PJ hagi LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PJ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
105 116,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PJ (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja: LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (registrikood 10361578, endine AS Advokaadibüroo Aivar Pilv), seaduslik esindaja Aivar Pilv, lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer
Istungi toimumise aeg
14. veebruar 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26. oktoobri 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja PJ kanda.
4.Välja mõista PJ-lt menetluskulude hüvitis 955, 50 eurot LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb PJl tasuda LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Taotluse lahendamine Jätta rahuldamata PJ taotlus 14.02.2017 kohtuistungi protokolli täiendamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PJ esitas 20.11.2015 Harju Maakohtule hagi AS LEADELL Pilv Advokaadibüroo (endine AS Advokaadibüroo Aivar Pilv) vastu kahjuhüvitise 105 116,38 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ J.K.P. Consult ja OÜ K.M.T. Majatehas 22.08.2008 töövõtulepingu, mille alusel valmistas OÜ K.M.T. Majatehas OÜ J.K.P. Consult tellimusel ja eskiisi alusel elamu detailid ja paigaldas need Prantsusmaal kokku elamuks. Kuna poolte vahel tekkisid lahkarvamused, pöördus tellija õigusabi saamiseks ja enda esindamiseks kostja poole. Tellija ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu p 1 kohaselt esindas kostja klienti töövõtja ja kõigi kolmandate isikute ees seoses Prantsusmaal elamu ehitamisel tekkinud vaidlustega. Lepingu p 2 kohaselt oli kostjal õigus teha kõiki ülesande täitmiseks vajalikke seaduslikke toiminguid ja p 3 kohaselt tuli järgida võimaluse korral kliendi kirjalikke ja suuliseid juhiseid. Advokaadid vastutavad raske hooletuse või tahtlusega tekitatud kahju eest.
3.Juba enne lepingu sõlmimist edastas tellija kostjale kõik probleemi lahendamiseks ja tellija huvide kaitsmiseks vajalikud dokumendid. Kostja oli seega enne kliendilepingu sõlmimist kursis vaidluse teemaga ega nõudnud tellijalt lisadokumentide esitamist. Eelkõige pidi kostja esitama töövõtjale nõude seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega. Tellija seaduslik esindaja juriidilisi teadmisi mitteomava inimesena teatas küll detsembris 2008 töövõtjale puudustest töös, kuid ei osanud neid vajaliku põhjalikkusega kirjeldada. Seda pidi kostja advokaadibüroona teadma ja vajaliku nõude esitama. VÕS § 644 lg 1 ja jõustunud kohtuotsuse (tsiviilasjas nr 2-09-11136) kohaselt oli maksimaalne tähtaeg sellise nõudekirja esitamiseks 2 kuud tööde üleandmise vastuvõtmise akti koostamisest 01.12.2009. Samaks tähtajaks oli vaja esitada töövõtjale nõue töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Seega pidi kostja hiljemalt 01.02.2009 koostama ja esitama töövõtjale korrektselt vormistatud koondpretensiooni. Tellijal oli õigustatud ootus, et kostja täidab oma ülesande tähtajaks. Kui kostjal oleks olnud takistusi oma kohustuste tähtaegsel täitmisel, ei oleks ta kliendilepingut sõlminud. Kostja esitas töövõtjale pretensioonikirja alles 25.02.2009, seega hilinenult.
4.Tsiviilasjas nr 2-09-11136 nõudis töövõtja töölepingust tuleneva tasu maksmist ja tellija oma vastuhagis leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kostja minetuste tõttu rahuldas Tallinna Ringkonnakohus töövõtja hagi osaliselt ja jättis tellija vastuhagi osaliselt rahuldamata.
5.Kostjale on etteheidetav esiteks see, et ta jättis tähtaegselt esitamata teate puudust kohta töövõtja töös koos nõudega vead parandada, kuigi tal olid vajalikud dokumendid olemas. Kohus käsitles otsuses seetõttu ainult neid puudusi, mida tellija suutis ise maja esialgsel ülevaatusel avastada. Tellija kaotas võimaluse tugineda maja tehnilise seisukorra kohta kohtus tehtud eksperdiarvamusele ja teistele arvamustele ehitise parandamise maksumuse kohta. Kostja kui nimekas advokaadibüroo pidi saadud dokumente lugedes teadma, mida ta peab kiiresti tegema kliendi huvide kaitsmiseks.
6.Teiseks on kostjale etteheidetav, et ta ei esitanud töövõtjale nõuet ehitusprojekti esitamiseks. Et projekti koostamine oli töövõtja ülesanne, tuvastas maakohus oma otsuses. Projekti tegematajätmise tõttu leidis ringkonnakohus, et hoone ehitusprojektile vastavusele ei ole võimalik hinnangut anda. Tellija ei saanud seega tõendada, millised teostatud tööd ei vastanud nõuetele ega tugineda selles osas kohtu poolt määratud eksperdi arvamusele. Kostjale pidi hagejalt jaanuaris 2009 dokumentide vastuvõtmisel olema selge, et tellijale esitatud ehitusdokumentatsioon ei vastanud ehitusprojektile esitatavatele ehitustehnilistele nõuetele, eeskirjadele, ehitusala reguleerivatele õigusaktidele ega ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2000 klass II.
7.Kostja oleks pidanud nõudma töövõtjalt ehitusprojekti koostamist, kuna töövõtulepingu p 2.1. kohaselt pidid pooled oma tegevuses juhinduma mh hinnapakkumisest ja ehitust puudutavatest õigusaktidest, p 3.1. kohaselt kohustus töövõtja valmistama ja paigaldama kandvate konstruktsioonide elemendid. Lepingu p 6.1. kohaselt kohustus töövõtja valmistama ja paigaldama elemendid kvaliteetselt kooskõlas lepingudokumentidele, ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele (RYL 2000 II klass) ja heale ehitustavale. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumise p 11 kohaselt sisaldab põhipakett tööjooniseid, sh vundamendi mõõtude joonist. Töövõtja tegutses ehitajana. Kostja ei nõudnud töövõtjalt ehituspäevikut ega sellega kaasnevaid kaetud tööde akte ja fotosid tehases valminud elementidest. Samuti ei pööratud tähelepanu asjaolule, et keegi juhatuse liikmetest ja projektijuht ei käinud paigaldatud seinaelemente üle andmas ega nõutud ka selle tegemist. Kui tellijal oleks olnud võimalik tugineda eksperdi arvamusele, oleks tuvastatud, et ilma ehitusprojektita ei oleks ehitada tohtinud. Kui oleks olnud projekt, oleks saanud tuvastada kõik puudused ehituses ja tellija oleks saanud nõuda nende puuduste kõrvaldamist või puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist.
8.Kostja oli oma lepinguga võetud kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Ta jättis puuduste kõrvaldamise nõude tähtaegselt esitamata. Kostja ei teinud oma ülesande täitmiseks kõiki vajalikke seaduslikke toiminguid. Kuna kostjal olid enne kliendilepingu sõlmimist kõik tööks vajalikud materjalid olemas, ei ole rikkumine vabandatav. Kui tal oleks olnud probleeme, ei oleks ta tohtinud kliendilepingut sõlmida. Kui ta juba lepingu sõlmis ja kliendilt mingeid lisadokumente ei nõudnud, ei olnud tal takistusi kliendi huvide tähtaegseks kaitsmiseks.
9.Kostja tekitas tellijale rahalise kahju kokku 105 116,38 eurot, mis koosneb ebakvaliteetse töö ümbertegemise maksumusest ja alusetult tasutud õigusabikuludest. Töö ümbertegemine maksab 80 503,20 eurot, mis tuleb kostja minetuste tõttu tasuda tellijal endal. Tellija maksis kostjale ebakvaliteetse töö eest põhjendamatult esitatud arvete alusel kokku 24 613,18 eurot.
10.Tellija loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja tegi kõik endast sõltuva, et tellijale selgitada tema poolt edastatud informatsiooni alusel vajalikke õiguslikke küsimusi ja toiminguid. Kostja ei tekitanud oma tegevuse või tegevusetusega tellijale tema õiguste kaitseks vajalike toimingute teostamisel kahju.
13.Ebaõige on hageja väide, et kostja esitas töövõtjale avalduse ehitisel lasuvate puuduste kohta ja puuduste kirjelduse alles 25.02.2009. Tellija pöördus esmakordselt kostja poole 27.01.2009, s.o pärast töövõtjalt 26.01.2009 nõudekirja saamist. Kliendileping sõlmiti 28.01.2009. Tellija tähelepanu juhiti kohe sellele, et ta on vastusega (nõuetega töövõtjale) märkimisväärselt viivitanud ja oleks pidanud töövõtjale oma nõuded ja pretensioonid esitama juba varem.
14.Õige ei ole hageja väide, et ta esitas kostjale kõik vajalikud andmed kliendilepingu sõlmimisel. Hageja ei esitanud kostjale olulist infot ja tõendeid, millele oleks võimalik ehitise puuduste osas pretensiooni esitamisel tugineda. Kostja palus tellijal esitada võimalikult kiiresti täiendav informatsioon, mida tellija ei teinud. Tellija teatas kostjale 04.02.2009, et tal ei ole võimalik puuduste nimekirja esitada. Samuti leidis tellija, et advokaadi hinnang puuduste nimekirja vajalikkuse osas on ekslik ja vastuväited tuleb esitada ilma puuduseid käsitlemata. Kostja esitas seetõttu viivitamatult, so 04.02.2009 töövõtjale vastuskirja, milles viitas selgesõnaliselt lepingu objektil puuduste esinemise faktile ja esitas nõude puuduste kõrvaldamiseks. Pärast tellijalt vajaliku teabe saamist esitas advokaat 25.02.2009 töövõtjale täiendava avalduse koos ehitisel lasuvate puuduste kirjeldusega.
15.Puudustest teavitamise tähtaeg möödus tegelikult juba 06.12.2008, s.o enne kostjaga õigusabilepingu sõlmimist. Ebaõige on hageja väide, et kohtud tuvastasid tsiviilasjas nr 2-09-11136, et puudustest teavitamise tähtaeg oli 01.02.2009. Sellist järeldust kohtu lahenditest ei tulene. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid tsiviilasjas nr 2-09-11136, et puudustest teavitamise tähtaeg oli töövõtulepingust tulenevalt 5 päeva pärast tööde vastuvõtmist 01.12.2008. Hageja seda ei teinud. Hageja rikkus seega oma hoolsuskohustust, kuigi tal oli olemas vajalik kutsetegevusest tulenev pädevus ja piisavad õigusalased teadmised. Kostja ei vastuta hageja tegevusetuse eest, mis toimus enne õigusabilepingu sõlmimist.
16.Isegi, kui töövõtulepingus ei oleks kokku lepitud 5-päevast tähtaega puudustest teavitamiseks, ei olnud kostjal hagejast tulenevatel põhjustel objektiivselt võimalik saata töövõtjale puudustest teavitamise pretensiooni enne 01.02.2009, kuna tellija ei edastanud kostjale õigusabi osutamiseks vajalikku informatsiooni. Tellija saatis selgemat ja sisulisemat teavet kostjale alles pärast korduvaid meeldetuletusi 05.02.2009, mis võimaldas koostada esmase, kuigi mitte lõplikult selgelt määratletud nõude.
17.Puudused, mida kostjal oli võimalik hagejalt täiendavalt saadud andmete alusel kirjeldada 25.02.2009 pretensioonis, pidid olema tellija poolt tuvastatavad vähemalt osaliselt juba tööde üleandmisel. Tellija kandis vastutust lepingus ettenähtud korras puuduste avastamiseks ja neile reageerimiseks. Kostja selgitas nii algselt kui ka kliendisuhte perioodil korduvalt, et advokaadil puudub võimalus tuvastada lepinguobjektil esinevaid ehitustehnilisi vigu ja puudusi ning pretensiooni koostamiseks vajaliku puuduste nimekirja peab advokaadile esitama klient.
18.Kuigi tellija pöördumisel kostja poole oli puudustest teavitamise tähtaeg möödunud, oli õigusabiteenuse osutamine siiski asjakohane ja kliendi huvidest lähtuv. Kliendile selgitati põhjalikult õiguslikku olukorda ja rõhutati korduvalt, et töövõtja nõude ja tellija vastuväite juriidiline perspektiiv on otseses sõltuvuses faktist, kas ja millised puudused ehitisel esinevad ja millisel määral suudab tellija tõendada oma etteheidete sisu ja nende hilinenud esitamist.
19.Tellija kinnitas kostjale korduvalt ja eksitavalt, et teavitas lepingust tuleneva 5-päevase tähtaja jooksul töövõtjat puudustest nõuetekohaselt ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Tellija oli seega selgelt teadlik lepingus sätestatud regulatsioonist ja kaasnevatest kohustustest. Kuna tellija üheks tegevusalaks on ka õigusabiteenuste osutamine, ei saanud kostjal jaanuaris 2009 tekkida mõistlikku kahtlust tema väidete õigsuses ja asjakohasuses. Edaspidi tellija kostjale ühtegi sellekohast dokumenti ei esitanud, nende olemasolu ei tuvastanud ka kohtud. Arusaamatu on hageja etteheide, nagu oleks tellija pretensiooni esitamiseks ettenähtud tähtaja mööda lasknud olukorras, kus ta ise oli väidetavalt oma õigusi ettenähtud aja jooksul realiseerinud. Kriitiliselt tuleb suhtuda hageja väidetesse, et ta ei olnud tellija esindajana teadlik töövõtusuhteid reguleerivatest olulistest õiguslikest nüanssidest. Sellised väited viitavad tellija hoolsuskohustuse täitamata jätmisele.
20.Hageja väited kostja hoolsuskohustuse rikkumise kohta on paljasõnalised ja vastuolus nii Eesti Advokatuuri aukohtu 21.08.2015 protokollilise otsuse, Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-52526 kui ka faktiliste asjaoludega. Kostja ei rikkunud lepingust ega seadusest tulenevaid kohustusi, vaid järgis advokaadi kutsetegevuses tunnustatud standardeid. Kliendile osutati õigusabi asjatundlikult, operatiivselt ja tellija parimaid huve silmas pidades.
21.Arusaamatu ja asjakohatu on hageja väide, nagu oleks kostja rikkunud hoolsuskohustust sellega, et ei esitanud töövõtjale õigeaegselt ehitusprojekti üleandmise nõuet. Hageja viitab seejuures töövõtulepingu p-le 2.1. ja kehtetutele ehitusseaduse sätetele. Hageja ei põhistanud, millest lähtuvalt pidi olema kostjale jaanuaris 2009 selge, et tellijale töövõtja poolt üle antud dokumendid ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, kui tellija jaanuaris 2009 kostjale ehitusdokumentatsiooni ei edastanud. Ebaõige ja eksitav on hageja väide, et maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-09-11136, et projekti koostamine ja tellijale esitamine oli töövõtja ülesanne. Sellist järeldust ei ole maakohus oma lahendis teinud. Vastupidi, ringkonnakohus märkis, et kohtud ei tuvastanud, et töövõtja kohustuseks oli esitada ehitusprojekt. Pooled eeldasid, et kui see üldse esitatakse, siis peab seda tegema tellija. Kostja ei saanud ega pidanudki seega esitama töövõtjale nõuet ehitusprojekti üleandmiseks.
22.Hageja tegevus kliendisuhte ajal oli oma kohustusi eirav, kostja tööd tõsiselt takistav ja tema enda huve kahjustav. Kostja ja tellija vahel ilmnesid alates tööprotsessi algusest sisulist laadi eriarvamused, mida kostja püüdis kannatlikult, konstruktiivselt ja viisakalt lahendada. Tellija vaidlustas pidevalt kostja seisukohti vajalike tõendite kogumiseks ja sisuliste seisukohtade tõendamiseks. Raskendatud oli tellijalt e-kirjadele vastuste saamine, millele esitati otsitud põhjendusi. Tellija käitumine tekitas olulisi ajalisi viivitusi nii vajalike küsimuste selgitamiseks-hindamiseks kui ka vajalike toimingute tegemiseks. Samas suurendas selline suhtumine ja tegevus õigusabi osutamisele kuluvat aega. Tellija ei esitanud kostjale vastuhagi koostamiseks vajalikke dokumente enam kui aasta jooksul ja muutis korduvalt selles osas oma seisukohti ning nõude võimalikku suurust. Vaatamata sellele osutati tellijale kõrgetasemelist ja asjatundlikku õigusabi. Kliendile koostati menetlusdokumente ja teostati menetlustoiminguid äärmiselt operatiivselt, kuna klient esitas dokumendid reeglina hilinenult, tähtaja viimasel päeval.
23.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise välistab põhjusliku seose puudumine kostjale etteheidetava käitumise ja väidetava kahju vahel. Puudustest teavitamise kirja edastamine enne 01.02.2009 ei oleks toonud kaasa tellija kulutuste hüvitamise nõude rahuldamist. Kohtud ei jätnud tellija nõuet rahuldamata põhjusel, et tellija kaotas puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste hüvitamise nõudeõiguse pärast 01.02.2009, vaid põhjusel, et tellija nõudel tervikuna puudus alus. Seega välistab hageja kahju hüvitamise nõude ka VÕS § 127 lg 4.
24.Hageja kahju hüvitamise nõude välistab hoolsuskohustuse regulatsiooni kaitse eesmärk (VÕS § 127 lg 2). VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud advokaadibüroo hoolsuskohustuse sisuks ei saa olla kohtumenetlusega seotud kohtufunktsioonist tulenevate riskide jätmine advokaadi kanda. Kostjal ei ole teenust osutades võimalik määrata, et kohtu poolt faktilistele asjaoludele omistatav õiguslik hinnang kattub tellija õigusliku positsiooniga. Hoolsuskohustuse hindamisel tuleb arvesse võtta üksnes asjaolu, et kostja osutas professionaalset ja kõrgetasemelise kvaliteediga õigusabi, kujundades tellija poolt edastatud faktiliste asjaolude pinnalt parima võimaliku õigusliku positsiooni. Kuigi tellija nõuded jäid tsiviilkohtumenetluses osaliselt rahuldamata, on tegemist kohtumenetluse funktsioonist tuleneva tavapärase riisiko realiseerumisega, millisest võimalusest oli tellijat informeeritud, mitte kostjast tingitud asjaoluga.
25.Kahju tekkimine ja selle ulatus on tõendamata. VÕS § 646 lg 5 eeldab, et hageja on puuduste kõrvaldamiseks hüvitisena nõutavad kulutused juba kandnud (st puudused kõrvaldanud). Hageja ei tõendanud, et ta on kandnud ehitisel lasuvate puuduste kõrvaldamiseks kulutusi 80 503,20 euro ulatuses. OÜ HR Restauraatori hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend ja selle pinnalt ei ole adekvaatselt võimalik tuvastada kulutuste kandmise fakti ega nende ulatust. Hageja väitel kaotas ta kostja tegevuse tagajärjel võimaluse tugineda tsiviilasjas nr 2-09-11136 ekspert TR ekspertarvamusele. Ekspert tuvastas puuduste likvideerimise kogumaksumuseks üksnes 34 224 eurot (käibemaksuga). MS arvamuse kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumus hoopis 3148 eurot. Kohtul ei oleks seega olnud alust tellija nõude rahuldamiseks 80 503, 20 euro ulatuses. OÜ HR Restauraatori hinnapakkumine on tehtud ka oluliselt erineval eesmärgil võrreldes varasemate ekspertarvamustega. Erinevad nii tööde mahud ja maksumus kui ka tööde kirjeldus. Hinnapakkumine sisaldab töid, mis kujutavad sisuliselt uue maja ehitust. Küsitav on ka ehitaja tellimine Eestist koos kaasnevate lisakuludega. Hinnapakkumine on esitatud 01.06.2012 ehk 3,5 aastat tagasi. Hageja väide, et maja on elamiskõlbmatu kinnitab, et tellija ei ole maja ise hoidnud vajalikus seisundis alates 2009.a. Teadmata on ka maja kuuluvus ja omandiõigus alates 2009.a.
26.Hageja nõue kostjale tasutud õigusabikulude 24 613,18 euro tagastamiseks on põhjendamatu ja pahatahtlik olukorras, kus kostja täitis tellijalt saadud käsundit ja tellija selle täitmise enam kui 3,5 aasta jooksul heaks kiitis. Hageja jätab arvestamata, et ringkonnakohus rahuldas tellija nõude osaliselt ja mõistis tema kasuks välja 3148 eurot. Hageja soovis tema vastu esitatud nõudele vastu vaielda ja vastuhagi esitamist sõltumata õigusliku olukorra korduvast selgitamisest kostja poolt ning rõhutamisest, et nõuete edukus sõltub eeskätt tema enda tegevusest. Menetluses esile kerkinud asjaolud olid otseselt tingitud tellija käitumisest tõendamisel. Õigusabi mahtu suurendas tellija enda käitumine, ta oli sellest teadlik ja aktsepteeris kulutusi. Kliendil oli ülevaade töödest ja vajalikest toimingutest ning ta aktsepteeris kõiki arveid kuni kliendilepingu ülesütlemiseni kostja poolt. Tegelikult tegi kostja suuremas mahus tööd, kui see, mille eest kostjale arve esitati.
27.Õigusabikulude tagastamiseks puudub alus. Tellija huvides on teostatud suures mahus tööd, sealjuures kujunes töömaht planeeritust kordades suuremaks tellijast tingitud asjaoludel. Samuti ilmnes töö käigus, et tellija soovil jääb kostja kanda mitmeid lisaülesandeid seoses ekspertiisi korraldamisega..
28.Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja pahatahtlikkust kinnitab asjaolu, et ta soovib realiseerida oma väidetavat kahju hüvitamise nõuet kostja vastu, kuigi tal on võimalik esitada puuduste kõrvaldamise nõue töövõtja vastu. Töövõtulepingu p-s 10.1.1 leppisid pooled kokku kandvate konstruktsioonide 10-aastases garantiis. Tellija varjas algselt kostja ja töövõtja eest, et tegemist ei ole tavapärase peatöövõtja ja tellija vahelise lepinguga, vaid lõpptellija oli tellija seadusliku esindaja elukaaslane. Seetõttu olid
peatöövõtja ja tellija omavahelised tingimused määratlemata ja vormistamata. Seega tellis tellija seaduslik esindaja töövõtjalt ehitustööd oma pere huvides. Hageja eesmärk oli algusest peale endale elamu soetamine viisil, kus keegi teine kannab olulises ulatuses sellega kaasnevad kulud. Selline „õiguste kaitse“ on vastuolus hea usu põhimõttega.
29.Hageja nõue on aegunud. Hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu sai tekkida pärast 01.02.2009, st pärast väidetavat kahju tekitanud sündmust, s.o väidetava puudustest teavitamise tähtaja möödumist. Hagi esitamise ajaks ligi 6 aastat hiljem on kohustuse täitmiseks mõistlik aeg ja sellest kulgema hakanud 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Alternatiivselt sai või pidi hageja kahju hüvitamise nõudest teada saama hiljemalt 04.12.2012, kui talle asus õigusabi osutama teine advokaadibüroo. Vandeadvokaat A. Lillo oleks pidanud kostja väidetava rikkumise tuvastama ja selgitama tellijale eelmise esindaja väidetavaid eksimusi. Ka sellisel juhul oli hagi esitamise ajaks möödunud kohustuse täitmiseks mõistlik aeg ja sellest kulgema hakanud 3-aastane aegumistähtaeg. Esimese astme kohtu otsus
30.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 6315,60 eurot ning viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
31.Otsuse kohaselt on tuvastatud ja puudub vaidlus, et 22.08.2008 sõlmisid tellija ja töövõtja töövõtulepingu, mille alusel teostas töövõtja ehitustöid, s.o valmistas enda tehases Tartus tellija tellimusel ja eskiisi alusel elamu detailid ja paigaldas need kokku elamuks Prantsusmaal. Poolte vahel tekkisid lahkarvamused lepingust tulenevate kohustuste täitmise üle. 26.01.2009 esitas töövõtja tellijale nõudeavalduse töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. 27.01.2009 pöördus tellija seaduslik esindaja, s.o hageja oma õe MP poole, kes on kostja juhtivpartner Aivar Pilve abikaasa palvega, et kostja osutaks tellijale õigusabi ning edastas MP-le vaidlusega seotud dokumente. 28.01.2009 sõlmisid tellija ja kostja kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. 15.02.2013 otsusega tsiviilasjas 2-0911136 rahuldas Harju Maakohus töövõtja hagi tellija vastu ja jättis tellija vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.07.2013 otsusega maakohtu otsuse osaliselt osas, milles hagi rahuldati täies ulatuses ja vastuhagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja vastuhagi osaliselt, mõistes töövõtjalt tellija kasuks välja 3148 eurot. 20.11.2015 sõlmisid tellija ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega tellija loovutas hagejale nõuded kostja vastu, mis tulenesid kostja ja tellija vahel 28.01.2009 sõlmitud kliendilepingust. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja nõue on aegunud, kas kostja on kliendilepingu sõlmimisel ja täitmisel rikkunud lepingut ja põhjustanud tellijale kahju.
32.Hageja kahjunõuded ei ole aegunud. Hageja peab kahju tekitavaks sündmuseks pretensiooni tähtaegselt ehk 01.02.2009 esitamata jätmist. Arvestades, et ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-09-11136 jõustus 06.11.2013, tellijat hakkas esindama kostja asemel teine advokaadibüroo novembri lõpus 2012 ja 04.12.2012 käis uus esindaja kostja juures toimiku järel ning hagi esitati 20.11.2015, ei olnud hagi esitamise ajaks 3-aastane nõude aegumistähtaeg möödunud.
33.Nõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja rikkus lepingut. Käsunduslepingu rikkumine kostja poolt ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel ei ole tõendatud. Hageja nõue summas 80 503,20 eurot OÜ HR Restauraator hinnapakkumise alusel ei ole põhjendatud. Samuti on põhjendamatu hageja kahjunõue summas 24 613,18 eurot seoses õigusabikulude tasumisega.
34.Kostja ei rikkunud käsunduslepingut töövõtjale tähtaegselt maja puuduste kohta pretensiooni esitamata jätmisega. Töövõtja andis lepingujärgsed tööd tellijale üle 01.12.2008. Töövõtulepingu p 5.2. kohaselt kui tellija avastas tehtud töös puudusi ja/või lepingu tingimustele mittevastavusi, pidi ta esitama 5 päeva jooksul töövõtjale kirjalikult motiveeritud pretensiooni. Seega tuli pretensioon esitada hiljemalt 06.12.2008, nagu leidsid ka maa- ja ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-09-11136. Kostja esitas pretensiooni 25.02.2009. Tellijale sellest tingitud võimaliku kahju tekkimine ei ole aga omistatav käsunduslepingu rikkumisena kostjale ega põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Käsundusleping õigusteenuse osutamiseks sõlmiti 28.01.2009 ehk pärast 5-päevase pretensiooni esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei saanudki käsunduslepingut täites pretensiooni tähtaegselt esitada.
35.Hageja seisukoht, et pretensiooni esitamise tähtaeg möödus 01.02.2009, on vastuolus töövõtulepingu p-dega 5.1 ja 5.2 ning tsiviilasjas nr 2-09-11136 tuvastatuga. VÕS § 644 lg-st 1 tulenev kahekuuline puudustest teavitamise tähtaeg ei kohaldu tellijale, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuse raames. Töövõtulepingus lepiti kokku konkreetne tähtaeg puudustest teavitamiseks, mis oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele pooltele siduv ja sellest tuli lähtuda.
36.Isegi kui puudustest võis teatada 2-kuulise tähtaja jooksul alates tööde üle andmisest, ei rikkunud kostja käsunduslepingut pretensiooni esitamisega alles 25.02.2009. Asja materjalide ja tunnistaja MP ütluste kohaselt pöördus hageja MP poole seoses äriprojekti probleemiga 27.01.2009 ning edastas talle e-kirjaga vaidlusega seotud dokumente. 27.01.2009 e-kirja manusteks olid AJ ekspertiisiakti toorik, 27.01.2009 tellija ettepanek töövõtjale, kommentaar Tark&Co kirja kohta, töövõtuleping, töövõtja esitatud arved, 01.12.2008 allkirjastatud kaetud tööde akt, 01.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, Tark&Co 26.01.2009 nõue võlgnevuse kohta ning tellija ja töövõtja e-kirjavahetus. Käsundit täitnud advokaat Merit Helmi 28.01.2009 hagejale saadetud e-kirja kohaselt võttis advokaat asja töösse, et esialgne õiguslik positsioon välja selgitada. 03.02.2009 ekirjas hagejale palus advokaat M.Helm saata hagejal puuduste nimekiri. Hageja vastas 03.02.2009 M.Helmile, et tema poolt kaasatud ekspert lubas hagejale eelmise nädala reedeks oma kokkuvõtte teha, millele hageja oleks lisanud omapoolsed lepingust tulenevad rikkumised. Hageja märgib, et reedeks seda ei laekunud. Tunnistaja M.Helm selgitas istungil, et klient lubas puuduste nimekirja esitada jaanuari lõpus 2009, kuid seda ei teinud.
37.Seega ei olnud kostjal võimalik hiljemalt 01.02.2009 nõuetekohast pretensiooni koostada. Hageja ei edastanud kostjale pretensiooni koostamiseks piisavaid algandmeid. Hageja 27.01.2009 e-kirjale lisatud AJ ekspertiisiakti toorik ei ole nõuetele vastav, mille alusel saaks pretensiooni koostada, vaid mustand esialgsetest puudustest. Toorikust nähtub, et AJ ootab hagejalt täiendavaid andmeid. Et tegemist ei olnud piisava ekspertiisiaktiga, on järeldatav ka hageja 03.02.2009 e-kirjast M.Helmile, kus hageja märgib, et ekspert ei ole veel kokkuvõtet teinud ja hageja edastab selle M.Helmile selle saamisel. Seega on väär ka hageja väide, et ta andis oma hinnangul kostjale kõik vajaminevad ja täielikud materjalid pretensiooni koostamiseks. Andmete esitamise vajalikkust selgitas M.Helm hagejale ka 03.02.2009 e-kirjas. Vaatamata puuduste nimekirja esitamata jätmisele koostas advokaat 04.02.2009 esialgse vastuse töövõtja 26.01.2009 nõudele. Advokaat püüdis esindada tellija huve parimal viisil. M.Helm selgitas, et suhtus tellijaga seotud ülesannete täitmisesse erilise tähelepanu ja põhjalikkusega, kuna tegemist oli tööandja lähisugulasega. Selgitus on eluliselt usutav.
38.See, et kostja ei küsinud töövõtjalt ehitusprojekti, ei ole käsunduslepingu rikkumine. Ehitusprojekti küsimine ei oleks võimaldanud esitada pretensiooni tähtaegselt, kui pretensiooni esitamise tähtaeg oli käsunduslepingu sõlmimise ajaks möödunud. Kohtud ei
tuvastanud tsiviilasjas nr 2-09-11136, et töövõtjal oli kohustus koostada ja üle anda ehitusprojekt, millist kohustust töövõtja rikkus. Asjakohatu on ka hageja etteheide, et kostja ei nõudnud töövõtjalt kahe kuu jooksul alates ehitise vastuvõtmisest korrektseid dokumente, mille tagajärjel ei saanud kohus hinnata, kas ehitisel oli puudusi või mitte. Ehitis anti üle 01.12.2008, kuid käsunduslepingu kostjaga sõlmis tellija 28.01.2009. Kostja ei saanud materjale küsida enne käsunduslepingu sõlmimist.
39.Hageja kahjunõue seoses õigusabiteenuse osutamisel tasutud summadega ei ole põhjendatud, kuna tõendatud ei ole õigusabiteenuse osutamisel lepingu rikkumine. Hageja seisukoht, et kogu tasutud õigusabikulu kuulub tagastamisele põhjusel, et kostja ei esitanud pretensiooni tähtaegselt, ei ole kooskõlas kahju hüvitamise alustega. Tuvastatud on, et kostja ei rikkunud käsunduslepingut. Isegi kui kostja oleks käsunduslepingut rikkunud, ei saa pretensiooni esitamata jätmisest hagejale tekkivaks kahjuks olla õigusabiteenuse eest tasutud summad, kuna see ei vasta kahju hüvitamise eesmärgile ja puudub kohane põhjuslik seos.
40.Õigusabi arvete kohaselt osutas kostja õigusteenust suures mahus ja esindas tellijat teda tsiviilasjas nr 2-09-11136. Hageja ei toonud esile muid konkreetseid rikkumisi, millest lähtuvalt võiks hinnata, kas kostja on lepingut rikkunud. Hageja nõude tuginemine üksnes pretensiooni tähtaegselt esitamata jätmisele ja töövõtjalt dokumentide välja nõudmata jätmisele on üldistav ega ole omistatav kogu osutatud õigusteenusele. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja ei tohtinud õigusteenuse osutamise lepingut sõlmida, kui talle oli selge, et pretensiooni ei saa tähtaegselt esitada ja tegemist on kliendilt raha välja petmisega. Asja materjalidest ja kliendilepingust ei nähtu, et kostja pidi tellijale õigusteenust osutama üksnes pretensiooni esitamisega. Kliendilepingust nähtuvalt pidi kostja esindama tellijat vaidluses töövõtjaga. Puudub vaidlus, et kostja esindas tellijat tsiviilasjas nr 2-09-11136. Seejuures rahuldas ringkonnakohus tellija vastuhagi osaliselt. Õigusteenuse nõuetekohasel osutamisel ei oma samas tähendust, kas kliendi kasuks tuleb soodne kohtulahend. Seda riisikot kannab klient. Puudub alus väita, et tellija vastuhagi jäi rahuldamata kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja väited raha väljapetmise kohta on ainetud. Tellija ei ole käsunduslepingut petmise tõttu tühistanud ja esile toodud asjaoludel ei ole pettus äratuntav. Kostja selgituste kohaselt jäi talle käsunduslepingu sõlmimisel mulje, et hageja on puudustest tähtaegselt teist poolt ise teavitanud. Puudub vaidlus, et detsembris 2008 teavitas hageja teatud puudustest töövõtjat ise, mida kohus tsiviilasjas 2-09-11136 arvestas. Kvaliteetse ja nõuetekohase õigusteenuse osutamisel omab olulist tähendust mh kliendi koostöövalmidus. Poolte e-kirjavahetusest ning tunnistajate Merit Helmi ja Kairi Tuulmägi ütlustest nähtub, et suhtlemine hagejaga ja hagejalt materjalide saamine oli keeruline, kuna hageja advokaatide poolt nõutud ajaks materjale ei esitanud. Advokaadid pidid materjale korduvalt küsima ja hageja vaidlustas materjalide küsimise vajalikkust. Ka vaidlusaluse pretensiooni esitamiseks ei esitanud hageja nõutud ajaks puuduste nimekirja.
41.Kostja poolt õigusteenuse osutamisel lepingu rikkumine või ebakvaliteetse õigusteenuse osutamine ei ole tuvastatud, mida kinnitab ka Eesti Advokatuuri aukohtu 21.08.2014 otsus ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2015 otsus asjas 3-14-52526. Puudub alus väita, et kostja rikkus kliendilepingu sõlmimisel Eesti Advokatuuri eetikakoodeksit. Puudub vaidlus, et novembri lõpus 2012 lõppes tellija ja kostja vahel käsundusleping. Tellija uus esindaja kinnitas tsiviilasjas nr 2-09-11136, et nõustub varasemas menetluses esitatud seisukohtadega ja jääb nende juurde. Seega vastas senine õigusteenuse osutamine üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Ei ole alust väita, et kostja oli kohustuste täitmisel raskelt hooletu ja rikkus hoolsuskohustust. Puudub kahju põhjustanud kostja tegu ning põhjuslik seos võimaliku tekkinud kahju ja kostjale etteheidetud teo vahel. Otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähendust.
Apellatsioonkaebus
42.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
43.Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg-le 1, mille kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtu järeldused ei vasta asjas esitatud tõenditele. Kohus eiras tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1), mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kohus luges tõendatuks kõik kostja esitatu, kuid ei arvestanud hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega.
44.Maakohus leidis ebaõigesti, et töövõtulepingu kohaselt tuli töövõtjale pretensioon esitada hiljemalt 06.12.2008. Maa- ja ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-09-11136 järeldub üheselt, et kohtud pidasid oluliseks ja mõistlikuks 2-kuulist tähtaega täiendavate puuduste kohta nõude esitamist. Kostja esitas pretensiooni 25.02.2009, seega peaaegu kuu hiljem kui tal oli võimalus seda teha. Kohus leidis seega ka ebaõigesti, et tellija ja kostja sõlmisid käsunduslepingu õigusteenuse osutamiseks pärast töövõtulepingust tulenenud 5-päevast pretensiooni esitamise tähtaega. Pretensiooni esitamise tähtaeg ei olnud kliendilepingu sõlmimise ajaks veel möödunud.
45.Hageja nõue põhineb esmase lepingulise ülesande mittetäitmisel või sellel, et kostja ei oleks pretensiooni esitamiseks üldse tohtinud kliendilepingut sõlmida. Kuna kostja hakkas lepingut täitma sellega, et esitas töövõtjale pretensiooni, sõlmis kostja kliendilepingu just algselt selle töö tegemiseks. See tuleneb ka tunnistaja MP ütlustest. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud poolte eesmärk mingi muu tegevus. Kostja hilisem tegevus hageja esindamisel tulenes küll samast kliendilepingust, kuid lepingu eesmärki laiendati hiljem. Kostja sõlmis kliendilepingu, kui ta ise teadis, et kliendi huve ei saa kaitsta. Kostja ei täitnud lepingu sõlmimisel kas kliendilepingu p-st 7 tulenevat kohustust täita advokaadi tegevust reguleerivaid õigusakte (advokaatide eetikakoodeks § 14 lg 2, 21 ja lg 3 ning Euroopa advokaatide eetikakoodeksi p 2.1.2., 2.7., 3.1.2., 3.1.3.) või võlaõigusseaduses ettenähtud kohustust esitada töövõtjale pretensioon mõistliku aja, s.o hiljemalt 2-kuulise tähtaja jooksul. Kostja ei selgitanud hagejale, et möödunud on 5-päevane pretensioonide esitamise tähtaeg ja ta ei jõua hageja huvides vajalikku nõuet esitada.
46.Kohus ei selgitanud arusaadavalt väidet, miks ei ole hagejale kahju tekkimine omistatav käsunduslepingu rikkumisena kostjale ega põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kohtu selline väide on väär. Hagejale tekkis kahju otseselt kliendilepinguga võetud kohustuste mittetäitmisest. Seaduseandja ja kohtupraktika mõte käsundisaaja tegevuse hindamisel ei saa olla see, et kostja ei vastuta üldse oma tegevuse eest.
47.Ebaõige on kohtu järeldus, et kostjal ei olnud võimalik hiljemalt 01.02.2009 nõuetekohast pretensiooni koostada, kuna hageja ei edastanud kostjale piisavaid algandmeid. Kui hageja ei oleks andmeid esitanud, ei oleks kostja nende puudumise tõttu tohtinud üldse kliendilepingut sõlmida. Kostja sai andmed juba 27.01.2009. Kohus käsitles spetsialist AJ arvamust ebaõigesti ekspertiisiaktina. AJ koostas ehitusobjekti ülevaatusel oma arvamuse nähtavate puuduste kohta, kuid see ei saanud olla ekspertiisiakt. Arvamus sai olla teade võimalike puuduste kohta, mille alusel oleks kostja pidanud koos pretensiooniga tegema töövõtjale ettepaneku ekspertiisi tegemiseks, kui töövõtja oleks vastu vaielnud hageja pretensioonile töö kvaliteedi kohta. Ekspertiisiakti hagejal ei olnud ega pidanudki olema. Sellest pidi kostja spetsialistina aru saama, kui hageja esitas talle 27.01.2009 dokumendid. See, et hageja ootas AJ-lt andmeid, ei olnud seotud kostja kohustuse ja võimalusega esitada
pretensioon. Hageja andis kostjale täiendavaid selgitusi ka suuliselt, mida kinnitasid kostja tunnistajad. Hageja saatis paberkandjal kostjale kõik dokumendid, mis tal üldse olemas olid.
48.Kostja väide, et ta ei ole paberkandjal ja CD-na dokumente hagejalt saanud, on ebaõige, mis nähtub tema enda poolt 25.02.2009 esitatud pretensioonist, kus ta CD-le salvestatud fotodele viitab. Kostja ei tõendanud, et 28.01. ja 25.02.2009 vahel oleks hageja edastanud talle mingeid täiendavaid dokumente. Kuigi kostja tunnistajad kirjeldasid, et püüdsid hagejalt infot ja dokumente saada, ei rääkinud nad dokumentide saamisest viidatud ajavahemikul. Seega koostas kostja töövõtjale pretensiooni 25.02.2009 hagejalt 27.01.2009 e-kirjaga saadud andmete ja suulise selgituse alusel.
49.Ebaõige on kohtu järeldus, et käsunduslepingu rikkumiseks ei saa pidada etteheidet, et kostja ei küsinud töövõtjalt ehitusprojekti. Kostja pidi aru saama, et peab olema mingi dokument, mille alusel maja toodeti ja püstitati. Maa- ja ringkonnakohus ning ekspert TR leidsid, et töövõtja pidi koostama ehitusprojekti. Kui kostja oleks seda tähtaegselt nõudnud, oleks jäänud ära vaidlus ehitusprojekti vajalikkusest ja hageja oleks saanud tõendada puudusi töövõtja töös.
50.Maakohus leidis ebaõigesti, et pretensiooni esitamata jätmisest hagejale tekkivaks kahjuks ei saa olla õigusabiteenuse eest tasutud summad, kuna hageja etteheited ei ole omistatavad kogu osutatud õigusteenusele. Õige ei ole järeldus, et kui hageja isegi pretensiooni esitamise eest maksma ei pea, siis muu töö eest maksmine on põhjendatud. Kuna kostja jättis pretensiooni tähtaegselt esitamata, ei oleks olnud vaja ka vastuhagi teha, ekspertiise tellida ja klienti kohtus esindada. Kostjale oleks pidanud ütlema, et edasine menetlus raiskab üksnes raha. Kui kohus leiab, et kostja töö oli mingis osas põhjendatud, siis saab hagi rahuldada osaliselt.
51.Advokatuuri aukohtu otsus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust advokaadibüroo Lillo&Lõhmus kinnitus, et ta nõustub menetluses juba esitatud seisukohtadega. Juba esitatud dokumendid olid õiged, kuid esitatud hilinemisega.
52.Ebaõige on kohtu seisukoht, et puudub kahju põhjustanud tegu ja põhjuslik seos. Kui kostja oleks esitanud nõude töövõtjale tähtaegselt, oleks hageja saanud nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Nõude esitamata jätmise tõttu tuleb need kulud kanda tellijal endal. Vastus apellatsioonkaebusele
53.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
54.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
55.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid otsuses piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
56.Hageja esitas kostja vastu käsunduslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Hageja tugines nõude esitamisel kahele rikkumisele: kostja ei esitanud töövõtjale õigeaegselt pretensiooni töö puuduste kohta ja ei nõudnud töövõtjalt projekti esitamist,
mille alusel oleks saanud hinnata töö vastavust projektile. Samuti leidis hageja, et kostja ei teavitanud teda õiguslikust olukorrast ja ei oleks tohtinud üldse õigusabilepingut sõlmida.
57.Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtja andis tellijale töö üle 01.12.2008 ja töövõtulepingu p 5.2 järgi tuli tellijal esitada töövõtjale pretensioon 5 päeva jooksul töö vastuvõtmisest, s.o hiljemalt 06.12.2008. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kliendilepingu sõlmimise ajaks, s.o 28.01.2009, oli töövõtulepingu p-s 5.2 kokku lepitud tähtaeg pretensiooni esitamiseks möödunud. Asjaolu, et Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-09-11136 tehtud otsuses, et tellija ei esitanud pretensiooni lepingus kokkulepitud 5 päevase tähtaja jooksul ega ka VÕS § 644 lg 1 esimeses lauses sätestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või ületada 2 kuud, ei anna hagejale alust väita, et lepingus kokkulepitud tähtaeg ei ole tellijale siduv. Tallinna Ringkonnakohus leidis samas asjas tehtud otsuses, et pretensioon tuli esitada töövõtulepingu p-s 5.2 märgitud tähtaja jooksul.
58.Kuigi teistes kohtuasjas tehtud kohtulahendid on TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalsed tõendid, ei ole nende kohtuotsuste põhjendavas osas märgitu teises asjas siduv. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik üksnes osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel.
59.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et VÕS § 644 lg 1 järgi ei ole välistatud ka töö puudustest teavitamine mõistliku aja jooksul pärast töö mittevastavusest teadasaamist juhul, kui tegemist on varjatud puudustega, mida tellija ei pea käibes vajalikku hoolt järgides avastama töö vastuvõtmisel tööd väliselt üle vaadates. Sellisel juhul ei ole õige kohaldada lepingujärgset teavitamistähtaega. Kohtupraktikas on peetud majandus- või kutsetegevusega tellija jaoks mõistlikuks teavitamise tähtaega, mis ei ületa kahte kuud. Käesolevas asjas ei ole hageja tuginenud töös esinenud varjatud puudustele, millest ta sai teada pärast töö vastuvõtmist. Hageja arvestab pretensiooni esitamise tähtaega samuti alates töö vastuvõtmisest 01.12.2008. Hageja ei ole esile toonud selgitusi ega põhjendusi selle kohta, miks tuleks lepingus sisalduv kokkulepe asja lahendamisel jätta kõrvale. Kuigi maakohus käsitles otsuses alternatiivselt ka olukorda, kus tellija oleks pidanud teavitama töövõtjat puudustest 2-kuulise tähtaja jooksul, ei muuda see maakohtu otsust iseenesest ebaõigeks.
60.Maakohus leidis õigesti, et asja materjalist ja kliendilepingust ei nähtu, nagu oleks kostja pidanud tellijale osutama õigusteenust üksnes töövõtjale pretensiooni esitamisega. Kliendilepingust nähtub, et kostja pidi esindama klienti vaidluses OÜ-ga K.M.T. Majatehas. Kostja seda ka tegi, esindades klienti tsiviilasjas nr 2-09-11136, milles menetleti OÜ K.M.T. Majatehas hagi OÜ J.K.P.Consult vastu ja viimase vastuhagi. Selles tsiviilasjas rahuldati nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Seega on alusetu hageja väide, et kostja sõlmis kliendilepingu olukorras, kus ta teadis, et kliendi huve ei saa kaitsta. Tunnistajate ütluste alusel ei saa teha teistsugust järeldust, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Asjas on tõendamist leidnud ka asjaolu, et kostja selgitas kliendile korduvalt õiguslikku olukorda.
61.Maakohus põhjendas otsuses, mille alusel ta leidis, et kostja ei ole õigusteenuse osutamisel lepingut rikkunud. Samuti põhjendas kohus piisavas ulatuses oma seisukohta, et puudub põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja kostja tegevuse vahel. Kohtu põhjendused ei ole arusaamatud, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
62.Kuigi see on ringkonnakohtu hinnangul kõrvaline küsimus (vt käesoleva otsuse p 59), tuvastas maakohus õigesti, et kostjal ei olnud kliendi tegevusetuse tõttu võimalik nõuetekohast pretensiooni esitada ka hiljemalt 01.02.2009. Ebaõige ja asja materjaliga vastuolus on hageja väide, nagu oleks kostja saanud kliendilt kõik vajalikud dokumendid ja muu teabe 27.01.2009, mille alusel kostja esitas 25.02.2009 töövõtjale pretensiooni.
Maakohus tuvastas õigesti, et selline hageja väide on väär. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi.
63.Maakohus ei käsitlenud AJ arvamust ekspertiisiaktina, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Vastupidi, maakohus märkis otsuses selgelt, et tegemist ei ole ekspertiisiaktiga, vaid mustandiga esialgsete puuduste kohta. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite, et kostja oleks pidanud esitama töövõtjale ettepaneku ekspertiisi tegemiseks. Maakohtu menetluses hageja sellist väidet ei esitanud ja ta ei ole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust.
64.Maakohus leidis õigesti, et ehitusprojekti mitteküsimist töövõtjalt ei saa pidada käsunduslepingu rikkumiseks. Tsiviilasjas nr 2-09-11136 tehtud otsustes ei tuvastanud kohtud, et töövõtja pidi koostama ehitusprojekti ja selle tellijale üle andma, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Lepingu ja seaduse järgi töövõtjal sellist kohustust ei olnud. Kohtud tuvastasid, et ehitisel puudus projekt ning konstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise aluseks olid tellija enda edastatud eskiisjoonised. Seega on alusetu ka hageja väide, et ehitusprojekti väljanõudmise korral oleks hageja saanud eelnimetatud tsiviilasjas tõendada puudusi töövõtja töös.
65.Vastuhagi esitamine tsiviilasjas 2-09-11136 ja kliendi esindamine kohtus toimus kliendi soovil, kusjuures vastuhagi rahuldati osaliselt. Seetõttu on alusetud hageja väited, et nimetatud toiminguid ei olnud vaja kostjal teha ja kostja tõttu raiskas klient ilmaasjata raha.
66.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja käitus õigusteenust osutades kliendi paremaid huve silmas pidades. Kostja ei ole õigusteenuse osutamisel kliendilepingut rikkunud ega osutanud ebakvaliteetset õigusteenust, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda tasutud õigusabikulude tagastamist.
67.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei omaks Advokatuuri aukohtu otsus ja Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus kinnitus kostja õigusteenuse osutamise kvaliteedi hindamisel tähtsust. Maakohus viitas muu hulgas õigesti Eesti Advokatuuri aukohtu 21.08.2014 otsusele, millega jäeti algatamata aukohtumenetlus vandeadvokaatide Aivar Pilve, Merit Helmi, Britta Oltjeri ja Kairi Tuulmägi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu ja 18.11.2015 Tallinna Halduskohtu otsusele asjas nr 3-14-52526, kus kohus tuvastas küll aukohtu otsuse vormilised puudused, kuid leidis samas, et aukohtu otsus on lõppjärelduses õige ning tehtud kõiki asjaolusid ja tõendeid põhjalikult hinnates. Maakohus pidi eelmärgitud tõendeid otsuse tegemisel hindama koos teiste asjas esitatud tõenditega, mida kohus ka seaduse kohaselt tegi.
68.Maakohus tuvastas õigesti, et kahju hüvitamiseks vajalikud eeldused ei ole antud juhul täidetud ja jättis hagi põhjendatult rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Iseenesest asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Menetluskulud
69.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
70.Kostja menetluskulude hüvitamise taotluse ja spetsifikatsiooni kohaselt osutas lepinguline esindaja Britta Oltjer kostjale õigusabi 18 tunni ulatuses, mille rahaline väärtus on 2340 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebusega tutvumisele ja õigusliku positsiooni kujunemisele kulus 1 tund 30 minutit, vastuse koostamisele kokku 13 tundi 30 minutit, kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1 tund 30 minuti ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund 30
minutit. Esindaja tunnihind on 130 eurot. Esindaja ja esindatava kokkuleppe kohaselt tasus kostja esindajale sellest 42%, s.o 982,80 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista.
71.Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungil osalemise ajakulu tuleb vähendada 30 minuti võrra, sest istung kestis 1 tund. Muus osas on toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnihind on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu 955,50 eurot, arvestades kostja ja tema esindaja kokkulepet 42% tasumise kohta (42% 2275 eurost), mis tuleb kostja taotlusel hagejalt kostja kasuks välja mõista koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Taotluse lahendamine
72.Hageja esitas 20.02.2017 ringkonnakohtule taotluse 14.02.2017 toimunud kohtuistungi protokolli täiendamiseks taotlustes märgitud tekstiga. Kostja vaidles taotlusele vastu.
73.Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist.
74.Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud tekstiga, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. Reet Allikvere