3. märts 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-54208
Tsiviilasi
OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi OÜ Puffet Invest vastu põhivõla ja viivise summas 25 000 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts, OÜ Vändra Ökopagar registrikood 10583238, asuk. Vihtra küla, Vändra vald, Pärnumaa, pankrotihalduri isikukood xxxxxxxxxxx, asuk. Jõe 2, Tallinn, II korrus, tel 50 26 222 Kostja OÜ Puffet Invest, registrikood 10672835, asuk. Masina 22, Tallinn, lepinguline esindaja Mark Obolenski
Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2017
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Puffet Invest põhivõlg 12 546 (kaksteist tuhat viissada nelikümmend kuus) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) senti ning viivis perioodi 30.10.2013 – 03.03.2017 eest 3400 (kolm tuhat nelisada) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis) kasuks. Jätta rahuldamata OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi hagi VÕS § 113 lg 1 järgset viivist ületavas osas alates 30.10.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta neid kandnud poole kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses
Tsiviilasi nr 2-14-54208 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.OÜ Puffet Invest (edaspidi kostja) esitas 09.07.2014 Pärnu Maakohtule hagi (I kd tl 3-7), milles palus tema ja OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis, menetluses esialgselt kostja) vahel 2013.a märtsis sõlmitud koostöölepingu (I kd tl 8-13) alusel esitatud kolme arve alusel tasumata summa 18 565.85 EUR väljamõistmist hagejalt. Summale lisandus viivis samas summas ehk kokku oli kostja nõue 37 131.70 EUR. Hagi võeti menetlusse 04.08.2014.
2.Asja menetlemise käigus esitas kostja 26.08.2015 vastuhagi (II kd tl 65-67), milles palus koostöölepingu alusel esitatud arve alusel tasutud summa 12 546.77 EUR tagastamist. Kostja nõudis ka viivist summas 12 453.23 EUR, kogunõue seega 25 000 EUR. Kohus võttis vastuhagi 03.09.2015 määrusega menetlusse.
3.Asja sisuliseks lahendamiseks määratud kohtuistungil 20.11.2015 (protokoll II kd tl 131133) selgus, et kostja on pankrotisituatsioonis ning hageja taotlusel (kes ei soovinud täiendavate menetluskulude tegemist) lükati kohtuistung edasi.
4.Pärnu Maakohtu 25.02.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1181 kuulutati välja kostja pankrot ning määrati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Pankrotihaldur esitas 24.03.2016 kohtule teate oma menetlusse astumisest võlgniku asemel (II kd tl 165) ning kohtu 01.04.2016 määrusega jäeti OÜ Puffet Invest hagi läbi vaatamata, kuid menetlus jätkus OÜ Vändra Ökopagar vastuhagi osas, mis muutus seetõttu menetluses põhihagiks. Menetluses muutus OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis) pankrotihaldur seega hagejaks ja OÜ Puffet Invest kostjaks. Edaspidises otsuse tekstis on hageja all silmas peetud OÜ-d Vändra Ökopagar (pankrotis) ja tema tegevust.
HAGEJA NÕUDED, VÄITED JA TÕENDID
5.(Vastu)hagi, teiste menetlusdokumentide (mh (vastu)hagile eelnenud dokumendid, I kd tl 50-52, 134-136, 164-166, 194-196, II kd tl 96-98, III kd tl 13-16, 97-98, 131-132, 147-149, 163-165 ja 187-190) ja kohtuistungeil selgitatu kohaselt oli hageja ja kostja vahelise koostöölepingu (edaspidi Leping) p 1.2.5. kohaselt muuhulgas kostjal kohustus toota hagejale tootepakendid pagaritoodetele. Tegemist oli 10 erineva leivatoote tootepakendiga. Pooled leppisid kokku tootepakendite hinnas ja transpordikulus (I kd tl 18-20). Kostja tegi hagejale ettepaneku tasuda nimetatu eest 50% ettemaksuna, millega hageja nõustus (e-kiri I kd tl 21). Seetõttu esitas kostja hagejale 06.08.2012 arve nr 1300597 (I kd tl 22) summas 12 456.77 EUR (10 455.64 EUR + käibemaks), milline on hageja poolt tasutud ja selles vaidlus puudub. Hiljem esitas kostja arve ka ülejäänud 50 % osas (I kd tl 23), mida hageja tasunud ei ole.
6.Pakendite vastuvõtmise järgselt 19.08.2013 (mil need sai kätte hageja juhatuse liige K.A.) selgus, et need olid oluliste puudustega. Nähtavaid puuduseid esmase pistelise vaatluse käigus ei tuvastatud. Pakendeid ühekaupa üle vaadata polnud esmase ülevaatuse käigus mõistlikult nende kogust (453 000 tk) arvestades võimalik. Samal päeval asus hageja toodangut kostja tarnitud pakenditesse ka pakendama. Selle käigus selgus, et osad pakendid 2 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 lähevad pakendamisel katki. Hageja jätkas pakendamist, kõrvaldades purunenud pakendid ja pakendades nendes olnud tooted uuesti. Pakitud toodang pandi kastidesse ja saadeti kauplustesse. Siis selgus, et pakendid purunevad ka pärast pakendamist, sest purunenud pakenditele viidates hakkasid kauplused toodangut tagasi saatma. Kaupluste pretensioonid olid õigustatud, sest toodangu tagasisaamisel selgus, et pakendid olid katki ja toodang kastides laiali. Pakendite puhul, mida hageja varem kasutas, polnud midagi sellist juhtunud. Pärast toodangu tagasisaatmist kaupluste poolt lõpetati hageja toodete pakendamine kostja pakenditesse. Hiljem selgus, et lisaks kõigele on erinevaid pakendeid tarnitud erinev hulk. Sellest teavitati ka kostjat (e-kiri II kd tl 99).
7.Hageja ei suutnud enne probleemide ilmnemist eristada, millised kotid purunevad ja millised mitte. Hageja küsis kostjalt, kuidas leida praakkotid väidetavalt tervete hulgast üles (e-kiri II kd tl 99). Hageja sellele ei vastanud. Seega, isegi kui kottide hulgas peaks olema neid, mis pole puudusega, ei andnud kostja nende eristamiseks vajalikke suuniseid, mistõttu kogu tarne oli kasutuskõlbmatu. Pakendeid ei saa käesoleval juhul lugeda vastuvõetuks, sest koheselt pärast puuduste ilmnemist teavitati puudustest kostjat, kirjeldati tekkinud probleeme ja avaldati soovi kogu partii tagasi saata (e-kiri, I kd tl 53). Kostja ei ole enne kohtumenetlust väitnud, et ei saanud probleemist aru. Vastupidi, juba 26.08.2013 kinnitas kostja kontaktisik A. K., et tegeleb probleemiga (e-kiri I kd tl 167). Lisaks käis kostja pärast probleemide ilmnemist hageja juures kohapeal olukorraga ka tutvumas. Üheskoos vaadati pakendid üle ja katsetati, kuidas pakendid pakendamisel purunevad. Kostja võttis hageja juurest näidisena kaasa nii terveid kui ka purunenud pakendeid. Seega oli kostja täielikult kursis, mis puudused pakenditel esinesid. Pakendite partiile kostja järele ei tulnud.
8.Ka asjas ekspertiisi (ekspertarvamus II kd tl 36-43) läbi viinud ekspert on asunud seisukohale, et tarnitud kotid ei sobi leivatoodete pakendamiseks. Selliseid kotte ei saa kostja kasutada. Kostja teadis, milleks hageja pakendeid vajas: leivatoodete pakendamiseks. Pärast pakendite kohalejõudmist selgus, et tarnitud pakendid ei sobi selleks. Kostja ei ole hagejalt tellinud pakendeid, mis ei sobi leivatoodete pakendamiseks. Kostja ei vahetanud neid nõuetekohaste vastu ka pärast seda, kui hageja sellest teavitas. Hageja ei ole pakendite tootmise, vaid pagaritoodete valmistamise, asjatundja. Seetõttu taganes hageja lepingust 29.10.2013 (taganemisavaldus I kd tl 25-28) ning nõuab juba tasutud summa tagastamist. Tähtaeg tasutu tagastamiseks oli 30.10.2013, seni ei ole raha tagastatud. Vastavalt Lepingu punktile 6.4. on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,5% päevas. Hageja möönab, et lepingus ei ole sätestatud leppetrahvi puhuks, kui mittekvaliteetseid pakendeid tarnitakse, kuid nimetatud punkti kohaldamine on õigustatud poolte võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt. (Vastu)hagi esitamise seisuga oli viivise summa 41 591.80 EUR (arvutus II kd tl 67), hageja vähendab seda 12 453.23 euroni ning palub seega kostjalt välja mõista kokku
25 000 EUR.
9.Kostja poolt tarnitud pakendeid ei saanud kasutada OÜ Vändra Ökopagar tootmises pagaritoodete pakendamiseks, pakendite kasutamise eesmärki pidi kostja teadma. Tootele vastav info oli olemas kostja kujundatud pakenditel. Mõistlik inimene saab aru, et kui leivatehases pakitakse kaup lõpptarbijale suunamiseks pakendisse, peab see vastu pidama kogu müügitsükli – pakendamine, transport, ladustamine poes jne kuni jõudmine lõpptarbijani. Konkreetse kokkuleppe puudumisel peab töö omaduste poolest vastama sellele otstarbele, milleks seda tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).
10.Hageja tellis nende pakendite asemele 2014. aasta alguses uued pakendid OÜ-lt Raptel. Pakendid telliti samade toodete pakendamiseks kui kostjalt tellitud pakendid. OÜ Vändra Ökopagar tellis kokku 248 800 uut pakendit ja tasus nende eest OÜ-le Raptel 16 766.34 3 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 eurot (arved ja maksedokumendid III kd tl 24-35). Uute pakendite tellimine ei saanud olla vajalik, kui need sajad tuhanded kostjalt tellitud pakendid oleks olnud kvaliteetsed. Majanduslikult puudub igasugune loogika tellida korrektsete ja kvaliteetsete pakendite asemele, mida on laos olemas sadu tuhandeid, uued pakendid. Kostjalt tellitud pakendite olemasolu OÜ Vändra Ökopagar laos veel 2015. aastal tõendab eksperdi esitatud arvamus ja seal olevad fotod. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Vändra Ökopagar juhtkond tegutses majanduslikult ebamõistlikult ja tellis kostja poolt tarnitud väidetavalt kvaliteetsete pakendite asemele (mille eest oli ka pool makstud) uued pakendid OÜ-lt Raptel.
11.Asjaolu, et OÜ-lt Raptel telliti pakendid täpselt sama kauba pakendamiseks, mille pakendamiseks oli tellitud pakendid kostjalt, tõendavad hageja poolt kohtule esitatud võrdlusmaterjalidena uued ja vanad pakendid (triipkoodid ja kauba nimed kattuvad), samuti tellimused ja kirjavahetus OÜ-ga Raptel (III kd tl 17-23). 2014. aasta jaanuaris hakkas hageja otsima võimalust tellida uued pakendid. Hageja tellis uutele pakenditele kujunduse, kuna kostja poolt koostatud kujunduse faile ei olnud üle antud. Kujundaja koostas vastavalt OÜ Raptel pinnalaotusele uued pakendite kujundused, mis läksid tootmisesse (III kd tl 3640).
12.Lisaks viidatud dokumentaalsetele tõenditele on hageja taotlusel kohtuistungeil üle kuulatud tunnistajad M. P., I. L. ja K.A.. KOSTJA VASTUVÄITED JA TÕENDID, HAGEJA SEISUKOHAD NENDE OSAS
13.Kostja oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (II kd tl 85-87), muudes menetlusdokumentides (I kd tl 60-64, II kd tl 177-182, III kd tl 63-66, 110-116, 153-156 ja 168-176) ja kohtuistungeil hagi ei tunnista. Kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, kuna taganemist õigustavad materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja on seisukohal, et tarnitud pakendid ei olnud puudustega, mistõttu ei ole kostja pooltevahelist lepingut oluliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 mõttes rikkunud ning hagejal ei olnud alust lepingust taganeda.
14.Lepingu punkti 1.2.5 kohaselt oli kostja kohustuseks ka tootepakendite kontseptsioonide väljatöötamine, kunstiline lahendus ning tootmine. Kostja töötas tootepakendite kontseptsiooni ja kunstilise lahenduse välja ning arvel nr 1300788 (I kd tl 15) sisaldub tasu pakendite kujundamise, makettide väljatrüki ja prototüübi tootmise eest. Info ja kujundused pakenditel kooskõlastati (e-kiri I kd tl 17). Hageja kinnitas tellimuse olemasoleval kujul (e-kiri I kd tl 21). OÜ Vändra Ökopagar oli omalt poolt kohustatud edastama kostjale kogu vajaliku info ja kõik teabekandjad, mis olid vajalikud kokkulepitud töö teostamiseks, sh tehnilised andmed ja dokumentatsiooni (Lepingu p-d 2.1 ja 3.1). Viidatud kohustuse eesmärk oli tagada toodetud pakendite vastavus kõikidele normidele ja kostja nõudmistele. Perioodil aprill kuni juuli 2013.a suheldi pidevalt, et leppida kokku tootepakendite lõplikus kunstilises ja tehnilises lahenduses ning hinnas. Hagejale esitatud pakkumistele lisas kostja kogu informatsiooni ja pildid tootmisele minevatest pakenditest hagejale oli teada nii tootepakendite tehniline lahendus, materjal ja kujundus kui ka pakendite mõõtmed ning maksumus (III kd tl 18-20). Vastavalt Lepingule tellis hageja kümne tootepakendi kujundamise ja prototüüpide tootmise. Kostja tootis pakendite prototüübid, millega hageja juunis-juulis 2013.a. reaalselt tutvus ja need ka heaks kiitis. Seega on pakendite üleandmine toimunud tegelikkuses juba 2013.a. juunis-juulis, mil hagejale anti üle pakendite prototüübid (e-kiri III kd tl 67). Hageja on seisukohal, et toodetud ja esitletud prototüübid olid üksnes kujunduse (tootedisaini) tutvustamiseks. Prototüüp mõistena (Wikipedia) on millegi alg- või põhitüüp, mudel, või millegi 4 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 eeskuju. See tähendab, et prototüüp ei ole identne lõpliku tootega. Isegi kui lõpptoodang peaks olemas prototüübi kloon, ei välista see seda, et lõpptoodangu tootmisprotsessis oleks kasutatud sama tootmistehnoloogiat või et ei võinuks tekkida praaki. Sõltumata sellest, milliseid prototüüpe hagejale tutvustati või neid ka heaks kiideti, ei läinud vastutus pakendi mittekasutamise võimalikkuse eest üle hagejale. Hageja ei ole andnud kostjale mingeid juhiseid, millist liimi pakenditel kasutada, millises ulatuses liimida ja millisel viisil lõigata. Suhtlemist poolte vahel lõplikku tehnilisse lahendusse puutuvalt ei ole olnud. Hageja on esitanud seisukoha, et paarikümne pakendinäidise tootmine täpselt sama tehnoloogiaga kui hilisema ligi poole miljoni pakendi tootmine ei ole eluliselt usutav. Selle ebatõenäolisust kinnitab e-kirjavahetus, milles kostja esindaja A. K. kirjutab, et lõplikult tarnitud partii hulgas oli „nö masina tööfaasi algusest seadistamistoodangut, kus liim ja tagasipööratav osa oli alles seadistamises“. See tõendab asjaolu, et masstootmise käivitamine ei ole mõistlik mõnekümne näidispakendi tootmiseks kuna masin nõuab seadistamist. Seega ei ole eluliselt usutav, et paarkümmend mais-juunis toodetud tootepakendit said olla toodetud identselt hilisemalt tarnitud pakenditega (arvesse võtmata muid asjaolusid, näiteks õhuniiskus, mõni kuu hiljem kasutatud liimi erinev partii või sama liimi seismine jms).
15.Kostja andis hagejale 17.08.2013 üle täpselt prototüüpidele vastavad pakendid. Kostja on esitanud tõendid (e-kirjad) prototüüpide ja lõpptoodangu tootmise kohta üleüldse ning samalt tootjalt (III kd tl 124-127, 157-158) ning prototüüpide kättesaamise kohta kostja poolt (III kd tl 128). Hageja kooskõlastas kostjaga nii pakendite disaini kui ka tehnilised näitajad. Kuna hageja ei informeerinud kostjat, et kooskõlastuseks esitatud prototüüpide põhjakinnitus ei ole sobiv, siis on võimalik puudus tingitud hageja esitatud andmestikust. Kostja vastutus on välistatud Lepingu punkti 9.2.1 alusel. Seega saaks käesoleval juhul olla pakendite kvaliteedi osas vaidlus eelkõige juhul, kui 17.08.2013 tarnitud pakendid ei oleks vastanud eelnevalt toodetud ja hageja poolt heaks kiidetud prototüüpidele. Hagejal tarnitud pakendid vastasid kõigile kokkulepitud tingimustele, kusjuures vastupidist ei ole ka 29.10.2013 taganemisavalduses väidetud. Väidetav probleem, mis on 23.08.2013 e-kirja kohaselt „pooled kotid lähevad leiba pakendades põhjast lahti ja on selle tõttu kõlbmatud”, on pakendamise, mitte pakendite puudus. Hageja ei toonud 23.08.2013 ega 29.10.2013 välja ühtegi pakenditel esinenud puudust. Toodetud pakendid vastavad ISO 9001:2008 kvaliteedinõuetele (I kd tl 29). Kostja on esitanud ka pooli esindanud P. S.`i ja A. K. vahelise kirjavahetuse 2013.a augustist (III kd tl 70-71), millest nähtub, et veel 27.08.2013, s.t peale 23.08.2013 pretensiooni esitamist puudusid hagejal endal andmed, mida kostja küsis korduvalt.
16.Lepingu punkti 5.6. kohaselt kohustus hageja esitama pretensioonid töö kvaliteedi osas koos kirjaliku põhjenduse ja tõenditega kolme tööpäeva jooksul pärast töö üleandmist. Nimetatud tähtaja jooksul pretensioone ega tõendeid ei esitatud. Tootepakendid anti hagejale üle 17. augustil 2013 (I kd tl 24) ning hageja kaotas õiguse lepingust taganeda 21. augustil 2013. Taganemisavaldus on esitatud alles 29.10.2013. Lisaks VÕS § 644 lg 3 rikkumisele (hageja ei saanud enam pakendi puudustele taganemise alusena tugineda) on taganemisavaldus tehtud müügilepingu suhtes, mis aga ei vasta pooltevahelisele suhtele. Tootepakendite tootmise ja tarnimise osas kohalduvad töövõtulepingut reguleerivad sätted. Töövõtulepingust ei saa taganeda. Hageja selgitab, et Lepingu kohaselt oli kostja volitatud esindajaks K.A. (Lepingu p 13.1). Kostja esitatu kohaselt anti pakendid üle V. K.le. Seega ei saa seda pidada nõuetekohaseks üleandmiseks. V. K.le anti pakendid üle 17.08.2013, mis oli laupäev. Esimene järgnev tööpäev oli 19.08.2013. See on üldteada asjaolu ja hageja ei pea täiendavalt tõendama, et tema volitatud esindaja sai pakendid kätte mitte varem kui esimesel järgnenud tööpäeval. Hageja 5 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 kinnitab, et CMR-le alla kirjutanud V. K. on tema töötaja (müügisekretär), V. K. allkirjaga ei saa aga lugeda kostja kohustusi täidetuks. VÕS § 76 lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingu kohaselt oli kostja kontaktisikuks K.A.. Seega vastuvõtmiseks õigustatud isik oli tema. K.A. sai pakendid kätte 19.08.2013. See kuupäev oli ka kõige varasem aeg, mil K.A. sai pakendid vastu võtta. Nimelt toimus pakendite kohaletoimetamine laupäeval, 17.08.2013. VÕS § 82 lõike 6 kohaselt võlausaldaja majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse võib võlgnik täita tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti. Laupäev ei ole tavaline tööaeg. K.A.l ei olnud võimalik laupäeval pakendeid vastu võtta. Seega sai hageja volitatud esindaja pakendid kätte 19.08.2013. Lepingu p 5.6 nägi ette pretensioonide esitamise kolme tööpäeva jooksul. See tähtaeg saabus 23.08.2013 (20.08.2013 ei olnud tööpäev). Hageja esitas pretensiooni nimetatud tähtaja sees. Kostja viitab koostöölepingu punktile 5.6 ja asub seisukohale, et kostja kaotas õiguse lepingust taganeda 21.08.2013. Selline seisukoht on väär. Lepingu punkt 5.6 ei reguleeri lepingust taganemisõiguse teostamise tähtaega. Asjaolu, et taganemisavalduses viidatakse müügilepingule (hageja nõustub, et tegemist oli töövõtulepinguga), ei muuda ära hageja tahteavaldust.
17.Kokku tellis hageja Lepingu alusel 453 000 pakendit. Kostja andis 17.08.2013 Vändra Ökopagarile ca 500 000 pakendit, s.t vähemalt 40 000 pakendit tellitust enam. Ühtegi pakendit tagastatud ei ole. Seega tähendaks 29.10.2013 taganemisavalduse õiguspäraseks tunnistamine Vändra Ökopagari alusetut rikastumist, kuivõrd hageja omandaks tasuta Lepingu järgsed pakendid.
18.Kostja märgib lisaks, et K. A.04.07.2015.a. kirjas hagejale (haldurile, III kd tl 20) on märgitud: Tellisime uued kotid, nende Puffeti poolt tehtud kottide asemele mida ei saanud kasutada. Ka eeltoodust nähtub otsesõnu, et vähemalt osad pakendid vastasid nõuetele, hageja on neid faktiliselt kasutanud. Seega on hageja taganemisavaldus selgelt pahatahtlik ja hea usu põhimõtte vastane (hageja tugineb pakendite mittevastavusele olukorras, kus ta on nende kasutamist tunnistanud).
19.Hageja taotlusel koostatud eksperdiarvamus (ekspert M. J.) on kostja hinnangul oluliste puudustega ega vasta elementaarsetele eksperdiarvamusele kehtestatud nõuetele. Arvamusest puudub uuringute kirjeldus, samuti tulemused ja tulemuste hindamise andmed. M. J. on märkinud, et tugines arvamuse andmisel „pakendamisprotsessi vaatlemisele“ ja „pakendite analüüsimisele“ (lk 1). Vastupidiselt kirjapandule puudus M. J.il pakendamisprotsessi vaatlemise võimalus, kuna hageja juhatuse liikme K.A. väitel ei ole pakendamiseks kasutatud seade säilinud. Arvamusest ei selgu, milles seisnesid läbi viidud analüüsid ja kuidas need läbi viidi. Samuti ei selgu, mida tähendavad väljendid „mõningase surve avaldamisel“ või „kui koti küljele avaldada veidi survet“. M. J.i järelduste kujunemine ja põhjendatus ei ole esitatud arvamuse alusel jälgitav. Kohtu küsimustele vastates on M. J. esmalt väitnud, et pakendite mittesobilikkus leivatoodete pakendamiseks väljendub pakendi rebenemises materjali sakilise serva tõttu. Seejärel on ekspert pidanud mittesobilikkuse põhjuseks hoopis valesti liimitud koti põhja. Selles osas on eksperdiarvamus vasturääkiv. Kostja on esitanud kohtule tõendina 04.08.2015 ekspertiisi teostamisel tehtud videosalvestise (asub II kd tl 92 kile vahel), millega soovib tõendada ekspertiisi käiku ja eksperdiarvamuse ebaobjektiivsust. Salvestiselt on näha, kuidas leib pakendatakse käsitsi ning vaatamata tugevale raputamisele ei õnnestu pakendit purustada. Samuti on näha, kuidas M. J. proovib pakendi põhja tugevust pakkemasinal, tõmmates pakendi jõuliselt üle masina ning pakend ei purune. Küll aga, kui ekspert rakendab „mõningast survet“ ja „urgitseb“ 6 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 sõrmega koti nurga kallal, õnnestub tal kott põhjast rebestada. Arvamuse kokkuvõtteks on ekspert kirjutanud, et pakenditele on trükitud pakitava toote kaal ning asjaosalistele on olnud selge, missugusele raskusele peavad pakendid vastu pidama. Samas ei nähtu, et ekspert oleks katsetanud mis tahes raskustega pakendite vastupidavust. Kohus märgib siinkohal, et kostja on menetluses taotlenud ka kordusekspertiisi määramist, millise taotluse on kohus jätnud rahuldamata. Hageja on kostja esitatud videosalvestise kohta selgitanud, et tegemist on kogu ekspertiisi osas kontekstist välja kistud osaga (pikkus 4 minutit 13 sekundit) ega näita seega kogu toimunut adekvaatselt. Ekspertiisi juures viibinud hageja endine juhatuse liige K.A. on esitanud sellekohase kirjaliku selgituse (II kd tl 197).
20.Hageja sai täpselt seesugused pakendid nagu ta tellis. Isegi kui pakendid olnuks puudustega, ei vastuta kostja selle eest, kuna lepingu punkti 5.6 kohaselt oli pretensioonide esitamise tähtaeg 3 (kolm) tööpäeva. Tegemist ei ole tüüptingimuse ega ennistatava tähtajaga. Tegemist on kahe isiku vahel eraldi läbi räägitud ja kokku lepitud tingimusega. Hageja rikkus kokkulepitud tähtaega ning tähtaja rikkumine tõi kaasa pretensioonide esitamise õiguse kaotamise. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et tähtaeg algas 19. augustist 2013, kui kostja juhatuse liikmel tekkis võimalus pakenditega tutvuda. Vaidlus puudub, et pakendid anti kostja töötajale üle 17. augustil 2013. Isegi kui pidada esitatud pretensiooni tähtaegseks, olid selles sisulised puudused. Lepingu punkti 5.6 kohaselt tuli koos pretensiooniga esitada kirjalik põhjendus koos faktilise tõestusmaterjaliga, mida hageja kostjale ei esitanud. Hageja on arvamusel, et Lepingu näol oli tegemist tüüplepinguga (raamlepinguga), Lepingu üldtingimusi (sh p 5.6.) läbi ei räägitud, üksnes eritingimused räägiti juurde.
21.Kostja on viidanud seoses prototüüpidega ka VÕS § 226 sätetele, mille kohaselt võib ostja lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist on oluline. Tegemist on erinormiga VÕS § 116 lg 2 suhtes. Kostja hinnangul on eluliselt ebausutav, et 17.08.2013 saadud tootepakendite asendamiseks asuti uusi pakendeid (OÜ-lt Raptel) tellima alles 2014.a. veebruaris. Selline ajavahemik välistab põhjusliku seose hageja asendustehingu ja kostja väidetava rikkumise vahel. Eeltoodu viitab pigem sellele, et mingit vajadust kostja poolt tarnitud pakendite asendamiseks ei olnud. Sellisel juhul oleks see pidanud toimuma oluliselt varem, st vahetult peale pakendite mittesobilikkuse selgumist. Hageja on väitnud, et pakendid telliti samade toodete pakendamiseks kui kostjalt tellitud pakendid. Ka see väide ei vasta tegelikkusele. Põgusal kontrollil ilmneb, et hageja ja Raptel OÜ kirjavahetuse kohaselt tellis hageja Raptel OÜ-lt 5 eri tootepakendi disaini ja tootmise. Kostjalt tellis hageja aga 11 tootepakendi disaini ja tootmise. Võrreldes kostjaga ei ole Raptel OÜ-lt üldse tellitud: Kukkel; Sai; Kliisepik; Seemneleib; Terviseröst; Peenleib. Eeltoodust järeldub, et vähemalt kostjalt tellitud pakendite Kukkel; Sai; Kliisepik; Seemneleib; Terviseröst; Peenleib osas puudus igasugune vajadus nende asendamiseks isegi hageja enda väitel. Tagatipuks on Raptel OÜ-lt tellitud 248 800 pakendit, kostjalt telliti 463 000 pakendit. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja ja Raptel OÜ vahelisest kirjavahetusest ei nähtu samuti, et Raptel OÜ oleks hagejalt küsinud tehnilisi andmeid pakendite liimimise ja lõikamise osas. Hageja ja Raptel OÜ vahelisest kirjavahetusest ei nähtu mistahes kokkuleppeid ega arutelu pakendite tehniliste andmete osas. Isegi pakendite tootmisel kasutatud põhimaterjale ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal tuvastada.
7 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 Hageja märgib, et tähtsust ei oma see, kas uusi pakendeid telliti vähem või vaid osade toodete pakendamiseks. Elu on muutuv. OÜ-ga Raptel läbirääkimiste pidamisel ei olnud ilmselt olulised tehnilised detailid (liim(imine)), see oli tootja asi ja seega ei ole vajadust ka nn tehnilisi detaile võrrelda.
22.Kostjal on vastuväide hageja viivisenõudele. Hageja on põhjendamatult tuginenud Lepingu punktile 6.4, mis ei reguleeri tagasitäitmisvõlasuhtele kohalduvat viivisemäära. Antud punkt reguleerib üksnes hageja poolt arvete mittetähtaegse tasumise korral rakendatavat viivisemäära. Ühtlasi palub kostja kohtul vähendada viivisenõuet VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku suuruseni.
23.Kostja vaidleb vastu hageja nõudes sisalduvale käibemaksule. Hageja on käibemaksukohustuslane, kel on sisendkäibemaksu tagasiarvestamise võimalus. Hageja kasuks käibemaksu väljamõistmine rikastaks teda alusetult.
24.Lisaks dokumentaalsetele tõenditele on kostja taotlusel kohtuistungitel üle kuulatud tunnistajad P. S. ja A. K.. KOHALDATAV ÕIGUS, KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
26.Asjas puudub vaidlus selles, et OÜ Vändra Ökopagar (pankrotis) ja OÜ Puffet Invest vahel oli märtsis 2013 (lepingul puudub täpsem kuupäev, I kd tl 8-13) sõlmitud Leping, mille alusel teostatud töö osas on tõusetunud käesolev vaidlus. Leping on oma olemuselt kohtu hinnangul käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt loetakse käsunduslepinguks lepingut, millega üks isik kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid ning teine isik kohustub vastava kokkuleppe olemasolul maksma selle eest tasu. Lepingu p 1.1. järgi oli Lepingu eesmärgiks kliendi (OÜ Vändra Ökopagar) reklaamialane nõustamine ja teenindamine agentuuri (OÜ Puffet Invest) poolt. Tegemist oli sisuliselt raamlepinguga, mille täitmisel sõlmiti rida erinevaid üksikuid lepinguid, sellele viitab Lepingu p 2.1. (mis räägib konkreetse tööülesande täitmiseks tellimuse esitamisest) ja ka erinevate Lepingu alusel osutatavate teenuste/tööde nimekiri Lepingu punktis 1.2.
27.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus konkreetsete pagaritoodete pakendite tellimuse osas. Kohus nõustub pooltega, et tegemist on oma olemuselt töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult (VÕS § 635 lg 3), mis on ka käesoleval juhul ilmnev – asjas puudub vaidlus selles, et kostja kujundas hageja tellitud pakendid (konkreetne hinnapakkumine hagejale I kd tl 18-20), aga tootmine toimus kostja korraldamisel Rumeenias ettevõttes nimega SC Barleta SRL (III kd tl 158). Arved tehtud tööde eest esitas hageja ikkagi kostja – kujunduse tasu sisaldub arvel nr 1300788 (positsioonid „tootepakendite (10 tk) kujundamine“ ja „prototüübi tootmine“ – 8 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 I kd tl 15) ning pakendite endi maksumus kahel võrdse summaga (12 546.77 EUR, sh käibemaks) arvel nr 1300597 ja 1300805. Vaidlus puudub selles, et arve nr 1300597 on hageja poolt tasutud ning just nimetatud summa tagasinõudmiseks on hagi esitatud. Kuivõrd tegemist on töövõtulepinguga, ei ole asjakohased kostja viited VÕS § 226 sätetele, mis käsitlevad müüki näidise, kirjelduse või mudeli (kostja viitab prototüübile) järgi. Analoogset sätet töövõtulepingu puhul (kuigi müügi- ja töövõtulepingu regulatsioon on seaduses üldjoontes sarnane) ei ole.
28.Hageja nõude õiguslikuks alusdokumendiks on 29.10.2013 taganemisavaldus. Järgnevalt tuleb vaadata, milline on selle dokumendi sisu ning kas ja millistel eeldustel seda esitada sai. Selleks tuleb esmalt hinnata, kas kostja tehtud töö (pakendid) lepingutingimustele vastasid, sest üksnes lepingu olulisel rikkumisel saab VÕS § 116 lg 1 järgi sellest taganeda (VÕS § 188-189) või seda üles öelda (VÕS § 195-196).
29.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Ta ei vasta sellele muu hulgas siis, - kui sel ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või - kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2). Käesoleval juhul on oluline rõhutada kahte erineva sisuga nõuet pagaritoodete pakenditele (millised töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel peavad mõlemad täidetud olema): pakendite kujundus peab vastama kokkuleppele ja pakendid peavad olema pagaritoodete pakendamiseks ka kasutatavad. Kujunduse osas puudub poolte vahel vaidlus, hageja on andnud kujundusele ka heakskiidu koos trükiloaga (01.07.2013 e-kiri I kd tl 17). Pakendite kasutatavuse osas tehniliste detailide aspektist (liim, selle paigutus, lõiked, vastupidavus – kooskõlastus on hageja poolt antud üksnes pakendite mõõtudele, materjalidele ja trükivärvidele vastavalt hinnapakkumisele I kd tl 18-20) ei ole kohtumenetluses esitatud tõendeid selle kohta, et pooled mingeid läbirääkimisi pidanud oleks. Sellise arutelu puudumist on kinnitanud nii tunnistajad A. K. kui K. A., kes olid mõlemad poolte kontaktisikuteks vastavalt Lepingu punktile 13.1. Järelikult puudus selles osas kokkulepe. Kostja, olles kevadel-suvel pidanud Lepingu alusel mitmeid läbirääkimisi ja kohtumisi hageja esindajatega (tunnistajate K.A., P. S.i ja A. K. ütlused), pidi kohtu hinnangul olema teadlik, et tema korraldatava tootmise tulemusel peavad valmima pakendid, mis on sobilikud pagaritoodete pakendamiseks. Kohtu hinnangul pidi kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna mõistma, et pakendid peavad vastu pidama mitte ainult esialgsele pakendamisprotsessile, vaid ka transportimisele kaubandusse kuni müügini lõpptarbijale.
30.Käesolevas asjas on tunnistajate I. L., P. S.i, K. A. ja M. P.i ütlustega tõendatud, et pärast kostja saadetud pakendite põhipartii kasutuselevõttu (mida tehti sisuliselt kohe, sest poekettidele oli uutest pakenditest teada antud – P. S.i ütlused) hakkasid saabuma poodidest tagastused ja kaebused pakendite purunemise kohta. Pakendite kasutuselevõtu probleeme kirjeldab ka K.A. 23.08.2013 nn esimene pretensioon kostjale (I kd tl 53), kus märgitakse, et pooled pakendid lähevad pakendamisel põhjast lahti ja soovitakse kogu partii tagasi saata. Ekspert M. J. on ekspertiisiaktis (II kd tl 36-43) täpselt kirjeldanud probleemi põhjuseid – tegemist oli valesti liimitud koti põhjadega (akti pilt nr 7 ja selgitus) ja polüpropüleenkile rebenemisega, kuna materjal on kottide valmistaja poolt lõigatud sakilise servaga stantsiga (vastus hageja küsimusele nr 2). Ekspert on kohtuistungil 9 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 kirjeldanud, et proovis erinevaid pakendeid erinevatest, nii suletud kui juba avatud, kastidest ning hoiutingimused (kotid olid hageja juures kastides seisnud 2 aastat, ekspertiis toimus augustis 2015) olid sellised, mis ei saanud mõjutada pakendite omadusi (akti lk 2). Kostja viited ekspertiisiakti vasturääkivustele või puudustele on otsitud – ekspert on õigesti hinnangu andmisel lähtunud juba kohtu poolt ülalpool (otsuse p 29) tuvastatust, et sisuliselt ei olnud poolte vahel kokku lepitud mingeid standardeid, millistele tehnilistele nõuetele materjalide, liimi vm osas peab pakend vastama. Lepingu eesmärk oli hagejale müügiks/kauplustes kasutuskõlblike ja kindla kujundusega pagaritoodete pakendite valmistamine. Kostja esitatud nn kvaliteedisertifikaat (I kd tl 29) räägib juhtimissüsteemi nõuetele vastavusest (standard ISO9001:2008, vt ekspertiisiakti kokkuvõte) ega täpsusta nõudeid konkreetsele tootele. Kohus nõustub kostjaga selles, et tarnitud ligemale poolest miljonist pakendist (kõik vastavalt hinnapakkumisele 1000 kaupa kastis) „prooviti“ läbi vaid 3000-4000, mis on märkimisväärselt väike osa kogu partiist (seda on kinnitanud ka tunnistaja K.A.). Samas asjaolu, et poodidesse saadeti kõikide erinevate pagaritoodete (10 erinevat, päevane kogus sadades vastavalt P. S.i ütlustele) pakendeid ning neid tagastati rohke praagi tõttu, annab tunnistust sellest, et sisuliselt oli võimatu väita, milline osa milliste pagaritoodete pakenditest on kasutuskõlblik. Seda ilmestab ka K.A. 05.09.2013 ekiri (II kd tl 99), milles viidatakse, et praakkotte on tehtud palju ja ei ole võimalik aru saada, millistes kastides on praak ja millistes mitte. K.A. on tunnistajana kohtuistungil selgitanud, et oli kaste, milles olid ka tugevamad pakendid. Kohtu hinnangul on ebamõistlik nõuda hagejalt, et ta kast- või ükshaaval kõiki tarnitud pakendeid läbi proovima hakkab, tegemaks kindlaks, millised võiksid olla kasutatavad (isegi kui pakendamisel on, siis teadmata, mis nendega juhtub transpordil ja poodides!) ja millised mitte. Kergesti mittepuruneva pakendi näide on kostja esitatud DVD-l, kus ekspert proovib ühe pakendi tugevust, mis peab ka survele vastu. Kohus ei pea aga seda tõendit kogumis teiste tõenditega arvestades veenvaks, sest tegemist on vaid 4-minutilise lõiguga ligemale 2-tunnisest ekspertiisist (eksperdi ütlused kohtuistungil). Kohtu hinnangul ei ole asja sõlmküsimus mitte see, kas praagid olid kolmandik, pool või veel enam pakenditest, vaid see, kuidas eristada kinnistes kastides olevaid tuhande kaupa ladustatud pakendite hulgast terveid praakidest. Tunnistajad P. S., A. K. ja K.A. kinnitasid, et kostja esindajad käisid pärast 23.08.2013 pretensiooni esitamist kohapeal pakenditega tutvumas (K.A. sõnul samal nädalal, P. S.i sõnul mitu korda), samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, et leitud oleks mingi lahendus praakkottide eristamiseks. Kohus on seisukohal, et eelnevat kogumis hinnates tegi hageja mõistliku kaubapakkujana edasiste probleemide/kahju vältimiseks õigesti, korjates kaubanduskettidest sinna saadetud kostja toodetud pakendid ära. Sisuliselt oli praakpakendite rohkuse ja kostjapoolse kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu tegemist sedavõrd olulise lepingurikkumisega, et tarnitud pakendid ei olnud kasutatavad – poodidest tagasisaatmine tähendab, et juba pakendatud ja poodidesse saadetud leibade (saadeti üksnes pakendamisel terveksjäänud pakendid) pakendite purunemine jätkus ka nende edasisel kasutamisel müügikohtades/transpordil. Hageja ei öelnud lepingut üles kohe pärast pakendite puuduste avastamist, tehes 23.08.2013 pretensiooni, millele kostja vastas 26.08.2013 e-kirjaga (I kd tl 167), et „tegeleb antud teemaga intensiivselt“. Pärast seda saatis hageja veel ülalnimetatud 05.09.2013 e-kirja, kuid ka see ei andnud kogu partii või sellest osagi kasutuselevõtu osas soovitud tulemust. Kohus on seisukohal, et hageja ei pidanud riskima pakendite jätkuva saatmisega kaubandusse, teadmata, kas ja kuipalju neist käitlemisel purunevad ning lõpptulemusena taganes/ütles üles (vt ka otsuse p 34) lepingust õigesti. Kostja poolt tarnitud pakendid olid vähemalt kasutuselevõetud osas sellise puudusega, mida saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes – kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. 23.08.2013 pretensiooni saab käsitleda täiendava tähtaja andmisena kohustuse täitmiseks VÕS § 114 mõttes ning kostja seisukoht, et selles ei ole 10 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 piisavalt täpselt kirjeldatud toodete puudusi, ei ole põhjendatud. Kui pagaritoodete pakendid purunevad pakendamisel põhjast, kusjuures esialgne pakendamine ei olnud õhu viimisega pakendisse (käsitsi, masinaga pakendades oleks praakkotte olnud veelgi enam), on see piisavalt täpne kirjeldus avastatud puudusest nii Lepingu p 5.6. kui VÕS § 644 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
31.Hageja poolt mitmeid kuid hiljem OÜ-lt Raptel tellitud uute pakendite osas märgib kohus, et see kinnitab täiendavalt väidet, et kostja tarnitud partii ei olnud kasutuskõlblik ning tuli välja vahetada. Asjaolu, et OÜ-lt Raptel telliti ligemale poole vähem pakendeid ja üksnes viiele tootele, ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust – leibade tootmine ja selleks pakendite vajadus on ajas muutuv. Tunnistaja K.A. on kirjeldanud, et seni pakendati leibu varasemalt olemasolnud kilekottidesse.
32.Mis puutub kostja väidetesse prototüüpide vastavusest põhipartiile ja nende heakskiitmisest, siis ei ole menetluses leidnud millegiga tõendamist, et pooled oleks ka prototüüpide puhul arutanud nende tehnilisi omadusi. Kohus nõustub hagejaga, et prototüüpide puhul (sõltumata sellest, kas ja millal neid tuli ja tulid nad ühe või mitme toote kohta) kiideti heaks just nende visuaalne pool, mida tõendavad K.A. ütlused ja P. S.i 01.07.2013 kiri. Prototüübina saadetud pakendite vastavust pakendamisele esitatavatele nõuetele ei ole hageja kontrollinud ja seda olnuks hilisema partii suurust arvestades ka ebamõistlik teha. Mõnekümne pakendi põhjal saabuva ligemale poole miljoni pakendi tehnilise kvaliteedi osas järeldusi teha ei saa.
33.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja oli 23.08.2013 pretensiooni esitanud hilinenult ja kaotas seetõttu õiguse pretensiooni esitada ja ka lepingust taganeda või seda üles öelda. Õige on hageja viide, et lepingu p 13.1 kohaselt ei olnud hageja kontaktisikuks V. K. (kes on kauba 17.08.2013 vastu võtnud – I kd tl 24), vaid K.A.. Kaup toimetati kostjani laupäeval ja pidi VÕS § 82 lg 6 ja § 76 lg 3 mõttes (vt hageja kommentaar otsuse p 16 juures) kontaktisikuni jõudma 19.08.2013. Sellisel juhul on hageja järginud Lepingu p 5.6. sätteid, mille kohaselt tuleb agentuuri/kostja tööde kohta esitama pretensiooni 3 tööpäeva jooksul pärast töö üleandmist. Asjakohane on ka hageja viide, et nimetatud Lepingu punkt ei käsitle ega väära hageja õigust lepingu lõpetamisele.
34.Iseenesest on õiguslikus mõttes asjakohane kostja viide, et töövõtulepingust ei saa taganeda. Hageja 29.10.2013 taganemisavalduses viidatakse müügilepingule, millest taganemine on võimalik. Samas on nimetatud avalduses selgelt esiletoodud asjaolud (viited Lepingule, 23.08.2013 pretensioonile ja hilisematele pakendite tagastamisele poodidest), mis annavad juba ülaltooduga kogumis aluse hinnata avaldust kui töövõtulepingu erakorralist ülesütlemisavaldust. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega ja saab anda dokumendile otsuses asjakohase õigusliku hinnangu. Lepingupool võib VÕS § 196 lg 1 järgi lepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata (käesoleval juhul oli see Lepingu p 12.3. järgi 3 kuud) üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui mõjuv põhjus seisneb lepingulise kohustuse rikkumises, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist (VÕS § 196 lg 2). Käesoleval juhul on hageja seda teinud, andes võimaluse nii 23.08.2013 kui 05.09.2013 kirjadega kostjale aidata eristada praakpakendid tervetest, mida kostja aga ei teinud. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lg 11 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208 3). Kohus on seisukohal, et kui hageja veel septembri alguses üritas kostja abil leida lahendust praagi eristamise probleemile, siis oktoobri lõpus (avalduse kohaselt 17.10.2013 ja 21.10.2013 teatati kostjale pakendite tagastamise kohta mitmest kauplusest) lepingu ülesütlemine on kooskõlas VÕS § 196 lg 3 sätetega. Vastavalt VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 tuleb lepingu alusel üleantu tagastada, kusjuures tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi selle saamisest alates. Seega tuleb hagi vähemalt põhinõude osas rahuldada. Kostja viide käibemaksu osa põhjendamatusele on eksitav – kostja saab vormistada arve alusel tasutu kreeditarvena ning saab käibemaksutagastuse. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane. Pakendid, millised on valdavas enamikus senini hageja valduses, saab kostja alati tagasi võtta, sest need seisavad juba aastaid hageja laos (tunnistaja K.A. ütlused).
35.Küll aga ei pea kohus põhjendatuks hageja nõuet viivise osas. Kohus nõustub kostjaga, et viivisemäära 0,5% päevas nõudmisel on hageja alusetult tuginemas Lepingu punktile 6.4. See säte reguleerib üksnes hageja enda viivitusi kostja esitatud arvete tasumisel ega ole kohaldatav hageja enda nõuetele tagasitäitmise korras. Viide lepingupoolte võrdsuse printsiibile ei ole asjakohane. Viivise nõudes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Seega kohaldab kohus VÕS § 189 lg 1 viimase lause alusel seadusjärgset (VÕS § 113 lg 1) viivisemäära, mis on otsuse tegemise seisuga (hageja ei ole nõudnud viivist edasiulatuvalt) 3400.23 EUR. Summa arvutuskäik: 30.10.2013 (taganemisavaldusega antud tähtaeg) – 31.12.2013 184,076613 EUR (viivisemäär 8,5% aastas) 01.01.2014 – 30.06.2014 513,300434 EUR (viivisemäär 8,25% aastas) 01.07.2014 – 31.12.2014 515,483176 EUR (viivisemäär 8,15% aastas) 01.01.2015 – 30.06.2015 500,856684 EUR (viivisemäär 8,05% aastas) 01.07.2015 – 31.12.2015 509,158176 EUR (viivisemäär 8,05% aastas) 01.01.2016 – 30.06.2016 502,247928 EUR (viivisemäär 8,05% aastas) 01.07.2016 – 31.12.2016 504,613192 EUR (viivisemäär 8% aastas) 01.01.2017 – 03.03.2017 170,498574 EUR (viivisemäär 8% aastas)
MENETLUSKULUD
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt, kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagejal menetluskulude nõudeid ei ole (küll aga on kostjal ligemale 4000 EUR ulatuses) ning hagi rahuldati siiski suuremas osas, sh põhinõude osas täielikult, on mõistlik jätta poolte menetluskulude nende endi kanda. Hageja poolt menetluskulude katteks tagatisena tasutu jääb lahendamiseks TsMS § 195 sätete alusel pärast otsuse jõustumist hageja vastavasisulise avalduse alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2017 kohtuotsuse resolutiivosa:
12 (13)
Tsiviilasi nr 2-14-54208
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 3. märtsi 2017. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14-54208 muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta OÜ Puffet Invest apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Puffet Invest kanda. Osaühingul Vändra Ökopagar (pankrotis) ei ole tekkinud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid menetluskulusid.
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.