahu ajutine suurenemine või vajadus hooajatöö tegemiseks, samuti oli kostjal õpetaja abi vaba ametikoht, mistõttu ei olnud põhjust tähtajalise lepingu sõlmimiseks. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et 10.05.2016 sõlmitud tööleping oli tähtajatu. TLS § 1 lg 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kaudu tuleb töölepingu tõlgendamisel kohaldada VÕS §-s 29 sätestatud reegleid. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis (VÕS § 29 lg 3). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Töölepingu p 3.1 teksti järgi on tegemist tähtajalise töölepinguga, lepingusse on märgitud tähtaja kestus. Töölepingusse ei ole märgitud tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjust, kuid kuna pooled on lepingu algselt koostanud töövõtulepinguna, siis ei olnud kostjal kohustust lepingusse märgitud tähtaega põhjendada. Kostja ei ole tõendanud, et tegelikult soovisid mõlemad pooled tähtajatu töölepingu sõlmimist. Isegi kui kostjal puudus põhjus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle töö osas, mida asus tegema hageja, siis ei viita miski sellele, et hageja kostja vastavat tahet teadis. Samuti ei pidanud hagejaga sarnane mõistlik isik töölepingu tekstist aru saama, et kostja soovib tegelikult tähtajatu töölepingu sõlmimist. Kohus märgib, et ka kohtule esitatud 09.05.2016 sõlmitud töövõtuleping nr 2/05-16 on tähtajaline, mis näitab kostja tegelikku tahet vältida hagejaga tähtajatu töölepingu sõlmimist. Samuti on kostja vastuses hagile selgitanud, et pooled on allkirjastanud veel ühe lepingu, so 10.05.2016 lepingu nr 1/05-16 paranduse, milles pooled on kokku leppinud töötasus 540 eurot kuus, mitte 540 eurot tunnis ning kostja ei ole väitnud, et leping oli vormistatud töölepinguna. Kostja on esitanud kohtule õpetaja abi tavapärase töötasu tõendamiseks 08.02.2016 K.P-ga sõlmitud töölepingu, milles on üheselt arusaadavalt märgitud, et leping on sõlmitud tähtajatult. Kohus leiab, et kostja pidi tööandjana teadma, millistel tingimustel ta hagejaga töölepingu sõlmis ja seega on kostja tahteks kohtu hinnangul olnud sõlmida tähtajaline leping. Samuti erinevad kostja poolt sõlmitud töövõtuleping ja tööleping teineteisest nii sisult kui ka vormilt, mistõttu kohus ei pea usutavaks, et kostja tööandjana võis töölepingu kolmel korral vormistada ekslikult tähtajalisena. Kostja tegevusest on võimalik järeldada, et ilma seadusest tuleneva aluseta tähtajalist töölepingut sõlmides soovis kostja välistada tähtajatu töölepinguga kaasnevaid kohustusi. Mõistes tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemisega kaasnevat rahalist kohustust, soovis kostja sellest vabaneda, asudes pidama töölepingut tähtajatuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt peavad isikud õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil või teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil. Hea usu põhimõttega peavad oma õigusi teostama ja kohustusi täitma ka töölepingu pooled. Kohus leiab, et käesolevas asjas on alus kohaldada hea usu põhimõtet ning jätta kontrollimata TLS § 9 lg 1 tulenev kohustus kontrollida tähtajalise töölepingu sõlmimise eeldusi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-15 märkinud, et tähtajalise töölepingu sõlminud tööandja ei saa selle lepingu lõpetamisega seotud rahalistest kohustustest vabanemise eesmärgil tugineda pärast töölepingu ülesütlemist asjaolule, et pooltel ei olnud alust tähtajalist töölepingut sõlmida.

Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et lepingus nr 1/05-16 on tegemist inimliku eksitusega töötasu osas ning et leping on tegelikult sõlmitud töötasuga 540 eurot kuus. Hageja on 07.12.2016 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et kokku lepitud töötasu suurus oli 540 eurot kuus ja on oma nõuet vähendanud, lähtudes töötasu suurusest 540 eurot. Kohus märgib, et ka hageja on hagi esitamisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kohus ei pea usutavaks, et arvestades Eesti keskmist palka 2016.a, pidas hageja tõsimeeli töölepingus kokku lepitud töötasuks 540 eurot tunnis, kui lähtus kohtusse rahalise nõude esitamisel nimetatud töötasu summast. Sellest, et hageja on 07.12.2016 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et kokku lepitud töötasu suurus oli 540 eurot kuus, nähtub, et hageja on siiski menetluse käigus asunud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja on vastuses hagile teinud ettepaneku mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu summas 81,44 eurot. Hageja on 07.12.2016 menetlusdokumendis kostja ettepanekuga nõustunud ja palub välja mõista puhkusetasu summas 81,44 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja Eralasteaias Xxxx oli 01.-31.07.2016 kollektiivne puhkus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja koondamishüvitise hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 3 alusel summas 3240 eurot (6x540€). Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et tööleping oli tähtajaline. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et tööleping on üles öeldud TLS § 89 alusel majanduslikul põhjusel ning et ülesütlemine on kehtiv. TLS § 105 lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kuna hageja ei vaidlustanud tähtajalise töölepingu ülesütlemist, lõppes see kostja ülesütlemisega TLS § 89 lg 1 alusel ning hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 3 järgi. Hagiavalduse kohaselt oli hageja töötasu ajavahemikul 10.05.2016-31.05.2016 (22 päeva) 368,18 eurot ja 2016 juunis (30 päeva) 536,56 eurot. Töölepingus kokku lepitud töötasu on 540 eurot. TLS § 100 lg 3 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Kohus eeldab, et hageja oleks töötanud täistööajaga, mistõttu tuleb lähtuda hüvitise arvestamisel töötasust 540 eurot kuus, mitte ajavahemikul 10.05.2016-30.06.2016 tegelikult saadud keskmisest töötasust. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja hüvitise TLS § 100 lg 3 alusel ajavahemiku 01.08.-30.12.2016 eest summas 2700 eurot (5x540). Ajavahemikul 01.-31.07.2016 oli kostja Eralasteaias Xxxx kollektiivpuhkus, millise aja eest maksab kostja hagejale vastavalt käesolevale kohtuotsusele puhkusetasu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendava hüvitise 15 päeva eest, so poole kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 5 alusel kostja poolse töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu summas 270 eurot (540€:2=270€), kuivõrd kostja ei järginud TLS § 97 lg 2 p 1 ettenähtud töölepingu ülesütlemise tähtaega. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Tähtajaline tööleping lõpeb üldjuhul tähtaja möödumisel ja selle ennetähtaegne ülesütlemine saab toimuda üksnes erandolukordades, millistel juhtudel tööandja võib etteteatamistähtaja järgimata jätta. Kostja on töölepingu üles öelnud TLS § 89 lg 1 alusel majanduslikul põhjusel, mistõttu on kohtu hinnangul töösuhte erakorraline ülesütlemine kohese lõppemisega piisavalt õigustatud. Samuti on erisus sätestatud TLS § 100 lg 3, mille kohaselt tähtajalise töölepingu alusel töötava isiku koondamisel peab tööandja maksma koondamishüvitist töötasu ulatuses, mida töötajal oleks olnud õigus saada kuni lepingu tähtaja saabumiseni. Kuna hüvitada tuleb saamata jäänud tasu, millele oleks töötajal olnud õigus, kui ta oleks saanud töötada kokkulepitud tähtajani, siis tähtajalise töölepingu sõlminud töötaja olukord tähtajalise töölepingu

2-16-16406 ülesütlemise ja ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise tõttu ei muutu. Kohus on rahuldanud hageja nõude mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 3 alusel, mistõttu ei ole hageja olukord halvenenud selle tõttu, et kostja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu 81,44 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 3 alusel summas 2700 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.