AS SKINEST ENERGIA hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise, kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
252 743,61 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS SKINEST ENERGIA (registrikood 11092488), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andreas Veeret ja vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff ning seaduslik esindaja juhatuse liige JT Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AAS BTA Baltic Insurance Company (Läti registri kood 000315984, Eesti filiaali kaudu, registrikood 11223507, end. BTA Insurance Company SE, Eesti filiaal), lepinguline esindaja Andrus Reidi
Istungi toimumise aeg
15.02.2017
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja JT ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Veeret ning kostja lepinguline esindaja Andrus Reidi
Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 25.05.2016 otsus kahjuhüvitise 2000 eurot ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
1(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685
2.AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) taotlus ringkonnakohtu 15.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Välja mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) AS SKINEST ENERGIA kasuks kindlustushüvitis 219 918,31 eurot ja kahjuhüvitis 520 eurot.
4.3.Välja mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) AS SKINEST ENERGIA kasuks viivis seisuga 05.03.2017 47 471,78 eurot ja alates 06.03.2017 kuni põhivõla 219 918,31 tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
4.4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kanda.
4.5.Välja mõista AAS-lt BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) AS SKINEST ENERGIA kasuks menetluskulud 11 900,59 eurot, millest maakohtu menetluskulud on 10 508,92 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 1 391,67 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.6.Apellatsiooniastmes kantud AS SKINEST ENERGIA menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 650 euro osas ja maakohtus kantud menetluskulude avaldus 4 750 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS SKINEST ENERGIA (hageja) esitas 09.03.2015 Harju Maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise, kahju hüvitise ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub Esivere külas Hanila vallas Läänemaal asuv tuulepark, mille koosseisus on mh neli WWD-3 tüüpi tuulikut. Hageja sõlmis märtsis 2013 kostjaga tuulepargi kindlustamiseks kahjukindlustuslepingud. Perioodiks 01.04.2013-31.03.2014 sõlmisid pooled kindlustuslepingu masinarikete ja koguriski kindlustamiseks kindlustussummaga 12 545 000 eurot, mille kinnituseks väljastas kostja hagejale varakindlustuse poliisi nr 133609. Soodustatud isikuks oli AS SEB Pank (I kd tl 21-22). Kindlustuslepingule kohaldati BTA Kindlustuslepingute üldtingimusi nr
2(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685
GC 2012 (I kd tl 49-53), Masina rikkekindlustuse klausleid (I kd tl 23-26), Masina kindlustuse poliisi (I kd tl 27-32, tõlge II kd tl 2-8) ja Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimusi nr 4B (I kd tl 33-42, tõlge I kd tl 43-48). Perioodiks 01.04.2013-31.03.2014 sõlmisid pooled kindlustuslepingu ärikatkemise riski kindlustamiseks kindlustussummaga 1 840 000 eurot, mille kinnituseks väljastas kostja hagejale varakindlustuse lisapoliisi nr 100133609 (I kd tl 54-56). Kindlustuslepingule kohaldati BTA Kindlustuslepingute üldtingimusi nr GC 2012 (I kd tl 49-53) ja Tegevuse katkestamise kindlustustingimusi ettevõtetele tulekahju ja teiste ohtude korral nr 30-1 (I kd tl 57-66, tõlge I kd tl 67-71). 27.12.2013 kell 6.30 toimus tuulikus WT1 trafo kõrgepinge kaablite põleng, mille tagajärjel tuulik seiskus. Hageja teavitas samal päeval kostjat juhtumist (I kd tl 72). 10.01.2014 teostas OÜ Energoservis tuuliku trafo ülevaatuse ja vajalikud mõõtmised. Teostatud toimingute tulemusena koostas OÜ Energoservis defekteerimisakti (I kd tl 73-75), mille hageja edastas 16.01.2014 koos ülevaatuse käigus tehtud fotodega kostjale (I kd tl 80). 07.03.2014 otsusega keeldus kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamisest (I kd tl 111-116). 17.03.2014 sõlmis hageja vastavalt Wind Controller Oy pakkumusele Haminan Energia Oy-ga müügilepingu asendustrafo ostmiseks (I kd tl 123-124, tõlge I kd tl 125-126). Kahjustatud tuulik alustas tööd 10.04.2014. 09.06.2014 edastas hageja kostjale WT1 tuuliku kindlustusjuhtumiga seotud varakahju ning ärikatkemise kahju dokumentatsiooni ühes kahjusumma arvutustega (I kd tl 138-139). 08.07.2014 otsusega keeldus kostja kindlustushüvitise maksmisest (I kd tl 140-145). Otsusele esitas hageja 02.02.2015 omapoolse seisukoha (I kd tl 146-151). 05.03.2015 nõude loovutamise lepinguga loovutas AS SEB Pank hagejale kõik nõuded, mis AS-l SEB Pank võisid olla kostja vastu tuulepargi kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu (varakindlustuse poliisi nr 133609) alusel (I kd tl 189-193). Hageja palus hüvitada seoses tuuliku töö taastamisega kantud kulud summas 158 106,67 eurot, sh: a) 10.04.2014 Haminan Energiale uue trafo ostmine 68 200 eurot; b) kraana montaaži ja tööga seonduvalt 19.05.2014 tasumine Helaakoski Kraanad OÜle 51 610 eurot käibemaksuta; c) trafo vahetusega seotud tööde eest tasumine Empower 4Wind OÜ-le 31 396,99 eurot käibemaksuta; d) trafo Eestisse transportimise, trafo vahetuse korraldamise, järelevalve teostamise, projektijuhtimise ja tehniliste jooniste koostamise eest tasutud Wind Controller Oy-le 14 384,11 eurot käibemaksuta; e) Iffka Invest OÜ-le tasutud trafo vahetusega seotud tööde ning tööde teostamiseks vajalike generaatorite üürimise eest 1 213 eurot käibemaksuta ning f) AS-le G4S tasutud hageja trafo vahetuse tööde teostamise ajal osutatud mehitatud valve teenuse eest 1 302,57 eurot käibemaksuta (I kd tl 12-13). Lisaks on hageja palunud seoses 27.12.201310.04.2014 tekkinud ärikatkestusega hüvitada ärikahju summas 63 811,64 eurot. Samuti on hageja palunud hüvitada ekspertarvamuse küsimisega seonduv kahju summas 520 eurot, kuna vastav kulu oleks jäänud kandmata, kui kostja oleks täitnud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja on kohustatud tasuma kohustuste täitmisega viivitamise tõttu viivist. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagejal ei olnud õigus osta uut trafot, vaid pidi ootama vana trafo remontimist, palus hageja välja mõista trafo remontimisega seotud kulud summas 113 140,67 eurot ja ärikatkemise kahju perioodi eest 27.12.2013-18.11.2014 summas 108 777,64 eurot. Hageja põhjendas, et 02.02.2015 RR koostatud traforikke analüüsi kohaselt oli 27.12.2013 trafopõlengu põhjuseks lühis trafo kõrgepingekaabli otsamuhvis ning tegemist oli ettenägematu rikkega. OÜ Energy Finder arvamus on ebausaldusväärne, kuna esineb alus kahelda selle koostanud isiku RA pädevuses ning see arvamus põhineb
3(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 oletusel, et masinaruumis oli kõrge vibratsioon, kuid ei too ära seda, milline on normile vastav vibratsioon.
7.Arvestades, et varakindlustuse tingimused näevad kindlustusjuhtumina ette tuuliku sees põlengu toimumise ning elektrilised rikked (sh lühis), oli WT1 tuulikus 27.12.2013 toimunud põleng käsitatav kindlustusjuhtumina Masinarikete Klausli 313 ja punkti 2 ning masinakindlustuse poliisi lk-l 1 toodud kindlustusjuhtumi määratluse kohaselt. Hageja arvates oleks 27.12.2013 kahjujuhtum käsitatav kindlustusjuhtumina ka koguriski tingimuste punkti 2.2 mõttes. Juhul kui tuulikus esines konstruktsiooniline puudus, on ka sellisel juhul tegemist kindlustusjuhtumiga vastavalt varakindlustuspoliisi nr 133609 punktile 2.
8.Hageja selgitas, et ei saanud remontida trafot kohapeal, vaid pidi saatma selle kooskõlas tootja juhistega Belgiasse. Hagejal ei olnud võimalik jääda ootama, millal laekub tootjalt uus trafo 14 nädala jooksul või remonditakse varem, kuna ooteperioodil oleks suurenenud märkimisväärselt ärikatkemise kahju. Hageja märkis, et 11.04.201418.11.2014 oleks ärikahju suurenenud 110 864,59 euro võrra ning oleks lisaks kaasnenud pealaagri rike. Lisaks on hageja selgitanud, et asendustrafo hankimine oli vältimatult vajalik ka tehnilistel põhjustel, kuna seisev tuulik on oma rootori massiivsuse (ca 64 tonni) tõttu kahjulik tuuliku rootori mehhanismidele. Kui tuuliku rootor seisab pikema aja vältel paigal, siis vajutab rootori mass laagrite kaudu pealaagri korpusesse seisujäljed (I kd tl 165), mis hiljem tuuliku käivitamisel hakkavad rootori pealaagrit lõhkuma. Pealaagri riknemise korral tuleb see välja vahetada, mis eeldab rootori tuulikust alla tõstmist ning kaasnevad kraanatööd võivad ulatuda kuni 200 000 euroni (I kd tl 11). Olukorras, kus hageja taastas omal kulul väärtusetu trafo ega nõua kostjalt samaaegselt nii uue trafo maksumuse kui kahjustunud trafo remontimise kulude hüvitamist, ei saa tegemist olla hageja rikastumisega.
9.Hageja märkis, et 18.12.2012 toimunud põleng ehk eelmine kahjujuhtum ei olnud analoogne 27.12.2013 kahjujuhtumiga, kuna 18.12.2012 toimus lühis nurkliitmiku sees, 27.12.2013 toimus lühis trafo kõrgepingekaabli otsamuhvis, kahjujuhtumid olid tekkemehhanismilt erinevad ja kahjustuste ulatus ka erinev. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga, kuna juhtum ei olnud ootamatu. OÜ Energy Finder arvamusest nähtub, et rikke põhjustas konstruktsiooniline eripära, s.o tuuliku masinaruumi kõrgendatud vibratsiooni olemasolu ning tegemist oli seega pikaajalise protsessiga, mida oleks saanud korrapärase hoolduse ja kontrolliga vältida. Antud trafo nurkpistikud, kaablimuhvid ja läbiviigud olid varasemalt juba remonditud 2013.a jaanuaris ning põleng toimus trafo samadel nurkpistikutel.
11.Hageja ei ole tõendanud, et trafo parandamine kohapeal ei olnud võimalik. Kostja leiab, et kuna tegemist oli sarnase põlenguga, mis 2012.a lõpus, oleks kahjustatud trafot saanud remontida koha peal ning seetõttu oleks jäänud hageja kahju omavastutuse piiresse (10 000 eurot). Hagejal oli võimalik teostada remont 2014.a jaanuari esimesel nädalal, kuna vastav töövõtja oli teada, tööjõud ja oskusteave ja materjalid olemas. Varasema remondi maksumus jäi alla 10 000 euro ehk omavastutuse piiresse ning uut trafot ei olnud vaja osta, vaid oleks saanud vana remontida. Tekkinud põhjendatud kahju suurus (trafo remondikulud) ja ärikatkemine jäävad kindlustusvõtja omavastutuse, s.o 10 000 euro piiresse, mida kindlustusandja ei hüvita. Kahjustatud trafo jättis hageja enda omandisse ehk et hageja rikastus seeläbi. Kostja leiab, et puudus vajadus osta uus trafo, kuna tootja raporti (I kd tl 130-133, tõlge I kd tl 134-137) kohaselt oli trafo terve ning lisaks on hageja rikastunud uue trafo ostmise näol.
4(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685
12.Kuna kahjunõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka muud seotud nõuded. Kostja lisas, et hageja ei ole kogu hooldusdokumentatsiooni esitanud, et tuvastada hooldaja vastutus. Lisaks kostja leidis, et RR taust on teadmata. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis 221 918,31 eurot, viivis 34 073,96 eurot ja kahjuhüvitis 520 eurot. Lisaks mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivis TsMS § 367 alusel kindlustushüvitiselt (221 918,31 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2016 kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kostjalt mõisteti välja hageja menetluskulud 10 508,92 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
14.Poolte vahel on vaidlus, kas 27.12.2013 toimunud kahjujuhtum on käsitatav kindlustusjuhtumina VÕS § 423 lg 1 mõttes ning kas sellest tulenevalt kuulub kahju kostja poolt hüvitamisele VÕS § 476 lg 1 alusel.
15.Varakindlustuslepingule kohaldusid BTA Kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2012 (I kd tl 49-53), Masina rikkekindlustuse klauslid (I kd tl 23-26), Masina kindlustuse poliisi tingimused (I kd tl 27-32, tõlge II kd tl 2-8) ja Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimused nr 4B (I kd tl 33-42, tõlge I kd tl 43-48). Vastavalt üldtingimuste nr GC 2012 punktile 3.12 lähtuti kindlustuslepingu vastuolu korral tõlgendamisel dokumentide tähtsuse järjekorrast liikudes eritingimustelt üldtingimustele (I kd tl 50). Seda, et eritingimused on ülimuslikud üldtingimuste ees, toetab üldine lepinguõiguslik loogika. Arvestades kindlustustingimuste omavahelist hierarhiat, tuli kohtu hinnangul kindlustusjuhtumi määratlemisel esmalt kohaldada Masina rikkekindlustuse klausleid (I kd tl 23-26) ja Masina kindlustuse poliisi tingimusi (I kd tl 27-32, tõlge II kd tl 2-8) ning seejärel Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimusi nr 4B (I kd tl 33-42, tõlge I kd tl 43-48) ja kostja kindlustuslepingute üldtingimusi nr GC 2012 (I kd tl 49-53).
16.Masina rikkekindlustuse klausli 313 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustuslepingus märgitud seadmetele ja masinatele tulest või keemiliste ühendite plahvatusest tekkinud kahjud, mis on alguse saanud ülalnimetatud masinates ja seadmete sees või on põhjustatud sellise tule kustutamisest või vahetust välgutabamusest (I kd tl 23-24). Klausli punktist 2 tulenevalt on kindlustusjuhtumiga tegemist, kui kahju põhjustas mh lühis (I kd tl 25). Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimuste nr 4B punkti 2.2 kohaselt hüvitab kostja kahju, kui kindlustatud eseme kahju ilmneb äkiliste ja ootamatute välismõjude toimel (I kd tl 44).
17.Kohtule esitatud 02.02.2015 RR koostatud traforikke analüüsi kohaselt toimus 27.12.2013 kell 6.30 trafo kõrgepinge kaablite põleng, mille põhjuseks oli lühis trafo ja 20kV jaotusseadme vahelise kaabli kaablimuhvis. Analüüsi kohaselt ei ole sellised rikked ettenähtavad (I kd tl 155-163). Kohtule on lisaks esitatud 15.06.2014 RA koostatud „Masinarikke ekspertarvamus“, mille kohaselt katkestas 27.12.2013 generaatori ja alajaama vahelise ühenduse tuulegeneraatori trafo kaabliotste ja nurkpistikute põleng. Vastava arvamuse kohaselt oli masinarikke põhjuseks WWD3 tüüpi tuulegeneraatori konstruktsiooniline eripära, täpsemalt tuulegeneraatori masinaruumi kõrgendatud vibratsiooni olemasolu (II kd tl 80-91).
18.Kohus leidis, et eelnevalt nimetatud RR ja RA arvamustega ning nende juurde kuuluva pildimaterjaliga on tõendatud, et 27.12.2013 toimus tuulepargi tuulikus lühise tagajärjel põleng. Et tegemist oli lühisega, kinnitab OÜ Energoservise 10.01.2014 koostatud defekteerimise aruanne, mille punkti 3 kohaselt oli KP viikude pinnad kahjustatud kuumusest, viigul 1W oli selge ülelöögi jälg (I kd tl 73-74). Seega on tegemist Masina
5(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 rikkekindlustuse klausli 313 (I kd tl 23-24) ja sama dokumendi punkti 2 (I kd tl 25) kohaselt kindlustusjuhtumiga. RR, kes on arvamusest nähtuvalt elektroenergeetika diplomeeritud insener, arvamuse kohaselt ei ole sellised rikked ettenähtavad ning lühise tekkepõhjuse väljaselgitamine tagantjärele ei ole võimalik (I kd tl 158).
19.Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et rikke põhjustas masinaruumis valitsenud kõrgendatud vibratsioon. Kohus nõustus hagejaga, et RA arvamuses toodud järeldust rikke põhjusest ei saa pidada usaldusväärseks, kuna selgitatud ei ole, milline on sellistes tuulikutes aktsepteeritav vibratsioonimäär või milline oli see rikke toimumise ajal. Samuti on märkimata, millise perioodi jooksul vastav vibratsioon esines ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist oli pikaajalise protsessiga või mitte. Lisaks on hageja seadnud kahtluse alla RA pädevuse vastava arvamuse avaldamiseks, kuna RA-l vastav erialane haridus puudub (IV kd tl 196-199). Kohus leidis, et tõendatud ei ole, et rike oleks olnud pikaajalise protsessi tulem ja ettenähtav. RR arvamusest tuleneb, et rike oli ettenägematu. Seega ei välista kindlustusjuhtumi toimumist koguriskikindlustuse punkt 2.2 (I kd tl 44).
20.Kohus märkis, et isegi juhul, kui rikke põhjustas tuuliku konstruktsiooniline eripära, oleks tegemist kindlustusjuhtumiga. Vastavalt varakindlustuse poliisi nr 133609 lisatingimuste punktile 2 (I kd tl 22) ja Masina rikkekindlustuse klauslite punktile 2 (I kd tl 25) on varakindlustusega kaetud kahju, mille eest vastutab tuulikute tootja või hooldaja, sh materjalide defektide, paigaldus- ja disainivigade tõttu tekkinud kahju. Juhul kui rikke põhjustas konstruktsiooniline viga seoses tuulikus esinenud kõrgendatud vibratsiooniga, vastutab selle eest tuulikute tootja ja hooldaja ning tegemist on kindlustusjuhtumiga. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul 27.12.2013 põlengu puhul tegemist kindlustusjuhtumiga ning VÕS § 422 lg-st 1 tulenevalt esineb kostjal lepingu täitmise kohustus.
21.Masinakindlustusepoliisi punkti 2 kohaselt juhul, kui kindlustatud esemele tekkinud kahju saab kõrvaldada, hüvitavad kindlustusandjad need kulud, mis on vajalikud kahjustatud masina viimiseks endisesse töökõlblikku seisundisse ning mis on vajalikud masina demonteerimiseks selle parandamise eesmärgil ja uuesti püstitamiseks, samuti tavapärased kulud remonditöökotta ja sealt tagasi transportimiseks. Asendatud osade amortisatsioonist lähtuvalt mahaarvestusi ei tehta, kuid arvesse võetakse eseme säilinud väärtust (II kd tl 4).
22.Masinakindlustuse poliisi punkti 3 kohaselt kindlustatud isik võtab omal kulul kõik ettevaatusabinõud ja täidab kõiki kindlustusandja mõistlikke soovitusi, et ennetada kahju tekkimist ja täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tootjate juhiseid (II kd tl 5). Kohtule esitatud tootja 14.01.2014 e-kirjast nähtub, et trafo tootja CG Power Systems Belgium NV teatas vastuseks hageja päringule edasise tegevuse kohta, et trafo tuleb saata ülevaatuse ja võimalike remonditööde teostamiseks CG Power Systems ́i tehasesse Belgias (I kd tl 76-79). Seega on tõendatud, et hageja sai tootjalt juhise trafo saatmiseks tootja tehasesse Belgiasse. 18.02.2014 e-kirjas hageja selgitas kostjale, et trafo on vaja saata remontimiseks Belgiasse (I kd tl 109-110).
23.Kohus leidis, et kostja väited, mille kohaselt oleks saanud trafot kohapeal remontida, on paljasõnalised ja oletuslikud. Samuti läheb see vastuollu tootja poolt 14.01.2014 kirjas (I kd tl 76-79) antud juhisega. Pooled ei vaidle selle üle, et 18.12.2012 toimus tuulepargis sama tuulikuga põleng. RR 02.02.2015 arvamusest nähtub, et 18.12.2012 ja 27.12.2013 kahjujuhtumid olid tekkemehhanismilt erinevad, eelmise kahjujuhtumi puhul toimus lühis nurkliitmiku sees, seekord trafo kõrgepingekaabli otsamuhvis. Lisaks nähtub arvamusest, et 2013. a juhtum oli oluliselt ulatuslikum ja maha põlesid kõik signaal- ja maanduskaablid ning lühis oli läbiv ja suure energiasisaldusega (I kd tl 155-163). Kohus leidis, et kostja ei ole millegagi tõendanud, et ka 27.12.2013
6(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 kahjujuhtumi korral oleks trafo parandamine olnud võimalik kohapeal. Seda ei tõenda ka eelmise kahjujuhtumi materjalid (II kd tl 96-131). Vastavad kostja järeldused on oletuslikud. Kohus märkis, et tegemist on kaalult raskete osadega, millede liigutamiseks on vajalik kasutada kraanat.
24.RR arvamusest tulenevalt olid trafol tugevad isolatsioonikahjustused (I kd tl 155-163), seda kinnitab ka OÜ Energoservis 10.01.2014 trafo defekteerimise aruanne (I kd tl I kd tl 73-75). Hageja on selgitanud, et isolatsioonikahjustustega trafo pingestamisel on väga tõenäoline, et tekib uuesti lühis, mille tagajärjel tekib trafo korpuses ülerõhk ning trafo plahvatab. Trafo plahvatamise korral võivad kaasneda ulatuslikud kahjustused lisaks tuulikule ka hooldepersonalile ja ümbritsevale keskkonnale (II kd tl 146-149). Masinakindlustuse poliisi punktist 3 tulenevalt pidi hageja arvestama kostja poolt antud mõistlike juhistega. Kohus leidis, et olukorras, kus tegemist oli trafo isolatsioonikahjustustega, trafo pingestamine ei olnud võimalik ning tootja oli andnud juhised trafo remontimiseks tehases, ei saa pidada mõistlikuks kostja 14.02.2014 kirjas (II kd tl 57) antud garantiid remontida trafot koha peal. Kohus leidis, et RA arvamuse leheküljel 10 toodud võrdlus Viru-Nigula tuulepargiga ning võrdluse pinnalt esitatud seisukoht, et hageja pidanuks trafo kohapeal remontima, on väär. Viru-Nigula tuulepargi omanik Nelja Energia AS on 29.01.2016 e-kirjas kinnitanud, et raporti leheküljel 10 toodud andmed ei ole õiged (VII kd tl 8-10). Suurema ohu allikate remont peab toimima ohutult ümbritsevale keskkonnale ja inimestele.
25.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale 29.01.2014 e-kirjaga kolm pakkumist, mille hageja oli tarnijatelt küsinud uue trafo tarnimise ja selle paigaldamise tööde maksumuse kohta ning selgitas, et küsis pakkumist ka Soome ettevõttelt Wind Controller Oy (I kd tl 81). Esitatud pakkumised olid järgmised: a) CG Power Systems’i pakkumine, mille kohaselt oli uue trafo maksumus 52 000- 55 000 eurot ning tarneaeg Belgiast Eestisse ca 14 nädalat (I kd tl 82-84); b) Nelja Energia ASi pakkumine, mille kohaselt oli uue trafo maksumus 140 800 eurot (I kd tl 85); c) Empower 4Wind OÜ pakkumine trafo vahetuse tööde kohta, mille järgi võis tööde maksumus jääda (sõltuvalt kraana hinnast) vahemikku 47 000 – 200 000 eurot (I kd tl 86). 31.01.2014 edastas hageja kostjale ka Wind Controller Oy pakkumise, mille kohaselt oli uue trafo tarnimise maksumus ühes paigaldusega vahemikus 120 000 – 155 000 eurot. Trafo müüjaks oli selle lahenduse puhul Haminan Energia Oy (I kd tl 87-101). 03.02.2014 teatas hageja kostjale soovist minna edasi Wind Controller Oy pakutud lahendusega (I kd tl 102). 11.02.2014 e-kirjas teatas hageja kostjale, et ärikatkemise tagajärjel tekkiva kahju vähendamist aitab kõige paremini tagada Wind Controller Oy pakutud lahendus, mille kohaselt oleks uus trafo võimalik saada kohe. Hageja palus kinnitust, kas vastava lahendusega võib edasi minna (I kd tl 10). Hageja sõlmis 17.03.2014 müügilepingu vastavalt Wind Controller Oy pakkumusele Haminan Energia Oy-ga müügilepingu asendustrafo ostmiseks (I kd tl 123-124, tõlge I kd tl 125126). Hageja korraldas märtsis 2014 vastavalt tootja juhistele vana trafo demonteerimise ja transpordi Belgias asuvasse CG Power System’i tehasesse (I kd tl 127). Remonditud trafo sai hageja tehasest tagasi 18.11.2014 (II kd tl 150-151), seega pärast avariid 10 kuud ja 23 päeva.
26.VÕS § 488 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Masinakindlustuse poliisi punkti 5b (I kd tl 30) ja kostja kindlustuslepingute üldtingimuste punkti 10.3.1. (I kd tl 51) kohaselt pidi hageja rakendama abinõusid kahju piiramiseks ja võimalike lisakahjude vältimiseks. Kohus leidis, et hageja poolt uue trafo ostmisega 17.03.2014 järgis hageja kahju edasise vältimise kohustust ning see oli asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik. Puudub
7(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 vaidlus, et kui tuulik seiskus, tekkis hagejale ärikatkemise kahju ning seetõttu oli oluline taastada tuuliku töö võimalikult kiiresti. Ärikatkemise kahju oli samuti kostja juures kindlustatud (I kd tl 54-56). Seega sai olla tuuliku töö võimalikult kiire taastamine kostja kui kindlustusandja huvides. Tuuliku töö taastus 10.04.2014. Lisaks on hageja poolt esitatud erinevate uue trafo ostu ja vahetuse pakkumiste võrdlusest järeldatav, et hageja valis kõige soodsama ning mõistlikuma variandi, arvestades trafo ostu ja vahetamise kulusid ning tarneaega. Lisaks nähtub hageja ja kostja e-kirjavahetusest, et hageja hoidis kostjat kursis ning teadlikuna edasistest käikudest ning soovist osta uus trafo, et tuulik taas tööle saada (I kd tl 80-110). Hageja esitatud raportite kohaselt oleks hagejale ajavahemikul 11.04.2014-18.11.2014 tekkinud täiendavalt ärikatkemise tagajärjel kahju 10 864,59 eurot (IV kd tl 9-VI kd tl 139). Seega aitas uue trafo ostmine ning seetõttu tuuliku töö taastamine 10.04.2014 vältida edasise ärikatkemise kahju tekkimist. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et hageja esitatud selgitused võimaliku pealaagri kahjustumise korral oleksid väärad. Tuuliku pikemaajalise seismise käigus pealaagri kahjustumise risk õigustas kohtu hinnangul hageja tegevust asendustrafo ostmiseks ning edasise kahju tekkimise vältimiseks.
27.Kohus leidis, et ükski poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu või selle lisatingimuste punkt ei välista kostja kui kindlustusandja kahju hüvitamise kohustust uue trafo ostmise korral. Kohus märkis, et vastavalt varakindlustuse poliisile nr 133609 oli kindlustusobjektideks neli tuulikut. 27.12.2013 kindlustusjuhtumi tagajärjel oli ühe tuuliku, s.o WT1 tuuliku töö seiskunud, kuna tuuliku üks osa, s.o trafo, ei olnud töökorras. Masinakindlustuse poliisi punktist 2 tulenevalt (II kd tl 4) pidi kindlustusandja hüvitama kindlustatud eseme töökorda seadmiseks vajalikud kulud. Tuuliku töökorda seadmiseks oli vaja kas remontida trafo või asendada see uuega. Hagejal ei olnud kindlustustingimuste kohaselt kohustust kasutada kahjustatud tuuliku töö taastamiseks kasutatud trafot. Seda seisukohta kinnitab ka Masinakindlustuse poliisi punkt 2a (II kd tl 4), mille kohaselt asendatud osade amortisatsioonist lähtuvalt mahaarvestusi ei tehta.
28.Kohus leidis, et väärad ning tõendamata on kostja väited, mille kohaselt on hageja uue trafo paigaldamisega rikastunud. Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest küsis hageja kahjujuhtumi toimumise järgselt CG Power Systemsilt ja Kuusakoski AS-lt hinnapakkumist kahjustunud trafole. Kuusakoski pakkus kahjustunud trafo hinnaks 1 352 eurot (II kd tl 155-158) ning tootja CG Power Systems 2 000 eurot (II kd tl 159-161). Kahjustatud trafo remont maksis 23 234 eurot (II kd tl 152-153), millele lisandusid kahjustunud trafo demonteerimise, transpordi, paigaldamisega jms seotud kulud. Kohus leidis, et olukorras, kus kahjustatud trafo väärtus jäi 2 000 euro piiresse ning hageja kandis ise kahjustatud trafo remontimisega seotud kulusid 23 234 euro ulatuses, milliste hüvitamist hageja kostjalt ei nõua, ei saa tegemist olla hageja rikastumisega.
29.Hageja märkis, et kandis seoses tuuliku töö taastamisega kulusid 168 106,67 eurot. Varakindlustuse poliisi nr 133609 kohaselt oli hageja omavastutus 10 000 eurot, mistõttu palus hageja hüvitada 158 106,67 eurot. Hageja on vastavate kulude kandmist esitatud arvete ja maksekorraldustega tõendanud (I kd tl 166-188). Kohus leidis, et hageja kindlustushüvitise nõue seoses tuuliku töö taastamisega summas 158 106,67 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
30.Hageja on palunud seoses 27.12.2013-10.04.2014 tekkinud ärikatkestusega hüvitada kahju summas 63 811,64 eurot. Varakindlustuse lisapoliisi nr 100133609 kohaselt andis kostja hagejale kindlustuskaitse ärikatkemise riski katteks, eeldusel, et ärikatkemine toimub varakindlustuse juhtumi tagajärjel, s.o masinarikke- ja koguriski kindlustuse
8(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 tingimustes sätestatud kindlustusjuhtumi tagajärjel (I kd tl 54). Kohus tuvastas eelnevalt, et 27.12.2013 toimus kindlustusjuhtum masinarikke- ja koguriski kindlustuse tingimuste mõistes. Kohus tuvastas ja puudub vaidlus, et kahjustatud tuuliku töö seisis ajavahemikul 27.12.2013-10.04.2014. Varakindlustuse lisapoliisi nr 100133609 eritingimuste punkti 1 kohaselt loetakse erinevalt ärikatkemise kindlustuse tingimuste punktist 6 ettevõtte brutokasumiks ettevõtte käive, mis on otseselt seotud energia müügiga kindlustuskohas ja mis oleks saavutatud juhul, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud. Tuulepargi osalise töökatkestuse korral võetakse aluseks teiste tuulepargi koosseisu kuuluvate tuulegeneraatorite tootlikkuse arvandmed.
31.Hageja on esitanud kokkuvõtliku tabeli ja raportid (I kd tl 194-195, II kd tl 162-IV kd tl 9), millest nähtuvalt tootsid tuulepargi kolm töötavat tuulikut perioodil 27.12.201310.04.2014 elektrienergiat kokku 6436,573MWh, millise müügihinnaks oli kokku 217 134,75 eurot. Jagades selle kolmega saab ühe tuuliku osas müügihinnaks 72 378,25 eurot (217 134,75/3). Vastavast summast on hageja maha arvestanud bilansihaldustasu 5 597,28 eurot tuuliku kohta (16 791,85/3) ja 10 päeva eest omavastutuse summas 2 969,33 eurot (I kd tl 14). Eelnevast tulenevalt on hagejale ajavahemikul 27.12.201310.04.2014 tekkinud ärikahju summas 63 811,64 eurot, s.o 217 134,75/3-16791,85/3-2 969,33. Ärikatkemise kahju tekkimist hageja poolt nõutud ulatuses kinnitab 15.06.2014 ärikatkemis- ja varakahju ekspertiis (VI kd tl 167-180). Hageja kindlustushüvitise nõue seoses ärikatkemisest tekkinud kahjuga summas 63 811,64 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
32.Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hageja kindlustushüvitise nõue kogusummas 221 918,31 eurot, s.o 158 106,67 + 63 811,64 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
33.BTA Kindlustuslepingute üldtingimuste punktist 12.1 (I kd tl 52) ja VÕS § 450 lg-st 1 ja § 476 lg-st 1 tulenevalt muutus kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja leiab, et kostja kindlustushüvitise maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 01.07.2014, kuna hageja esitas kindlustushüvitise suurust käsitlevad kalkulatsioonid ja kuludokumendid kostjale 09.06.2014 (I kd tl 138-139). Hageja leiab, et kostja pidanuks oma täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud lõpetama hiljemalt 2014.a juuni lõpuks. Kohus nõustus hageja käsitlusega. Seega alates 01.07.2014 on hageja õigustatud arvestama kindlustushüvitise maksmisega viivitamise eest viivist.
34.Hageja on arvestanud kindlustushüvitiselt 221 918,31 eurot VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras viivist alates 01.07.2014 kuni hagi esitamiseni, s.o 09.03.2015, 12 440,88 eurot (I kd tl 15). Lisaks nõudis hageja viivist TsMS § 367 alusel. Ajavahemikul 10.03.2015 kuni otsuse tegemiseni, s.o 25.05.2016 (v.a) oli 442 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 21 633,08 eurot, s.o 8,05/365/100x221918,31x442. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 34 073,96 eurot, s.o 12 440,88 + 21 633,08 eurot ning edasi viivis kindlustushüvitiselt 221 918,31 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2016 kuni kindlustushüvitise tasumiseni.
35.Hageja on lisaks palunud hüvitada kahju summas 520 eurot seoses RRlt ekspertarvamuse küsimisega. Hageja leiab, et vastav kulu oleks jäänud kandmata, kui kostja oleks täitnud kindlustuslepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Kostja ei ole kahjunõudele iseseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hagejale on Transient OÜ esitanud 23.02.2015 arve nr 201502 summas 520 eurot käibemaksuta selgitusega „Eksperthinnang“ (I kd tl 196). Hageja on vastava arve tasunud 05.03.2015 (I kd tl 197). Kohus leidis, et hageja kahjunõue summas 520 eurot
9(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 on põhjendatud ning vastav kulu kuulub VÕS § 491 lg 1 alusel kostja poolt hüvitamisele.
36.Kuna kohus rahuldas hagi hageja põhinõuete osas, siis ei analüüsinud kohus hageja alternatiivse nõude põhjendatust. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
37.Hageja esitas 28.03.2016 ja 22.04.2016 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista 15 258,92 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja kulud on riigilõiv 2 700 eurot, tõlkekulu 308,92 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 12 250 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tasuga 100 eurot tunnis käibemaksuta. Kostja leidis 29.04.2016 seisukohas, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada vähemalt 50% võrra.
38.Kohus leidis, et hagilt riigilõivu tasumine summas 2 700 eurot nähtub kohtutoimikust (I kd tl 198). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Nähtuvalt hageja menetluskulu nimekirjadelt ning neile lisatud arvetelt on hageja lepingulistel esindajatel kulunud käesolevas asjas kokku 122,50 töötundi. Kohus leidis, et vastav ajakulu on asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane. Hagejat on esindanud käesolevas menetluses kaks lepingulist esindajat, vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Kuldar-Jaan Torokoff. Nähtuvalt esitatud arvetelt on õigusteenust osutanud ka kolmas isik Kirsti Pent. Tegemist ei ole TsMS § 175 lg 3 mõistes tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja olemasolu.
39.Arvestades esitatud hagi, vaidluse keerukust ning esitatud tõendite mahtu, pidas kohus hagi koostamise ja esitamisega seonduvate toimingutele kulunud aega põhjendatuks 32 tunni ulatuses, mis vastab neljale tööpäevale. Arvest nr 151282 nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 17,75 tundi kostja 08.04.2015 seisukoha läbitöötamisele, 29.04.2015 seisukoha esitamisele, kohtuga suhtlusele kohtuistungi aja teemal ning 15.12.2015 ja 21.12.2015 määrustega tutvumisele, mida kohus pidas vajalikuks. Arvest nr 160208 nähutvalt on hageja kahel lepingulisel esindajal kulunud 4,75 tundi seoses päringuga Nelja Energia AS-le, kostja 28.01.2016 vastusega tutvumisele, kohtuasja materjalide läbivaatamisele seoses vajadusega esitada täiendavaid taotlusi ja kostja 25.01.2016 vastuväite läbitöötamisele, mis kohtu arvates oli põhjendatud. Samuti on põhjendatud arvel nr 160336 nähtuv ajakulu 10,5 tundi: hageja seisukoha koostamine kostja vastuväitele, kostja 12.02.2016 vastusega tutvumine, kohtu 29.02.2016 määrusega tutvumine, kostja 10.03.2016 seisukoha läbitöötamine ja kohtus toimikuga tutvumine ja istungiks ettevalmistamine. Kohtuistungil osalemiseks on kulunud kahel lepingulisel esindajal kokku 3,75 tundi ning lisaks 0,25 tundi protokolliga tutvumiseks. Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund ja 45 minutit. Kohus ei pidanud võimalikuks jätta kahe lepingulise esindaja osalemise kulu istungil kostja kanda ja luges põhjendatuks istungil osalemise ja protokolliga tutvumiseks ajakulu 2 tunni ulatuses, s.o 1,75+0,25. Kirjalike kohtukõne teeside ja repliigi koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 8 tunni ulatuses.
40.Seega põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu on 75 tundi, s.o 32+17,75+4,75+10,5+2+8. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades (100 eurot tunnis käibemaksuta) kuulub hüvitamisele 7 500 eurot käibemaksuta. Kohus pidas arvel nr 150408 kajastatud tõlkekulusid summas 308,92 eurot juhindudes TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 143 p-st 1 põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 10 508,92 eurot (2 700 + 7 500 + 308,92) ning viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 Apellatsioonkaebus
41.27.06.2016 esitas kostja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja lahendamist apellatsioonimenetluses, taotleb apellant asjatundja RA ülekuulamist kohtuistungil. Apellatsiooni rahuldamisel palub apellant jätta menetluskulud vastustaja kanda.
42.Kostja on seisukohal, et kohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Samuti on kohus rikkunud tõendite igakülgse hindamise nõuet, eelistades hageja tõendeid ja jättes kostja esitatud tõendid hindamata. Lisaks on kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohtuotsusest nähtub, et kohtu poolt viidatud RA arvamuse puudused olid kohtule arusaadavad kohe algusest peale. Seetõttu pidanuks kohus andma võimaluse tema ülekuulamiseks ning mitte tagasi lükkama kostja sellekohast taotlust.
43.Kostja arvates ei ole hageja lükanud ümber asjatundja RA arvamust. Samuti on maakohus jätnud 29.02.2016 ebaõigesti rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja väited ja kohtu järeldused RA pädevuse puudumise kohta on paljasõnalised. Maakohus on suhtunud RA asjatundja arvamusse vastuoluliselt. Maakohus on esmalt aktsepteerinud RA arvamust tõendina, kuid seejärel eitanud asjatundja arvamust selles osas, et kahjujuhtum oli pikaajalise protsessi tulemus ning ettenähtav. Kohus eelistas põhjendamatult hageja esitatud RR arvamust, mille kohaselt ei ole sellised rikked ettenähtavad ning lühise tagantjärele väljaselgitamine ei ole võimalik. RA ülekuulamisega kohtuistungil saanuks kostja lükata ümber hageja väiteid ja kahtlusi ning kõrvaldada need puudused asjatundja arvamuses, mida kohus on kohtuotsuses sellele ette heitnud. Lisaks kostja märgib, et RA on andnud arvamuse lühise tekkepõhjuse kohta, RR arvamuse kohaselt aga tekkepõhjuse tagantjärele välja selgitamine ei ole võimalik. RR ei ole süüvinud lühise toimumise tekkepõhjusesse, vaid on andnud vastustaja poolt soovitud arvamuse.
44.Kohus on viidanud sellele, et juhul kui rikke põhjustas konstruktsiooniline viga seoses tuulikus esinenud kõrgendatud vibratsiooniga, vastutab selle eest tuulikute tootja ja hooldaja ning tegemist oleks kindlustusjuhtumiga. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et hageja ei esitanud hooldusdokumentatsiooni, mistõttu ka selle tootja ja hooldaja vastutust ei olnud võimalik välja selgitada. RA tunnistajana ülekuulamisel oleks saanud temalt ka selgitusi selles osas küsida. RA on tuvastanud kogu kahjujuhtumile eelnenud sündmuste jada, mida hageja ei ole ümber lükanud. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud vaid hageja väidetest, mitte aga tuvastanud tegelikku põhjust.
45.Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et hinnangu andmisel kahjujuhtumile tuli analüüsida lepingu tingimusi. Käesoleval juhul ei esinenud vastuolu antud asjas kohaldatud tingimuste vahel. Kostja nõustub maakohtuga, et masinarikke klausel 313 ja Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimuste nr 4 B punkti 2.2. kohaselt hüvitatakse kahju, kui kindlustatud eseme kahju ilmneb äkiliste ja ootamatute välismõjude toimel ning et lepingu üld- ja eritingimusi tuleb kohaldada koosmõjus. Kohus on lähtunud järelduse tegemisel RR tõendamata arvamusest, et tegemist oli ettenägematu ja ootamatu sündmusega. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides põhjendamatult, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning sellest tulenevalt on apellandil VÕS § 422 lg-st 1 tulenevalt lepingu täitmise kohustus.
46.Kostja märgib, et isegi kui oleks tegemist kindlustusjuhtumiga, siis pidanuks kohus otsuse tegemisel arvestama võimaliku kahjuhüvitise vähendamisega VÕS § 139 alusel. Hageja enda poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmine on viinud kahjujuhtumi toimumiseni. Kostja on kohtu ette toonud kahjuhüvitise vähendamiseks alust andvad
11(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 asjatundja RA arvamuses viidatud asjaolud, s.o kaablite võimalik katkemine vibratsiooni tulemusel, kuna see oli varem teadaoleva pikemaajalise protsessi oodatav tulemus. Kostja nõudis hagejalt hooldusdokumente, mida aga viimane vaatamata korduvatele nõudmistele ei esitanud. Seega ei olnud võimalik fikseerida juhtumijärgselt kõik asjaolud koos hooldajaga.
47.Alternatiivselt kostja leidis, et põhjendatud oli trafo remontimine kohapeal, sest vaadeldav trafo oli töökorras, mida kinnitas ka valmistaja tehas. Kostja jääb endiselt hagimenetluses esitatud seisukohtade juurde selles osas. Kuigi hävis rohkem ühenduskaableid, mistõttu olnuks ehk remondimaht suurem, oli lühis samas kohas ja samadel põhjustel nagu esimese juhtumi puhul. Viited trafo plahvatamisele ja selle tagajärjel ümbritsevatele mõjudele on paljasõnalised ja ei tugine asjatundjate arvamusele. Neid väiteid peab tõendama. Hageja poolt toodud ühe tuuliku põleng ei ole võrreldav antud juhtumiga, kuna selle põhjused ei ole teada. Kohtu hinnang, et RA arvamuses toodud võrdlus Viru-Nigula tuulepargiga on väär, ei ole põhjendatud. Tehase juhend saata kontrolliks see tehasesse oli soovituslik. Ka esimese juhtumi puhul oli see nii, kuid hageja seda ei täitnud. Kui hageja leiab, et kohapealne remont ei ole võimalik, siis ometigi käitus ta varem just taolisel viisil. Kostja tugineb RA arvamusele ja varasema kahjujuhtumi materjalidele, millest tulenevalt oli kohapealse remondi võimalikkus tõendatud. Ka RR, kelle arvamuse hageja kohtule esitas, oli sellest teadlik, kuna ta esimese kahjujuhtumi ajal töötas hageja juures ning oli vahetult tegev kahjujuhtumi likvideerimisel kohapeal.
48.Kostja järeldused ei ole oletuslikud, vaid tuginevad tõenditele. Kohus ei ole nendega oma järelduste tegemisel arvestanud. Hageja selgitused, mida on kohus oma otsuses refereerinud, ei tugine tõenditele või asjatundja arvamusele. Et esitada selliseid järeldusi, pidanuks kohus rahuldama poolte taotlused ära kuulata mõlema poole asjatundjad ja siis andma hinnangu nii remondi võimalikkusele kui ka ohutusnõuete järgimisele. Kostja on seisukohal, et ta on esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ning hagi tulnuks jätta rahuldamata.
49.Kostja ei nõustu ka väljamõistetud menetluskulude suurusega ja jääb oma seisukoha juurde, mis ta esitas maakohtule nende osas. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
50.Hageja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Hageja palus jätta ka rahuldamata taotlus RA tunnistajana ülekuulamiseks. Juhul, kui kohus hageja taotluse rahuldab, palus hageja kuulata tunnistajana üle RR.
51.Ringkonnakohus rahuldas 17.11.2016 määrusega poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja määras kuulata üle tunnistajatena RA ja RR. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tunnistajad ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada väljamõistetava kindlustushüvitise ja viivise osas.
53.Pooled ei vaielnud, et perioodiks 01.04.2013 - 31.03.2014 oli nende vahel sõlmitud nelja tuulegeneraatori ja Rõuste tuulepargi seadmete kindlustusleping masinarikete ja koguriski kindlustamiseks kindlustussummas 12 545 000 eurot ning äririski kindlustamiseks kindlustussummas 1 840 000 eurot. Soodustatud isikuks oli SEB Pank. 27.12.2013 toimus hagejale kuuluvas tuulepargis tuulikus WT1 trafo kõrgepinge kaablite põleng, mille tagajärjel tuulik seiskus. 07.03.2014 keeldus kostja kahju hüvitamast. 17.03.2014 ostis hageja Haminan Energia OY-lt trafo, remontis seadme ja
12(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 10.04.2014 alustas tuulik tööd. 09.06.2014 esitas hageja kostjale kahjujuhtumi kohta täiendava dokumentatsiooni ning varakahju ja ärikatkemise kahju arvestuse, mille kohaselt oli varakahju 158 106,67 eurot ja ärikatkestuse kahju perioodi eest 27.12.2013 kuni 10.04.2014 63 811,64 eurot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest 08.07.2014 otsusega. 05.03.2015 loovutas SEB Pank nõude kindlustushüvitise saamiseks hagejale.
54.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et 27.12.2013 toimunud kahju põhjustanud sündmus oli kindlustusjuhtum. TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Apellant maakohtu poolt tuvastatuga ei nõustunud ja vaidlustas selle. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
55.VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtumiks eelnevalt kokku lepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Millist sündmust saab kindlustusjuhtumiks lugeda, tuleneb kindlustuslepingu tingimustest. Maakohus on õigesti tuvastanud tulenevalt varakindlustuse poliisil nr 133609 (I kd tl 21) ja lisapoliisidel 1001333609 (I kd tl 54) ning 200133609 (I kd tl 55) märgitust, millised kostja tüüptingimused lepingule kohalduvad ja selles osas ei olnud poolte vahel vaidlust. Küll aga oli vaidlus tüüptingimuste tõlgendamise osas. Ärikinnisvara koguriskikindlustuse tingimused nr 4B punkti 2.2 järgi kostja hüvitab kindlustatud varale tekkinud kahju, kui see tekkis äkiliste ja ootamatute välismõjude toimel (I kd tl 44). Masinarikke kindlustuse klauslite punkti 313 järgi on pooled kokku leppinud, et kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale kindlustuslepingus äramärgitud seadmetele ja masinatele tulest või keemiliste ühendite plahvatusest tekkinud kahjud, mis on alguse saanud ülalnimetatud masinates ja seadmetes sees (I kd tl 23-26). Ettevõtte varakindlustuse koguriski kindlustustingimused nr 4B punkti 2 järgi laieneb kindlustuskaitse ettenägematutele ja äkilistele kahjustustele, mis on tingitud elektrilistest või mehaanilistest riketest ja seadmeosade purunemisest, mille põhjustas lühis, liigpinge, induktsioon või muu elektriline põhjus (I kd lk 25). VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kolleegiumi arvates on maakohus tüüptingimusi õigesti tõlgendanud ja kindlustatud esemeid arvestades, milleks olid seadmed ja masinad, lähtunud masinarikke kindlustuse klauslite punktist 313, milles oli täpselt fikseeritud, millistest asjaoludest põhjustatud kahju eest on kindlustusandja kohustatud oma kohustuse täitma. Ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt välistab kindlustusjuhtumi see, et väidetavalt oli põleng tekkinud pikaajalise vibratsiooni tulemusel, mistõttu ei olnud tegemist ootamatu sündmusega. Oma väite tõendamiseks esitas hageja RA arvamuse (II kd tl 80-91), mille kohaselt oli kahju tekitanud sündmuse põhiliseks põhjuseks WWD3 tüüpi generaatori konstruktsiooniline eripära (seni lahendamata puudus), täpsemalt aga tuulegeneraatori masinaruumi kõrgendatud vibratsioon. Kolleegium möönab, et vibratsioon kui pikaajaline füüsikaline tegur võib vallandada protsessi, mille tagajärjel tekib lühis, mis põhjustab tulekahju, kuid see ei tähenda, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Eelnevalt viidatud tüüptingimustes on täpselt sätestanud, millistele kahjudele kindlustuskaitse laieneb, sealhulgas ka kahjustustele, mis on tingitud elektrilistest või mehaanilistest riketest ja seadmeosade purunemisest, mille põhjustas lühis, liigpinge, induktsioon või muu elektriline põhjus. Varakindlustuse poliisil nr 133609 toodud lisatingimuste punktist 2 nähtuvalt (I kd tl 22) hüvitatakse ka kahju, mis on tekkinud seadmete tootjast või hooldajast tulenevalt.
56.VÕS § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu
13(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 476 lg 4 sätestab, et kahjukindlustus hõlmab kindlustusjuhtumi toimumise tõttu saamata jäänud tulu üksnes siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses vastuväiteid hageja esitatud kahju arvestusele. Samuti ei ole ta seda vaidlustanud apellatsioonkaebuses. Küll on aga kostja väitnud, et trafot oleks saanud remontida ilma seda maha monteerimata, nagu oli seda tehtud pärast detsembris 2012 toimunud kahjujuhtumit. Trafo kohapeal remontimine oleks oluliselt odavam ja tööd oleksid kaetud hageja 10 000-eurose omavastutusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahjustatud trafo remonti ei olnud võimalik teostada kostja poolt viidatud viisil. Nii on trafo tootja CG Power Systems Belgium NV 14.01.2014 e-kirjas nõudnud remondi teostamist valmistaja tehases (I kd tl 76, tõlge tl 78). Pärast detsembris 2012 toimunud põlengut teostati remont kohapeal ja tunnistaja RR ringkonnakohtu istungil antud ütluste kohaselt võis selle remondi teostamisel tehtud viga olla 2013. aasta põlengu põhjuseks. Tunnistaja RR arvamusel on valmistaja tehases remont ohutum ja seadmele garantii säilimiseks vajalik. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega tõendanud neid, millest saaks järeldada, et hageja oleks pidanud trafot remontima kohapeal ja et kohapealne remont oleks taganud seadme edasise tõrgeteta töö. Maakohus on õigesti viidanud tuulegeneraatori põlengu tagajärjel tekkida võivale ohule, tuginedes ajalehe Postimees võrguväljaandes 09.04.2015 avaldatud artiklike tuulegeneraatori põlengu kohta (II kd tl 146).
57.Kolleegium leiab, et juhul, kui hageja tuulikus oli ülemäärane vibratsioon ja hageja ei tegutsenud viisil, mis välistaks kahju tekkimise, võib kõne alla tulla hüvitatava kahju vähendamine VÕS § 139 lg 1 järgi. Riigikohus on selgitanud, et kindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab vähendada VÕS § 139 järgi, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab (vt Riigikohtu 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-10, p 12).
58.Kolleegium leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alus vähendada väljamõistmisele kuuluvat hüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja väited selle kohta, et hageja ei hooldanud tuulikuid piisavas mahus ega tegutsenud viisil, kus vibratsiooni kahjulik mõju oleks viidud miinimumini, on jäänud paljasõnaliseks. Nii pole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, milles tulenevalt oleks võimalik määrata, milline on WWD3 tüüpi tuulikute vibratsioon võrreldes teiste elektrituulikutega. RA on maakohtule esitatud arvamuses väitnud, et WWD3 tüüpi elektrituuliku vibratsioonitase on kõrgem. RA selgitas tunnistajana ringkonnakohtu istungil, et tema järeldus kõrgema vibratsiooni kohta tuleneb Saksa ja Taani spetsialistide arvamustest. RR arvamuse järgi ei ole WWD3 tüüpi tuulikutes suuremat vibratsiooni. Kolleegiumi arvates RA poolt üldsõnaline viitamine eri maade spetsialistide arvamusele pole piisav, et kinnitada kõrgema vibratsioonitaseme olemasolu. Mõlemad eelnevalt kirjaliku arvamuse andnud tunnistajad on tegelenud praktikas elektrituulikute käitamisega, kuid RR arvamuse muudab usutavamaks see, et tegemist on eriharidusega spetsialistiga. RA-l vastav haridus puudub. Maakohus on eeltoodut arvestanud ka kirjalike arvamuste hindamisel. Kostja ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses esile toonud, milline on elektrituuliku WWD3 tootja poolt määratud hooldusvälp ja milliseid hooldusmeetmeid peaks tuulikute käitaja kasutama selleks, et ära hoida kahju. Kostja väited selle kohta,
14(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 et tuulikuid ei hooldatud vajalikul viisil, on täpsustamata ja paljasõnalised. Hageja on esile toonud, et tuulikut hooldas kuni märtsini 2013 WinWind Oy, kelle valduses on ka vastav dokumentatsioon, mida WinWind Oy pankrotihaldur keeldub hagejale üle andmast. Hooldusdokumentatsiooniga alates märtsist 2013 on kostja tutvunud ja kostja sellele vastu vaielnud ei ole. TsMS § 230 lg 1 järgi on hagimenetluses kostja kohustus tõendada oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Tunnistaja RA, kes oli kuni märtsini 2013 hageja juhatuse liige, ringkonnakohtu istungil antud ütluste järgi oli pärast 2011. aastat hooldus ebaregulaarne. Kolleegiumi arvates tunnistaja hinnang ei anna alust järelduseks, et hooldus oli ebapiisav. Sellise järelduse tegemiseks on vajalik teada, kui tihti ja millise põhjalikkusega pidi hooldust tegema ja kuidas seda tegelikult tehti. Apellandi väide, et tulenevalt RA arvamusest on Viru-Nigula tuulepargis sama tüüpi tuulikul kuumuskahjustuse ilmnemisel trafo läbiviigud enne kahjustuse tekkimist vahetatud, mistõttu oleks saanud kahju vältida, on ümber lükatud Nelja Energia AS 29.01.2016 e-kirjaga (VII kd tl 9-10), milles Viru-Nigula tuulepargi omanik kinnitas, et RA arvamuses toodud andmed ei ole õiged.
59.VÕS § 476 lg 1 järgi peab kostja hüvitama hagejale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud varalise kahju ja VÕS § 477 järgi ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Kindlustuslepingu järgse kindlustusandja poolse kahju hüvitamise kohustuse ulatuse tuvastamisel tuleb lähtuda lisaks kindlustuslepingu täitmist reguleerivatele VÕS-i eriosa normidele ka üldosa kahju hüvitamist reguleerivatest normidest. VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Masinakindlustusepoliisi p 2a kohaselt asendatud osade amortisatsioonist lähtuvalt mahaarvestusi ei tehta, kuid arvesse võetakse eseme säilinud väärtust (I kd tl 27-31, tõlge II kd tl 4). 27.12.2013 kahjustatud trafo, mille asendamise kulud kuuluvad kostja poolt hüvitamisele, jäi hageja valdusesse. AS Kuusakoski 15.05.2014 pakkumise kohaselt on nendepoolseks kahjustatud trafo ostuhinnaks 1352 eurot (II kd tl 158). Trafo tootja 24.04.2014 e-kirja kohaselt on trafo jääkväärtuseks umbes 2000 eurot (II kd tl 159 -160, tõlge tl 161-162). Kostja pole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et kahjustatud trafo väärtus oleks suurem. Kolleegium leiab, et kahju hüvitise vähendamisel tuleb lähtuda trafo tootja arvamusest, sest tegemist on vastavat turgu tundva isikuga. Seega varakahju kindlustushüvitist tuleb vähendada 2000 euro võrra ja kostjalt hageja kasuks välja mõista varakahju 156 106,67 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 219 918,31 eurot. Hagi tuleb põhinõude osas jätta rahuldamata 2000 euro ulatuses.
60.Seoses põhinõude osalise rahuldamisega tuleb muuta ka välja mõistetavat viivist. Maakohus leidis, et kostja oli kohustatud hageja nõude täitma ja hüvitise välja maksma 2014. a juunikuu lõpuks ja kostja oli oma kohustuse täitmisega viivituses alates 01.07.2014. Hageja nõudis hagiavalduse järgi viivist alates 01.07.2014 kuni hagi esitamiseni 09.03.2015 12 440,88 eurot ja edasi TsMS § 367 järgi kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on viivise välja mõistnud ajavahemiku eest alates 01.07.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.05.2016. Kolleegium leiab, et alates 01.07.2014 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 24.05.2016 tuleb välja mõista viivis 33 752,40 eurot. Perioodil 01.07.2014-31.12.2014 oli viivise määr aastas 8,15%, viivitatud päevi 184 ja edasi oli viivise määr aastas 8,05% ning sellel ajal oli viivitatud päevi 510. Alates 25.05.2016 kuni ringkonnakohtu otsuseni 05.03.2017 on viivise summa 13 719,37 eurot. Perioodil 25.05.2016-30.06.2016 oli viivise määr 8,05% aastas ja viivitatud päevi 37 ning perioodil 01.07.2016-05.03.2017 oli viivise määr 8% aastas ja viivitatud päevi 248. Kokku on väljamõistetav viivis 47 471,78 eurot. Alates
15(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 ringkonnakohtu otsuses kuni võla tasumiseni tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
61.Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, ei anna see alust muuta maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi 99% ulatuses, kusjuures kahjuhüvitisest mahaarvestatava kahjustatud trafo väärtuse on esile toonud maakohtu menetluses hageja ja möönnud, et see on võimalik kahju hüvitisest maha arvata. Seega on põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi maakohtu menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine on kaalutlusotsustus ja maakohtu otsusest on jälgitav, kuidas kohus menetluskulude vajaliku ja põhjendatud suuruse leidis. Maakohus ei ole kolleegiumi arvates diskretsioonipiire ületanud ja alust ei ole maakohtu määratud menetluskulude suuruse muutmiseks.
62.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi (kostja) kanda. Marginaalses määras maakohtu poolt väljamõistetud summa vähendamine ei anna alust menetluskulusid teisiti jagada.
63.Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema apellatsioonimenetluse kulu 1825 eurot ja ajakulu 18 tundi ja 15 minutit. Sellele lisandub 15.02.2017 kohtuistungi aeg ja tasu selle eest. Vastustaja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt taotlusele lisatud tegevuste selgitusele kulus vastustaja esindajal maakohtu otsusega tutvumisele 30 minuti, apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ja kliendisuhtlusele 30 minutit, apellatsioonkaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele ja sellega seonduvale 11 tundi, ringkonnakohtu 25.07.2016 kirjaga ja kostja 29.07.2016 seisukohaga tutvumisele 15 minutit, suhtlusele ringkonnakohtuga ja kliendiga 15 minutit, tutvumisele ringkonnakohtu 17.11.2016 määrusega ja kliendisuhtlusele 15 minutit, ettevalmistusele kohtuistungiks kokku 5 tundi ja 30 minutit. Taotluses toodule lisandub kohtuistungi aeg 2 tundi ja 10 minutit. Kokku on ajakulu 20 tundi ja 25 minutit ja kulu õigusabile 2041,67 eurot. Apellant leidis, et vastustaja ajakulu tuleb vähendada 9 tunni ja 30 minuti võrra, kuna ajakulu on ülepaisutatud.
64.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg 11 tundi on ebamõistlikult suur, arvestades seda, et hageja esindaja oli eelnevalt tuttav vaidluse asjaoludega ja esitatud tõenditega. Kolleegium peab eeltoodud osas põhjendatud ajakuluks 8 tundi. Samuti ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks istungi ettevalmistamisele kulunud aega määras, nagu see on toodud taotluses. Kohtuistungi ettevalmistamiseks, arvestades vaidluse asjaolusid ja mahtu, on piisav 2 tundi. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kokku on põhjendatud ajakulu 13 tundi ja 55 minutit. Apellatsiooniastmes kantud hageja õigusbaikulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks tuleb määrata seega 1391,67 eurot (13 tundi 55 minutit x 100). Taotlus tuleb jätta rahuldamata 650 euro ulatuses.
65.TsMS § 177 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
66.Apellant esitas 21.02.2017 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks paludes täiendada 15.02.2017 kohtuistungi protokolli leheküljel 4 apellandi esindaja A. Reidi seisukoha viimast lauset sõnadega: „VÕS § 139 lõike 1 alusel“. Vastustajal ei olnud apellandi taotlusele vastuväiteid. Kolleegium leiab, et taotluse rahuldamiseks puudub
16(17)
Tsiviilasi nr: 2-15-3685 alus. Ringkonnakohtu 15.02.2015 istungi protokoll vastab TsMS § 50 nõuetele ja apellandi taotletud protokolli täiendus ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.