2-05-2430
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2006. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-2430
Tsiviilasi
M.M. hagi T.T. vastu kohustise täitmisele sundimise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hagejaM.M. kostja T.T. Tartu linn (esindaja Tartu Linnavalitsus, Raekoda, 50089 Tartu); Tartu linna esindaja Marjo Antik.
Kohtuistungi toimumise aeg
31. jaanuar 2006.a
Protokollija
istungisekretär Astrid Sägi
Jätta rahuldamataM.M. hagi T.T. vastu üürilepingu sõlmimise nõudes. Kohtukulude jaotus JättaM.M. kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Elamu aadressiga , Tartu tagastati Tartu Linnavalitsuse poolt õigusjärglasele omanikule
02.04.2005.a teatas kostja nimetatud kirjale vastuseks, et sundüürnikul pikeneb üürileping vastavalt seadusele. Senini pole kostja tulnud üürilepingut sõlmima. Seega on kostja hoidunud kõrvale uue üürilepingu sõlmimisest, jätkates samas eluruumi kasutamist kuigi varasem üürileping on lõppenud tähtaja möödumisega 06. aprillil 2005.a. Hageja palub kohustada kostjat sõlmima uus üürileping või sellest keeldumise korral vabastama enda kasutuses olev eluruum ja anda üüritud asi üle hagejale koos päraldistega. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma 29.06.2005.a kirjalikus vastuses hagile nõustub tema vastu esitatud hagiga osaliselt. Kostja on uue üürilepingu sõlmimisega nõus, kuid seda tähtajaga 5 aastat. Kostja on seisukohal, et vastavalt ES § 32 lg 2 peaks sõlmitav üürileping pikenema veel 5 aastaks. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohtuistungil jäi hageja M.M. esitatud hagi juurde. Hageja avaldas, et ta on nõus kostjaga sõlmima üürilepingu kaheks aastaks samadel tingimustel nagu praegu kehtiv üürileping ja leping hakkaks kehtima ajast, mil lõppes 5-aastane üürileping. Üüri on hagejal õigus tõsta üks kord 2-aastase lepingu jooksul elukalliduse indeksi protsendi võrra. Juhul kui kostja uut üürilepingut sellistel tingimustel nõus sõlmima ei ole, siis palub hageja kostja vaidlusalusest eluruumist välja tõsta. Sellega, et kostja nõuab üürilepingu automaatset pikenemist 5-ks aastaks, hageja nõus ei ole. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil kostja T.T. avaldas, et on nõus hagejaga üürilepingut sõlmima, kuid seda 5 aastase tähtajaga vastavalt seadusele. Hageja poolt pakutud 2 aastalise tähtajaga kostja nõus ei ole. Kostja nõustus, et üürileping eluruumile , Tartu lõppes 3+5 aasta järel 06. aprillil 2005.a. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Linna esindaja Marjo Antik oli kohtuistungil seisukohal, et üürileping pikenes poolte vahel alates 07.04.1997.a 3+5 aastat ja hageja ülesütlemine oli selles suhtes põhjendatud, et üürileping on lõppenud. Kostja pool räägib pidevalt üürilepingu pikenemist, kuid antud olukorras pikenemisest rääkida ei saa. Hageja on teinud oferdi üürilepingu sõlmimiseks. Uue üürilepingu projekti esitamine ei ole oluline, kuna pooltel on võimalik ise kokkuleppida lepingu tingimustes. Antud asjas on seega põhjendatud hageja kohtusse pöördumine kohustise täitmisele pööramiseks.
Asja materjalidest nähtub, et 07. aprilli 1997.a õigusvastaselt võõrandatud vara üleandmise aktiga tagastati A.E. majavaldus Tartus, koos päraldistega (tl. 8). Kostja T.T. kasutab , Tartu korterit 27. veebruaril 1995.a sõlmitud üürilepingu alusel (tl. 9). 18. augusti 1997.a ostu-müügilepinguga võõrandas A.E. elamu , Tartu M.M. (tl. 13).
Elamuseaduse (ES) § 32 lg 2 kohaselt kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on oma 27. aprilli 2005.a kohtuotsuses nr 3-2-1-11-05 asunud seisukohale, et ES § 32 lg-s 2 sätestatud uue üürilepingu sõlmimise tahteavaldus peab olema pakkumuse (ofert) VÕS § 16 lg 1 tähenduses, s.t. piisavalt määratletud ja väljendama tahteavalduse tegija tahet olla ettepanekuga nõustumisel sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kui üürileandja teatab võimalusest sõlmida uus üürileping, tegemata VÕS § 16 lg 1 kohast oferti uue üürilepingu sõlmimiseks, ei saa üürileandja nõuda üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist ES § 32 lg 3 alusel. Kui üürileandja ei ole teatanud üürilepingu lõpetamise soovist ega teinud VÕS § 16 lg 1 nõuetele vastavat oferti, siis tuleb üürileping lugeda ES § 32 lg 2 alusel samadel tingimustel pikenenuks veel viieks aastaks. Tulenevalt VÕS § 16 lg 1 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferdi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Lepingu sõlmimise ettepanek muutub selle kättesaamisest alates tagasivõetamatuks ning oferdi saaja omandab võimaluse luua oma tahteavaldusega ehk aktseptiga lepingulised suhted. Seega reeglina loetakse ofert piisavalt määratletuks, kui selles sisalduvad lepingu olulised tingimused. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja poolt 09. märtsi 2005.a teatist, mis sisaldas ettepanekut uue üürilepingu sõlmimiseks, ei saa käsitleda oferdina VÕS § 16 lg 1 mõttes. Hageja on nimetatud teatises märkinud: „Teatame, et Teie soovi korral sõlmime uue üürilepingu“. Selline tahteavaldus on suunatud sellele, et teavitada kostjat võimalusest uut üürilepingut sõlmida, mitte ei ole tegemist oferdiga uue üürilepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et juhul kui üürileandja oleks taotlenud üürnikuga uue üürilepingu sõlmimist, siis oleks tal tulnud esitada üürnikule üürilepingu tingimused vabas vormis või üürilepingu projektina. Selline tahteavaldus oleks käsitletav oferdina üürilepingu sõlmimiseks VÕS § 16 mõttes, millega nõustumisel üürniku poolt oleksid pooled olnud sellega õiguslikult seotud. Samuti on hageja ise 31. oktoobri 2005.a kohtu eelistungil avaldanud, et kostjale saadetud teatises pakub hageja vaid kostjale sõlmida uut üürilepingut. Asja materjalidest nähtub, et alles kohtus on hageja avaldanud kostjale, mis tingimustel on ta nõus uut üürilepingut sõlmima. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et antud asjas ei ole hageja teavitanud üürniku üürilepingu lõpetamise soovist, samuti ei ole ta teinud VÕS § 16 lg 1 nõuetele vastavat oferti, seega tuleb üürileping lugeda ES § 32 lg 2 alusel samadel tingimustel pikenenuks veel viieks aastaks. Kohus jätab rahuldamata M.M. hagi T.T. vastu üürilepingu sõlmimise nõudes. Hagejal oli esitaud kostja vastu ka alternatiivne nõue eluruumist väljatõstmiseks. Antud juhul jättis kohus hagi rahuldamata, seega kohus hageja alternatiivset nõuet ei käsitle.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja ei ole kohtule kohtukulude nõuet esitanud. Seega jätab kohus TsMS § 60 lg 1 alusel hageja kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.