5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas Igor Mazurovi (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada kahju hüvitamise kohustuse puudumine. 03.07.2015 rahuldas Tarbijakaitseameti Tarbijakaebuste komisjon (edaspidi komisjon) kostja kaebuse hageja vastu ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 649 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7.11.2014 müügilepingu, millega hageja müüs kostjale telefoni Sony (edaspidi telefon). 11.04.2015 tõi kostja telefoni hageja esindusse hooldustööde läbiviimiseks. Kostja märkis hooldusesse saatmisel, et telefon küsib korduvalt PIN-koodi, ei leia levi ja kuumeneb. Telefoni vastuvõtmisel märkis hageja müügiesindaja saatelehele, et telefoni tagaosal on vähesed kriimustused. Hageja viis telefoni Sony hoolduskeskusesse. Hoolduskeskus märkis, et telefonil on mehhaaniline vigastus ja telefon on kõver. Hoolduskeskus ei tuvastanud telefonil tootmisdefekti ja kinnitas, et klient on telefoni mehhaaniliselt vigastanud. Telefoni garantii lõpetati ja kostjale tehti hinnapakkumine telefoni asendamiseks. Asendamist pakuti seetõttu, et remont oleks läinud telefoni väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukaks. Kostja loobus telefoni asendamisest ning telefon tagastati kostjale. Hageja ei nõustunud, et kostja on hoolduse käigus telefoni kahjustanud. Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu ega kahju suurust. Hageja ei nõustunud komisjoni seisukohtadega, et telefoni korpuse paindumine võis tekkida tehases, telefoni valmistamisel, selle pakkimisel või kaupleja tegevuse tõttu. Komisjoni väited on alusetud ja tõendamata. Telefoni paindumine ei saanud tekkida seadme tootmisel, kuna hoolduskeskuse kinnitusel ei ole tegemist tootmisdefektiga, vaid seadet on kliendi poolt mehhaaniliselt kahjustatud. Kui komisjon või kostja soovivad vastupidist väita, tuleb oma väiteid tõendada. Ka komisjon on möönnud võimalust, et kostja ise põhjustas telefoni korpuse paindumise. Hooldustööde saateleht ei tõenda, et hagejale üle antud telefon ei olnud kõver. Saateleht tõendab üksnes asjaolu, et seade anti hagejale üle ja pooled sõlmisid kokkuleppe hooldustöödeks. Müügiesindajal puudub tehniline võimekus, pädevus ja volitus telefoni seisukorra kontrollimiseks ja hindamiseks. Telefoni seisukorra tegi kindlaks hoolduskeskus.
Hageja märkis, et müügigarantii lõpetamine tõendab asjaolu, et mehhaaniline vigastus ei olnud tootedefekt.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7.11.2014 sõlmiti müügileping, müüja rikkus müügilepingut ning kostjal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 218 lg 2 järgi vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Puudus avastati kahe aasta jooksul. Telefon ei vasta lepingutingimustele ja sellel on vigastus, mille tõttu ei saa telefoni sihipäraselt kasutada. Hageja peab tõendama, et vigastus tekkis kostjast tulenevatel asjaoludel. Hageja ei ole seda tõendanud. Väär on hageja väide, et hoolduskeskus ei tuvastanud telefonil tootmisdefekti. Hoolduskeskusele ei tehtud ülesandeks tootmisdefekti tuvastamist. Hoolduskeskus on üksnes märkinud, et telefonil on mehhaaniline vigastus. Samuti ei kinnitanud hoolduskeskus, et vigastuse põhjustas kostja. Komisjon märkis, et remonti viimisel koostatakse dokument, kus fikseeritakse välised vigastused. Telefon vaadati väliselt üle ja leiti üksnes kriimustused. Telefon ei olnud üleandmisel kõver. Kostja ostis telefoni 7.11.2014 ja viis selle remonti 11.04.2015. Seetõttu tuleb eeldada, et telefon ei vastanud lepingutingimustele ka üleandmise hetkel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas hagejal kahju 649 euro hüvitamise kohustuse puudumise kostja ees. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 125 eurot ja viivise menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis, et tõendamata on kahju hüvitise väljamõistmise eeldused (lepingu rikkumine, vastutus, kahju tekkimine, lepingulise kohustuse kaitse-eesmärk). Maakohtu hinnangul on tõendamiskoormus kostjal. Maakohus märkis, et õige on kostja väide, et kuue kuu jooksul asja üleandmisest ostjale ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli eelduslikult olemas asja üleandmisel. Samas märkis maakohus järgnevalt, et ostja kohustus on tõendada nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu kui ka asjaolu, et puudus eksisteeris juba asja talle üleandmisel. Müüja peab seevastu vastutusest vabanemiseks tõendama, et puudus tekkis tarbija enda tegevuse tagajärjel. Maakohus sedastas, et kostja soetas telefoni 7.11.2014 ja viis selle remonti 11.04.2015. Kostja väitis nii komisjonis kui ka kohtule esitatud vastuses, et seadme remonti andmisel korpuse paindumist või kõverust ei olnud. Seetõttu leidis maakohus, et telefoni ostmisel puudus selle kasutamist takistav puudus.
Maakohus ei nõustunud kostja ja komisjoni seisukohaga, mille järgi tõendab hooldustööde saateleht seda, et mehaanilist vigastust seadmel selle remonti andmisel ei olnud ning eelduslikult kahjustati seadet remondi või hooldustööde käigus ja selle eest on vastutab hageja. Hooldustööde saateleht tõendab seadme üleandmist või vastuvõtmist hooldustööde teostamiseks koos seadme väliste tunnuste fikseerimisega. Samas ei saa maakohtu hinnangul sellest järeldada, et hooldustöö käigus ei saaks tuvastada muid saatelehel märkimata defekte. Maakohus märkis, et vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Seetõttu jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb teha olemasolevate asjaolude ja tõendite põhjal maakohtu otsusest erinev otsus; 2) võidi telefon vigastada ajal, mil see oli vastustaja valduses; 3) võis telefoni paindumine tekkida selle ülekuumenemisest; 4) ei vasta telefon lepingutingimustele, kui see kuumeneb ja ei leia levi; 5) on tõendamiskoormus VÕS § 218 lg 2 alusel vastustajal; 6) tõendab hoolduskeskuse memo seda, et hoolduskeskusel puudub VÕS §-st 155 tulenev kohustus vastustaja ees.
5.Vastustaja hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohut otsust tühistada. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuse kohaselt: 1) ei hõlma müügigarantii puudusi, mis tekkisid kliendist tingitud asjaoludel; 2) ei tõendanud apellant ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahju hüvitamiseks; 3) kinnitas apellant ise, et seadme soetamisel ei esinenud selle kasutamist takistavat puudust; 4) ei ole apellant tõendanud asjaolu, et puudus eksisteeris juba asja üleandmisel; 5) on vastustaja tõendanud, et puudus tekkis apellandi tegevuse tagajärjel 6) kinnitavad mehhaanilise vea tuvastamine ja garantii lõpetamine seda, et puudus tekkis asjaoludest, mille eest ei vastuta müüja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. märtsi 2016. a otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust.
7.Maakohus on ekslikult märkinud, et tarbijast ostja peab tõendama puuduse olemasolu asja üleandmisel. Müügileping sõlmiti 7. novembril 2014. a ja apellant viis telefoni vastustaja esindaja juurde remonti 11. aprillil 2015. a. VÕS § 218 lg 2 teine lause sätestab, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud
lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega kehtestab VÕS § 218 lg 2 teine lause erandi tõendamiskoormuse üldreeglist. Järelikult peab tarbijast ostja tõendama üksnes puuduse olemasolu ja selle ilmnemist kuue kuu jooksul. Müüja peab aga vastutusest vabanemiseks tõendama, et puudus tekkis ostja tegevuse tõttu.
8.Ringkonnakohus sedastab, et pooled ei vaidle müügilepingu sõlmimise üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et apellant viis telefoni 11. aprillil 2015. a vastustaja esindaja juurde remonti ja telefoni ei olnud võimalik eesmärgipäraselt kasutada vähem, kui kuus kuud pärast müügilepingu sõlmimist. Pooled vaidlevad selle üle, millal tekkis telefonile puudus. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 218 lg 2 teine lause ning sellest tulenevalt pidanuks maakohus esitatud tõendite alusel otsustama, kas müüja on tõendanud puuduse tekkimist ostja tegevuse tõttu.
9.Maakohus märkis, et kostja kinnitas vastuses hagile, et telefoni remonti andmisel ei olnud sellel paindumist või kõverust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis seejuures tähelepanuta, et ostja viis telefoni remonti seetõttu, et telefon ei leidnud levi ja kuumenes. Seetõttu on puuduseks, mida ostja heitis müüjale ette, levi mitte leidmine ning telefoni kuumenemine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolust, et ostja ei märganud telefoni paindumist, järeldada, et müüja on tõendanud puuduse tekkimist ostja tegevuse tõttu. Tehnilise ülevaatuse aktist (kt lk 8) nähtub, et seadme metallraam on mehhaaniliselt vigastatud ja kõver. Samas ei ole selles aktis märgitud, mis asjaoludel ja millal vigastus või kõverus tekkis. Samuti ei tulene aktist, et levi mitteleidmise ning telefoni kuumenemise põhjustas selle kõverus. Seetõttu ei saa esitatud tõendite põhjal järeldada, et puuduse ja telefoni kõveruse põhjustas apellandi tegevus. Järelikult on puuduse tekkimine ostja tegevuse tõttu tõendamata ja lähtuda tuleb VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatud eeldusest, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.
10.Ringkonnakohus märgib, et asi ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 1 ja VÕS § 77 alustel muuhulgas siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks asja tavaliselt kasutatakse või ei vasta asi vähemalt keskmisele kvaliteedile. Lepingulise kohustuse rikkumisel on apellandil õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada TsMS § 368 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise kohustuse puudumist ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Vastuseks apellandi ja vastustaja esitatule märgib ringkonnakohus, et võimaliku garantii ja selle sätete analüüsimine on käesolevas tsiviilasjas asjakohatu. Isegi juhul, kui garantiikohustus kehtib, ei mõjuta see vastustaja lepingurikkumist ja kahju hüvitamise kohustust.
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus vastustaja kanda. Kostja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 96 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Kostja menetluskulud maakohtus koosnevad õigusabikuludest. Kostja esindaja kulutas materjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele ühe tunni. Tunnihinnaks oli 80 eurot ja sellele lisandus käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja kulutatud aeg on põhjendatud ja vajalik. Seetõttu määrab ringkonnakohus kostja menetluskuludeks maakohtus 96 eurot.
Apellant (kostja) märkis oma menetluskuludeks ringkonnakohtus riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 168 eurot. Õigusabikulu koosneb apellatsioonkaebuse koostamisest (1,25 h; 120 eurot) ja seisukoha esitamisest (pool tundi; 48 eurot). Tunnitasu on 96 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus peab apellandi esindaja tunnitasu ja õigusabile kulutatud aega mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks. Väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv. Võttes arvesse eelnevat, mõistab ringkonnakohus vastustajalt välja apellandi kasuks menetluskulud 389 eurot (96+125+120+48). Apellant taotleb ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.