lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-3685/26

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-3685/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2016
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-3685

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

2-15-3685

Tsiviilasi

AS-i XXXX hagi AAS Xxxx (AAS Xxxx Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustushüvitise saamiseks ja kahju hüvitamiseks 252 743,61 eurot

Hagihind

Menetlusosalised ja nende Hageja AS XXXX (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), esindajad lepingulised esindajad vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff ja vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Kostja Xxxx (välismaine registrikood xxxx, asukoht Xxxx, Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Eesti filiaal (registrikood xxxx, asukoht Xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja Xxxx 22.03.2016

Kohtuistung Kohtuistungil isikud

osalenud Hageja seaduslikud esindajad Jaak Tuksam ja Natalja Kumar Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff ja vandeadvokaat Andreas Veeret Kostja lepinguline esindaja Xxxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AAS Xxxx Eesti filiaalilt kindlustushüvitis 221 918,31 (kakssada kakskümmend üks tuhat üheksasada kaheksateist eurot ja 31 senti) eurot, viivis 34 073,96 (kolmkümmend neli tuhat seitsekümmend kolm eurot ja 96 senti) eurot ja kahjuhüvitis 520 (viissada kakskümmend) eurot AS-i XXXX kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Välja mõista AAS Xxxx Eesti filiaalilt viivis kindlustushüvitiselt (221 918,31 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.05.2016 kuni kindlustushüvitise tasumiseni AS-i XXXX kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista AAS Xxxx Eesti filiaalilt menetluskulud 10 508,92 (kümme tuhat

2-15-3685 viissada kaheksa eurot ja 92 senti) eurot AS-i XXXX kasuks.

5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AAS Xxxx Eesti filiaalil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras AS-i XXXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kostja vastuväited

12.Kostja vaidleb hagile vastu, sellega ei nõustu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja märgib, et: • tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga, kuna tegemist ei olnud ootamatu ja äkilise juhtumiga; • OÜ Xxxx arvamusest nähtub, et rikke põhjustas konstruktsiooniline eripära, so tuuliku masinaruumi kõrgendatud vibratsiooni olemasolu ning tegemist oli seega pikaajalise protsessiga, mida oleks saanud korrapärase hoolduse ja kontrolliga vältida; • antud trafo nurkpistikud, kaablimuhvid ja läbiviigud olid varasemalt juba remonditud 2013.a jaanuaris ning põleng toimus trafo samadel nurkpistikutel; • ei ole tõendatud, et trafo parandamine kohapeal ei olnud võimalik; • tegelikkuses oli hagejal võimalik teostada remont 2014.a jaanuari esimesel nädalal, kuna vastav töövõtja oli teada, tööjõud ja oskusteave ja materjalid olemas; • varasema remondi maksumus jäi alla 10 000 euro ehk omavastutuse piiresse ning uut trafot ei olnud vaja osta, vaid oleks saanud vana remontida; • tekkinud põhjendatud kahju suurus (trafo remondikulud) ja ärikatkemine jäävad kindlustusvõtja omavastutuse, so 10 000 euro piiresse, mida kindlustusandja ei hüvita; • kahjustatud trafo jättis hageja enda omandisse ehk et hageja rikastus seeläbi; • tegemist oli vana remonditud trafoga, aga hageja asendas selle uuega, seega hageja rikastus; • kuna kahjunõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka muud seotud nõuded; • hageja ei ole kogu hooldusdokumentatsiooni esitanud, et tuvastada hooldaja vastutus; • tootja arvamusest järeldub, et trafo oli terve, seega puudus alus uue trafo hankimiseks; • Xxxx taust on teadmata ja kokkupuude selliste tuulikutega. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
15.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

2-15-3685

16.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
50.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
52.Hageja esitas 28.03.2016 ja 22.04.2016 menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 258,92 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja kulud on riigilõiv 2 700 eurot, tõlkekulu 308,92 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 12 250 eurot käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tasuga 100 eurot tunnis käibemaksuta.
53.Kostja leiab 29.04.2016 seisukohas, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja neid tuleb vähendada vähemalt 50% võrra. Antud juhtumi näol ei ole tegemist keerulise vaidlusega. Õigusnõustamisele kulutatud aeg 81,75 tunni ulatuses on antud vaidluse puhul põhjendamatu. Arve nr xxxx spetsifikatsioonist tuleb välja jätta teise ja kolmanda esindaja töötunnid, kuna need ei ole millegagi tõendatud ja põhjendatud. Andreas Veereti töötunde hagi koostamisel tuleks vähendada vähemalt kaks korda. Kostja arvates oleks mõistlik töötundide arv hagi ettevalmistamiseks ja koostamiseks 20 tundi. Vähendada tuleb ka kaks korda arve nr 151282 spetsifikatsioonis märgitud töötundide arvu eeltoodud põhjustel. Arusaamatuks jääb arve nr 160208 spetsifikatsioon, kuna kommentaarid on suures osas kinni kaetud. Põhjendamatu on ka töötundide arv arve nr 160336 spetsifikatsioonis. Toimikuga tutvumine ja ettevalmistus kohtuistungiks saaks kesta mitte üle kahe tunni. Kohtukõne teeside koostamise aeg saaks kesta maksimaalselt 4 tundi, repliigi koostamine 1 tund, arvestades et kohtukõne pikkuseks annab kohus kohtuistungil kohtuvaidlustes aega 10 minutit ja repliigiks 3 minutti.
54.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulu on TsMS § 143 p 1 kohaselt tõlgikulud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
55.Hagilt riigilõivu tasumine summas 2 700 eurot nähtub kohtutoimikust (I kd tl 198). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
56.Nähtuvalt hageja menetluskulu nimekirjadelt ning neile lisatud arvetelt on hageja lepingulistel esindajatel kulunud käesolevas asjas kokku 122,50 töötundi. Kohus leiab, et vastav ajakulu on asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane. Hagejat on esindanud käesolevas

2-15-3685 menetluses kaks lepingulist esindajat, vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Kuldar-Jaan Torokoff. Nähtuvalt esitatud arvetelt on õigusteenust osutanud ka kolmas isik Kirsti Pent.

57.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on lugenud tsiviilasja TsMS § 175 lg 3 tähenduses piisavalt keeruliseks, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms (RKTK määrus 3-2-112-09, p 17). Antud juhul ei ole tegemist TsMS § 175 lg 3 mõistes sellise tavapärasest keerulisema vaidlusega, mis õigustaks kahe esindaja olemasolu. Samuti on Riigikohus korduvalt avaldanud seisukohta, et vastaspoole hüvitatavad menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad (RKTK lahendi 3-2-1-87-09 p 15; 3-2-1-143-11 p 14). Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja mitme lepingulise esindaja tööst tekkinud kulude hüvitamine ning kohus võtab seda järgnevalt arvesse.
58.Nähtuvalt arvest nr xxxx on hageja kolmel lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse koostamisega ja esitamisega seonduvatele toimingutele, mh tõlgete organiseerimisele kokku 81,75 tundi, millest 8 tunnise allahindlusega on arvele läinud 73,75 tundi ehk 9,2 tööpäeva. Kohus märgib, et mitme esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Käesolev vaidlus ei olnud keerulisem keskmisest kindlustusvaidlusest. Hagi on 19 leheküljel ning sellele on lisatud ühe kohtutoimiku jagu tõendeid. Arvestades esitatud hagi, vaidluse keerukust ning esitatud tõendite mahtu, peab kohus hagi koostamise ja esitamisega seonduvate toimingutele kulunud aega põhjendatuks 32 tunni ulatuses, mis vastab neljale tööpäevale.
59.Arvest nr 151282 nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 17,75 tundi kostja 08.04.2015 seisukoha läbitöötamisele, 29.04.2015 seisukoha esitamisele, kohtuga suhtlusele kohtuistungi aja teemal ning 15.12.2015 ja 21.12.2015 määrustega tutvumisele. Nähtuvalt arvest on õigusteenust osutanud hageja üks lepingulistest esindajatest. Kohtu hinnangul puudub alus vastavas osas õigusabile kulunud aega pidada ülemääraseks.
60.Arvest nr 160208 nähutvalt on hageja kahel lepingulisel esindajal kulunud 4,75 tundi seoses päringuga Xxxx AS-ile, kostja 28.01.2016 vastusega tutvumisele, kohtuasja materjalide läbivaatamisele seoses vajadusega esitada täiendavaid taotlusi ja kostja 25.01.2016 vastuväite läbitöötamisele. Vastava arve spetsifikatsioonist ei nähtu, et hageja esindajad oleksid üksteist tehtavate toimingute osas dubleerinud. Kohtu hinnangul puudub alus vastavas arves kajastatud töötunde pidada ülemääraseks. Kostja on palunud jätta vastav arve tähelepanuta, kuna selles on osa tekst valgega varjatud. Kohus märgib, et hageja on 28.03.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses selgitanud, et kattis teiste kaasustega seonduva ajakulu konfidentsiaalsuskohustusest tulenevalt. Seega puudub alus jätta vastavat arvet tähelepanuta.
61.Arvest nr 160336 nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 10,5 tundi seoses hageja seisukoha koostamisega kostja vastuväitele, kostja 12.02.2016 vastusega tutvumisele, kohtu 29.02.2016 määrusega tutvumisele, kostja 10.03.2016 seisukoha läbitöötamisele ja kohtus toimikuga tutvumisele ja istungiks ettevalmistamisele. Kohtu hinnangul on arvel kajastatud ajakulu vastavuses vastavate toimingutega ning puudub alus nende vähendamiseks.
67.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/

2-15-3685 Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja