Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk 06. märts 2017 Tallinn
Kohtuasi Tsiviilasja hind
KÜ Xxxx hagi Xxxx vastu 1329.90 euro põhivõla ja viivise väljamõistmiseks 2214,89 eurot
Kohtuistungi aeg
13. veebruar 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Xxxx(registrikood xxxx; asukoht xxxx), lepinguline esindaja Jaan Brikker
2-16-5646
Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline esindaja adv. Arvo Junti Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
1.KÜ Xxxxhagi Xxxxvastu 1329.90 euro põhivõla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Xxxx1875,10 eurot (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis eurot ja 10 senti) KÜ Xxxx kasuks
3.Välja mõista Xxxx viivis põhinõudelt 1329.90 eurot 0,07% päevas alates 10.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni KÜ Xxxx kasuks
1.Jätta menetluskulud Xxxx kanda
2.Välja mõista Xxxx menetluskulu 434 eurot (nelisada kolmkümmend neli eurot) KÜ Xxxx kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
KÜ Xxxx(edaspidi hageja või korteriühistu) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Xxxx(edaspidi kostja) hageja kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste põhivõlgnevus perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 eest 1329.90 eurot ja viivised nimetatud tasumata põhisummalt 8.-nda aprilli 2016 seisuga 545,20 eurot, 1875,10 eurot.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 1329,90 eurot lähtudes KÜS § 7 lg 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 10.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
Hagiavalduse asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Xxxx Tallinnas korter üldpinnaga 29,0 m2. Korteriomandi omandamise kohta on tehtud kanne 02.05.2002 registriossa nr. xxxx ja see moodustab xxxx mõttelist osa Xxxx kinnistust. Kostja ei ole tasunud kordagi alates hageja moodustamisest 2006. aastal korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 08.04.2016 moodustab võlgnevus kokku 12 044,75 eurot. Hageja esitab hagi võlgnevuse, mis on tekkinud perioodil 2013 kuni 2016 esitatud, kuid tasumata arvete ja nende viiviste sissenõudmiseks. Kostjalt sissenõutav põhivõlgnevus perioodi jaanuar 2013 kuni 8.04.2016 eest moodustab korteriühistu ees 1329,90 eurot, millele lisanduvad viivised 545,20 eurot, seega kokku 1875,10 eurot.
4.Hageja kulude arvestamise aluseks on majanduskava. Kulud on kinnitatud 05.05.2007 üldkoosoleku otsusega punktis 4. Maksete suurust pole kuni käesoleva ajani muudetud ning need on kehtivad. Üldkoosoleku otsusega on remondimaksu (remondifondi) suuruseks olnud 0,64 eurot üldpinna ruutmeetrilt, hoolduskulude suuruseks 0,26 eurot üldpinna ruutmeetrilt, reservfondi makseks igakuuliselt 3,20 eurot, admin.kulude suuruseks 1,28 eurot ja raamatupidamisteenus 3,52 eurot ning need on kajastatud ühistu liikmetele 2013 kuni 2016 aastatel esitatud arvetel. Kuna kostja korteri suuruseks on 29 ruutmeetrit, siis remondifondi tasu suuruseks arvetel kajastub 18,56 eurot (0,64x29) ja hooldustasuks 7,54 eurot (0,26x29). Seega igakuulise arve suuruseks on kokku 34,10 eurot. Arved on kostjale esitatud igakuuliselt. Kuna igakuuliselt arvestatud põhimaksed on ühesuguse suurusega 34,10 eurot kuus, siis võlgnevus tasumata arvetest moodustab 1329,90 eurot (39x34,10).
5.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi jaanuar 2013 kuni märts 2016 tasuma arvetelt sissenõutavaks muutunud viivised 545,20 eurot ning TsMS § 367 järgi alates hagi esitamisest 10.04.2016 viivised 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas põhinõudelt 1329,90 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on tema omandis olev korter naaberkorteris toimunud tulekahju tõttu kasutuskõlbmatu. Hageja on vahetanud majas võtmed ja kostja ei pääse seetõttu elamusse sisse. Kostja ei ole saanud perioodil 2013-2016 ega ka eelnevalt hagejalt mingitki ühistu tegevust puudutavat dokumentatsiooni, sh arveid ja hagile lisatud üldkoosoleku otsuseid. Arvete koostamine ilma nende kättetoimetamiseta kohustatud isikule ei saa tekitada kostjale kohustusi. Kostja on kõnealusel perioodil tasunud ühisuse poolt kokkulepitud ulatuses majandamis- ning hoolduskulusid ühisusele, ühisuse arvele. Kostjal on hageja tegevusetuse tulemusel 10 aasta jooksul tekkinud õiguspärane ootus, et tema toimimisviis - majandamis- ja halduskulude kandmine ühisuse arvele on õiguspärane.
7.Kostja hinnangul ei ole põhjendatud ega õiguspärane ka reservfondi kogumine perioodil 2013-2016. Hagile lisatud 05.05.2007 üldkoosoleku protokolli kohaselt on otsustatud (p.4.3) koguda reservfondi 50 EEK/3.20 € kuus kuni 5000 EEK/320 € täitumiseni. Arvestusega, et majas on 8 korterit ning neist 7 omanikud on alates 2007.a. juuni kuust tasunud igakuiselt reservfondi 50 EEK/3.20 €, siis oleks 5000 EEK /320 € olema pidanud täis kogutud hiljemalt
2008.a. juuli kuuga (viimane makse juulis 2008). Reservfondi kogumise jätkamise kohta pärast 5000 EEK/320 € täitumist ei ole üldkoosoleku otsust esitatud. Hagiavalduse ning selle lisade kohaselt on osadele korteriomanikele kehtestatud soodsam hoolduskulude tariif, mis ei ole põhjendatud ning on loonud ühistus ebaterve õhkkonna. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja omandis on korteriomand üldpinnaga 29,0 m2, mis on kantud 02.05.2002 Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr xxxx, asukohaga Tallinnas, xxxx, et kostja on korteriühistu liige ning, et kostja ei ole tasunud hagejale korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hagiavalduses märgitud võlg hageja ees ning kas ta on kohustatud selle tasuma.
10.KOS 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja kohustus tasuda ülalnimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele ka korteriühistu põhikirja punktidest 3.2.1, 3.2.4 ja 3.2.5 (lk 11-15).
11.KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS §151 lg 2 sisalduva täpsustuse järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
12.KÜS § 15 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Vastavalt hageja põhikirja punktile 6.2.5. kuulub majandusaasta eelarve kinnitamine üldkoosoleku pädevusse. Põhikirja punkt 5.1. kohaselt moodustub sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.
13.Hageja 05.05.2007 üldkoosoleku protokolliga (lk 58-59) on tõendatud, et korteriühistu kulud on kinnitatud üldkoosoleku otsuse punktis 4. Üldkoosoleku otsusega on remondimaksu (remondifondi) suuruseks 0,64 eurot üldpinna ruutmeetrilt, hoolduskulude suuruseks 0,26 eurot üldpinna ruutmeetrilt, reservfondi makseks igakuuliselt 3,20 eurot, admin.kulude
suuruseks 1,28 eurot ja raamatupidamisteenus 3,52 eurot.
14.Kohtule esitatud arvetega perioodist jaanuar 2013 kuni märts 2016 (lk 19-57) on tõendatud, et hageja on koostanud kostjale igakuulised arved Tallinnas, Xxxxkorteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Arvetega on tõendatud, et kostjale esitatud arvetel toodud kuluartiklite eest tasumisele kuuluvad summad tulenevad korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud maksetest, st remondimaksu (remondifondi) suuruseks 0,64 eurot üldpinna ruutmeetrilt, hoolduskulude suuruseks 0,26 eurot üldpinna ruutmeetrilt, reservfondi makseks igakuuliselt 3,20 eurot, admin.kulude suuruseks 1,28 eurot ja raamatupidamisteenus 3,52 eurot. Arvestades kostja korteri suurust, 29 ruutmeetrit, siis on remondifondi tasu suuruseks arvetel 18,56 eurot ja hooldustasu 7,54 eurot. Seega igakuulise arve suuruseks on kokku 34,10 eurot. Arvetelt nähtuvalt ei ole kostjale arvestatud kulusid vee ja kanalisatsiooni, üldelektri ja prügiveo eest.
15.Kostja maksete arvestus ja tasumine on kajastatud 2013 - 2016 aastate kohta esitatud raamatupidamisarvestuse saldotabelites (lk 16-18), mille kohaselt on kostja põhivõlgnevus korteriühistu ees 1329.90 eurot ja viivised 545.20 eurot, seega kokku 1875.10 eurot. Kostja makseid ega nendelt arvestatud viivist tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et 05.05.2007 üldkoosoleku otsuse punkti 4.3 (lk 58-59) ei saa tõlgendada selliselt, et kostja ei peaks tasuma reservfondi makseid juhul kui 5000 EEK/320 eurot on täitunud teiste korteriomanike maksete arvel, vaid selliselt, et reservfondi makseid peavad tasuma kõik korteriomanikud vastavalt neile kuuluva elamispinna suurusele. Kuna otsusest nähtuvalt on täiendava reservfondi makse otsustatud just seetõttu, et kostja oli tekitanud olukorra, kus ca 6000 EEKi on teised kaasomanikud tema eest tasunud, siis ei saa pidada otsuse sõnastusest hoolimata korteriomanike tahteks tasuda kostja eest teistkordselt reservfondi makseid. Otsuse punktis 8 on koosolek võtnud teadmiseks, et korteriomanik Xxxxon volitanud hagejat või tema poolt volitatud isikuid kostjalt enammakstud summa tagasi nõudma ja selle ühistu arvele jätma. Ka nähtuvad korteriomanike pretensioonid kostja suhtes korteriühistu üldkoosoleku 26.06.2006 protokollist (lk 87), milles on märgitud, et kostja ei ole Xxxxelamu haldajana esitanud korteriomanikele aruandeid oma tegevuse ja rahaliste vahendite kohta. Järelikult ei ole kostja vastuväited aluseks reservfondi maksete nõude rahuldamata jätmiseks.
16.Kostja on väitnud, et ta ei ole hageja esitatud arveid kätte saanud. VÕS § 3 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Korteriomaniku kui korteriühistu liikme kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ning korteriühistu üldkoosoleku otsustest. Arvete näol on tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, mis võimaldab arve esitajal kajastada makseid raamatupidamises, tasuda riiklikke makseid ning teha teisi vajalikke toiminguid. Arvete mittesaamine ei anna korteriühistu liikmest korteriomanikule õigust keelduda korteriomandiga seotud maksete tasumisest.
17.TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on
märkinud hagiavalduses, et arved on pandud Xxxx elamu kostja postkasti ning saadetud kostja aadressile Rävala pst 15-9 Tallinnas tähitud postiga. Hageja on esitanud kohtule ärakirjad kostjale saadetud tähtsaadetistest (lk 88-96), mis sisaldavad arveid, võla alust ja arvestust, nõudeid võla tasumiseks, korterisse sissepääsu võimaldamise nõuet seoses torutöödega jne. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjale saadetud kirjad on hagejale tagastatud kuna kostja pole tähtsaadetisi postiasutusest välja võtnud või pole elamu postkasti pandud arveid sealt ära võtnud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on mõistlikult pingutanud, et kostja saaks arved kätte, kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja sellest huvitatud olnud. Kostjal ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt tekkida õiguspärast ootust, et tema poolt oma kohustuste täitmata jätmine korteriühistu suhtes on igati õiguspärane.
18.Kostja vastuväited ühisusele maksete tegemise kohta on paljasõnalised ja makseid tõendavate dokumentidega tõendamata. Maksete tegemist hagejale käesolevas hagis käsitletaval perioodil, ei ole kostja esile toonud. Kostja väide liikmete ebavõrdsest kohtlemisest on ainetu, kuivõrd ta ei ole üldkoosoleku p-s 4.7 vastuvõetud otsust vaidlustatud. Samuti ei vasta väide, et Xxxx elamu korterid 5 ja 6 kasutavad soodsamat hoolduskulude tariifi, esitatud tõenditele, kuna korterite 5 ja 6 (lk 85, 86) septembrikuu arvete ärakirjadest nähtuvalt arvestatakse omanikele makseid korteri pinna eest sarnaselt kostjaga täies mahus. Korter 5 tasub täiendavalt korteri koosseisu mittekuuluva pööningu eest vähendatud määras lähtudes üldkoosoleku otsusele 5.05.2007.a.
19.Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole alust keelduda ühistu otsusega kinnitatud maksete tasumisest põhjusel, et tema korteriomand on kahjustatud, ta ei ole seda kasutanud ning tal ei ole uut välisukse võtit, sest arvetel kajastatud maksed on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks. Asjaolu, et kostja ei ole korteriomandit niivõrd pika aja jooksul elamiskõlbulikuks muutnud ning korter on tulekahjujärgses seisundis, tõendab, et tal pole olnud tahet omandatud korterit kasutada ega korteriomandiga kaasnevaid kulutusi kanda. Järelikult ei ole tal olnud huvi ka saada välisukse võtit. Kostja väited selle kohta, et talle on keeldutud välisukse võtmete andmisest on tõendamata. Hageja ei ole seda asjaolu omaks võtnud, vaid on väitnud, et võtmete küsimus on üles kerkinud alles käesolevas kohtumenetluses ning et varasemalt pole kostja aastate viisi tundnud huvi elamusse sissepääsemise osas ega esitanud kaasomanikele ega ühistu juhatusele palvet võtme dublikaadi saamiseks või sissepääsu võimaldamiseks. Seega ei anna ka need vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks.
20.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
21.Arvetest nähtuvalt on need kostjale esitatud igakuuliselt. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuus arvel märgitud kuupäevaks. Seega järgneva kuu 1. kuupäevast maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest
kuupäevast. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seega on hageja poolt nõutav võlgnevus 1329.90 eurot sissenõutav.
22.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu põhikirja p.3.2.8 sätestab samuti 0,07% viivise määra tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt seaduse ja põhikirja järgi võib arvestada viivist. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt KÜS § 7 lg 4 sätestatud sissenõutavaks muutunud viivis 0,07% põhivõlalt 545,20 eurot välja mõista ühekordse summana ja alates hagi esitamisest 10.04.2016 protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks.
23.Kuna kostja on temale seaduse, põhikirja ja korteriühistu üldkoosoleku otsusega pandud kohustusi rikkunud ning talle on esitatud enne hagi esitamist viivise nõuded, siis tuleb hagi nii põhinõude kui ka viivise nõuete osas täielikult rahuldada. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
26.Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (lk 61-66) suuruses 434 eurot, mille kohaselt on riigilõiv 250 eurot, tasutud õigusabikulud 3 tunni eest 180 eurot, kinnistusraamatu väljatrükk 2 eurot ja äriregistri väljatrükk 2 eurot.
27.Kostja ei ole hageja menetluskuludele kohtu antud tähtajaks vastuväidet esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu on esitatud mõistlikus suuruses, antud asja keerukust ja
kohtuasja ajamisele kulunud ajakulu arvestades põhjendatud. Põhjendatud on ka riigilõivu tasumine ja registrite väljavõtete kulud. Seega kuulub menetluskulude taotlus täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.