2-03-242/1 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid .a lepingu, mille objektiks kogumaksumusega 1 687 885 krooni oli varustuse tarnimine (tl 8-13, tõlge tl 78-80). Lepingu punkti 4.2. kohaselt olid tarnete tähtajad sõltuvalt varustusest nädal (s.o ), 30. nädal (s.o ) ja 35. nädal ( ). Kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 106 lg-le 5 saabusid tähtajad seega vastavalt ning . a. Kostja pidi tarnitud varustuse eest vastavalt lepingu punktile 5 tasuma kolmes osas: 506 366 krooni 1 nädala jooksul pärast arve saamist; 253 183 krooni 32. nädalal (s.o ) ja 928 336 krooni 2 nädala jooksul pärast kogu inventari üleandmist ja arve esitamist. Inventari üleandmise ja vastuvõtmise kohta vormistati .a, .a ja .a aktid (tl 41-42, 49-50, 18). Hageja esitas kostjale tarnitud inventari eest arved nr 75 summas 506 366 krooni, nr 91 summas 253 183 krooni ning nr summas 928 336 krooni (tl 13-15). Kostja on hagejale tasunud arved 75 ja 91, kuid keeldunud arve nr tasumisest. Hagiavaldus kostja vastu ongi esitatud lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise nõudes. Põhivõlale summas 928 336 krooni lisandub aastate eest viivis summas 272 311,89 krooni ning alates . aastast kuni põhinõude täitmiseni 9,25% põhinõudelt, s.o 928 336 kroonilt aastas. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnista. Hageja leiab, et hageja viivituse ja kostja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Selleks, et hageja viivitus inventari tarnimisel oleks põhjuslikus seoses kostjal väidetavalt tekkinud kahjuga, pidi viivise nõue olema põhjustatud viivitusest hageja kohustuseks olnud varustuse tarnimisel. Hageja on seisukohal, et sellist põhjuslikku seost ei eksisteeri. -ile esitatud viivise nõuet on põhjendanud oma . a kirjas -ile (tl 37-38, tõlge tl 39-40). Kirjast nähtub selgelt, et viivise arvestamise põhjuseks on viivitus ehitustööde üleandmisel. Viidatud kirjale eelnes kiri .a (tl 55, tõlge tl 56). Kirjas esitati ülevaade puudustest ehitustöödes ja tarnitud varustuses. Kirja lisana esitatud ning .a allkirjastatud tarvikute vastuvõtuaktide kokkuvõtte (tl 59-64) punktis 2 on toodud loetelu tarvikutesse puutuvatest puudustest. Ühegi loetelus viidatud tarviku tarnimise kohustus ei lasunud hagejal. Asjaolu, et viivise nõudmine ei olnud tingitud viivitustest varustuse üleandmisel, vaid viivitusest rekonstrueerimistööde üleandmisel, tõendavad lisaks ka hageja poolt taotletud tunnistaja TV ütlused. Põhjusliku seose puudumine välistab kostja vastuhagi rahuldamise. Hageja viivitusega polnud põhjuslikus seoses ka poolt eelneva, s.o .a esitatud pretensioonid (tl 52, lisad tl 53-54) puudujääkide kohta tööde ja varustuse üleandmisel. Viimane üleandmis-vastuvõtmisakt hageja poolt tarnitud varustuse üleandmiseks kostjale allkirjastati .a. Seega oli hageja pretensiooni esitamise ajaks kõik omapoolsed kohustused kostja ees täitnud. pretensioon ei saanud seega olla põhjuslikus seoses hageja hilinemisega varustuse tarnimisel.

2-03-242/34 Põhjusliku seose puudumist kinnitab ka viidatud pretensiooni lisa 1. Enamus lisas loetletud varustusest ei kuulunud varustuse hulka, mida kostjale pidi tarnima hageja. Hageja tarnitud varustusest on pretensioonis loetletud vaid kuulid koodidega ning teivashüppelatid koodiga . Kõik viidatud esemed oli hageja pretensiooni esitamise ajaks kostjale tarninud: teivashüppelatid juba . .a ning kuulid . a (koodis ) ning .a (kood ). Viivitus viidatud tarvikute üleandmisel pidi seega olema põhjustatud kas kostjast või . Põhjuslik seos hageja viivituse vahel ja pretensioonis väljatoodud vahel puudub. Hageja leiab, et tema viivitus ei saa olla kostjale väidetavalt tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses ka lepingutes sätestatud erinevuse tõttu. . a sõlmisid ja kostja lepingu nr KS 11 muudatuse ning pikendasid tööde valmimise tähtaega Hageja ja kostja vahelises lepingu kohaselt olid hageja kohustuse täitmise tähtpäevadena sätestatud . a. Seega ei saanud hageja viivitus tarnes põhjustada viivitust kostja kohustuste tähtaegsel täitmisel. Ka juhul, kui arvestada tööde üleandmise tähtajana . a kokkuleppes sätestatud üleandmisevastuvõtmise akti vormistamise tähtpäeva, s.o ei ole kostjale väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja viivitusega selle varustuse tarnimise osas, mille tarnimise tähtajaks oli 35. nädal. 35. nädala jooksul, s.o hiljemalt . a pidi hageja lepingu punkti 4.2. kohaselt tarnima hüppematid ja teivashüppetellingud. . a kokkuleppes sätestatud tööde ja inventari üleandmise akti vormistamise tähtaeg on seega ligi kuu aega varasem tähtajast, mis on viimaste artiklite tarnimise tähtajana sätestatud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus. Järelikult oleks kostja -iga sõlmitud lepingut rikkunud ka juhul, kui hageja oleks oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. -i ja kostja vahel . a kokkuleppes sätestatut arvestades ei saanud hageja viivitus oma lepinguliste kohustuste täitmisel kaasa tuua lepingu rikkumist kostja poolt, kuna viimane oli oma lepingulisi kohustusi rikkunud juba sõltumata hageja viivitusest. . a 35. nädalal hageja poolt tarnimisele kuulunud varustuse moodustas üle poole hageja ja kostja vahelise lepingu kogumaksumusest – koos käibemaksuga 1 086 131 krooni (võrdlusena: lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga oli 1 687 885 krooni). Sellises olukorras puudub põhjuslik seos kostjapoolset lepingu rikkumise ning hageja lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamise vahel. Kostja väited, mille kohaselt olid nii kui ka osaliselt hilisema tarne heaks kiitnud, on üksteist välistavad ja tõendamata. Kostja on väitnud nii seda, et osaliselt hilisem tarne kiideti heaks .a kokkuleppega kui ka seda, et hilisem tarne kooskõlastati koheselt peale hagejaga lepingu sõlmimist . Kuna hageja ja kostja vaheline leping sõlmiti pärast . a, ei saanud viidatud kokkulepet allkirjastades osaliselt hilisemat tarnetähtaega ka kuidagi heaks kiita. Samuti ei sisalda 18. juuni 2001. a kokkulepe sellise heakskiidu andmisele vähimatki viidet.. Väide, et hilisem tarne esitati kooskõlastamiseks pärast hagejaga lepingu sõlmimist, on eelneva väitega vastuolus ja tõendamata. Hageja on seisukohal, et ka juhul, kui kostjale väidetavalt tekkinud kahju ja hageja viivituse vahel eksisteeriks põhjuslik seos, ei saa tekkinud kahju olla sedavõrd suur nagu on märgitud vastuhagis. Kostja ei ole põhjendanud, mil viisil põhjustas hageja osaline viivitus 1 687 885 krooni väärtuses inventari tarnimises põhjustada kostjale 1 735 500 krooni suuruse kahju. Kostja ei ole kohtule esitanud ei tööde graafikut, üleandmis-vastuvõtmisakte, kostja poolt -ile esitatud üleandmisvastuvõtmisaktide alusel esitatud arveid ega arvete tasumist (v.a -i poolt tasaarvestatud osas) tõendavaid dokumente. Seega ei ole kostja tõendanud, et kogu talle maksmisele kuulunud tasuga tasaarvestatud kahju tekkis just viivitusest inventari tarnes. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et 78% varustuse väärtusest, mille üleandmisega viivitamise tõttu tasaarvestas kantud kahju kostjale tasumisele kuuluva summaga, moodustas hageja tarnitav varustus. Enama kui 1 687 885 krooni suuruse kahju nõudmine ei ole seega mingil juhul õigustatud. on kostjaga tasaarvestanud viimasele lepingu alusel tasumisele kuulunud 2 224 949 krooni suuruse summa. Nimetatud summa kohta oli . a esitanud arve nr (t lk 163, tõlge lk 179). Arvest nähtuvalt

2-03-242/34 kuulus inventari eest tasumisele 996 267 krooni. Kostja sõnul põhines arve tema poolt -le esitatud arvetel nr-tega . Õige ei ole kostja väide, mille kohaselt hõlmas tema poolt -ile . a esitatud arve nr lisaks töödele ka tasu inventari eest. Nii -i kui ka kostja enda poolt esitatud arvetest nähtub üheselt, et arve on esitatud tööde (ingl k “...”) ja mitte inventari (ingl k “...) eest. Arvel puudub igasugune viide selle võimalikule lisale. Kostja poolt väidetavate lisadena esitatud üleandmise-vastuvõtu aktidel kajastatud tööde maksumus (ilma käibemaksuta 2 601 000 krooni ning koos käibemaksuga 3 069 000 krooni) ei kattu arvel kajastatud summadega (ilma käibemaksuta 2 623 627 krooni ning koos käibemaksuga 3 095 880 krooni). Samuti on väidetava lisana esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt koostatud nädal hiljem kui arve, mille väidetavaks lisaks akt oli. Lisaks erinevad väidetava lisana esitatud dokumendid oluliselt teiste arvete (nr 42 ja 61) lisadena esitatud dokumentidest. Enama kui -i . . a arvel näidatud inventari maksumuse, s.o 996 267 krooni nõudmine kahju hüvitisena ei ole seega õigustatud. Kostja sõnul põhines -i poolt . a esitatud arve nr inventari osas kostja arvetele nr ja . Viidatud arvete väidetavate lisadena on kostja esitanud inventari loetelud . a seisuga. Aktides esitatud loetelus märgitud stardipüstoli padrunite (koodiga ), 90 800 g (koodiga ), liivakastisiluja (koodiga ), oda 800 g (koodiga ) ning topispallide (koodiga ) tarnimine ei olnud hageja kohustus. Seega ei ole nimetatud objektide maksumuse, s.o 666,44 krooni (koos käibemaksuga) lülitamine kahju hüvitamise nõudesse õigustatud. Kostjale väidetavalt tekkinud kahjust tuleb maha arvestada inventari maksumus, mille tarnimisega viivitamine ei saanud teeside punktides ja märgitud põhjustel olla põhjuslikus seoses hagetava kahjuga. Teisisõnu tuleb kostja kahju hüvitamise nõudest maha arvata varustuse maksumus, mis tuli kostjale tarnida pärast kostja ja -i vahelises lepingus sätestatud tähtaja lõppu, s.o 1 086 131 krooni. Samuti tuleb hagetavast kahjust maha arvata sellise inventari maksumus, mille tarnimisega hageja küll hilines, ent mille hilinemisele ei olnud . a pretensioonis viidatud. on -iga sõlminud kohtuliku kokkuleppe, mille kohaselt nõustus amet -ile tasuma 75% lepingu alusel tasumisele kuulunud lõpparvest, s.o 4 913 658 krooni. Hageja on . a vastuhagi vastuse lisana esitanud kohtule Tallinna Linnakohtu määruse kokkuleppe kinnitamise kohta. Kuna kostja on talle tekitatud kahju sidunud tasaarvestusega, tuleb vastavas osas, s.o 75% ulatuses vähendada ka vastuhagis esitatud nõuet. Lisaks tuleb kostja tõlgendust arvestades arvata hagetavast summast maha Kostja poolt inventari tarnijatele maksmisele kuulunud ning Kostjale -i poolt inventari eest maksmisele kuulunud tasu vahe. Hageja selgitab on seisukohta alljärgnevalt. -i ja kostja vahel . a sõlmitud kokkuleppe punkti 2.1. järgi suurendati kokkuleppega a lepingu lisa nr (kostja poolt seni esitatud lepingu lisade hulgas sellise numbriga lisa pole, on ainult lisa nr Kostja ei ole selgitanud, kas tegemist on sama lisaga) punkti 6 maksumust 2 490 516 krooni võrra, millele lisandus käibemaks 448 293 krooni, s.o kokku 2 938 809 krooni. See on summa, mille kokkuleppe kohaselt Kostjale täiendavalt tarnitud inventari kohaselt maksma pidi. Samas oli kokkuleppe lisa 4 kohaselt täiendavalt hangitava inventari kogumaksumuseks 2 956 886 krooni, mis on 18 077 krooni suurem kui lepingu punktis kokku lepitud hind. Kuna -i poolt Kostjale inventari hankimise eest makstav tasu oli kokku lepitud lepingu punktis , mis oli väiksem kokkuleppe lisas märgitud hinnast, ei pidanud Kostjale maksma mitte kogu inventari hinda, vaid 18 077 krooni vähem. Hageja on seisukohal, et kuivõrd lepingu lisas 4 sätestatud hind vastab hageja ja kostja vahelises lepingus kokkulepitud inventari kogumaksumusele, ent on proportsionaalselt väiksem -i poolt Kostjale inventari eest tasumisele kuulunud hinnast, tuleb vastavas osas vähendada ka Kostja poolt hagetava kahju hüvitist. Arvestades, et hageja poolt tarnimisele kuulunud inventar moodustas kogu . a kokkuleppes kajastatud inventari mahust 57,4%, tuleks 57,4% 18 077 kroonist, s.o summast, mille Kostjale inventari maksumusest vähem maksis, hagetavast summast maha arvata.

2-03-242/34 See teeb 10 376,198 krooni. Kahju summa ei saaks ületada -i . a arvel märgitud summat, s.o 996 267 krooni. Hageja leiab, et kostjal puudus seaduslik alus tasaarveldamiseks, hageja sai tasaarveldusest teada alles pärast seda, kui oli saatnud kostjale nõudekirja võla tasumiseks. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt välja . a sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg summas 928 336 krooni ning sellelt arvestatud viivised summas 272 311,89 krooni ning alates . aastast kuni põhinõude täitmiseni 9,25% põhinõudelt, s.o 928 336 kroonilt aastas. Hageja palub jätta OÜ vastuhagi rahuldamata ja mõista OÜ-lt välja AS-i kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust summas 46 000 krooni ja kulust õigusabile summas 84 824,30 krooni ja jätta OÜ kohtukulud tema enda kanda. Kostja vastuväited hagile, vastuhagi asjaolud ja nõue Kostja hagi ei tunnista. sõlmisid ja kostja töövõtulepingu nr , mille kohaselt kohustus kostja teostama renoveerimistöid nii nagu oli kohustatud lepingu nr kohaselt tegema. sõlmisid kostja ja hageja tarnelepingu, mille kohaselt hageja pidi tarnima erinevat spordivarustust ja seadmeid, mis olid vajalikud staadioni renoveerimiseks. Hageja ei täitnud tarnelepingujärgseid kohustusi kohaselt hilinedes varustuse tarnimisel olulises mahus. Erinevate osade varustuse üleandmine oli viivituses erinevalt 1 kuust kuni 3 kuuni. Vastavalt üleandmisaktile tarnis osa varustust puudustega (tähistatud ) ning osa varustust vähem, kui tarnelepingu lisa 2 kohaselt ette nähtud (tähistatud ). Osa varustust, mis tuli tarnida tarniti alles ajavahemikus kuni , seega peaaegu kolm kuud hiljem. Eeltoodut kinnitavad üleandmisaktid. Viivituse tõttu tarnimisel ei olnud kostjal võimalik täita oma alltöövõtulepingust tulenevaid kohustusi (edaspidi ) ees. -i allhankija oli kostja, kelle allhankijaks teatud varustuse osas oli omakorda hageja Selle tulemusena ei olnud omakorda -il võimalik täita oma sõlmitud lepingust nr tulenevaid kohustusi ees. Lepingus nr oli ettenähtud trahv. Viivituse tõttu varustuse üleandmisel nõudis -ilt lepingu rikkumise eest viivise tasumist, tasaarvestades nõutava viivise summas 6 551 544 krooni ile lepingu alusel maksmisele kuulunud lõpparvega. tehtud tasaarvestuse tõttu keeldus omakorda kostjale lepingujärgsete summade maksmisest, tasaarvestades kostjale tasumisele kuulunud summast 2 224 949 krooni talle kostja poolt tekitatud kahjuga 1 735 500 krooni ulatuses, mis on saamata jäänud tulu ja on kostja kahju, mille hüvitamist on ta õigustatud nõudma juhindudes TsK § 222 lg-st 1. Kostja esitas vastuhagi . Kostja ei tasunud kolmandat makseosa 55% tarnelepingu hinnast summas 928 336 krooni. Arve tasumise ajaks oli ilmnenud, et hageja viivitus oli põhjustanud kostjale kahju, mistõttu kostja jättis endale võimaluse selle tasaarvestada talle tekitatud kahjuga TsK 234 kohaselt. Kostja teavitas hagejat tasaarvestamisest saadetud kirjaga, milles nõudis täiendavalt kahju hüvitamist 807 164 krooni ulatuses (tl 31-34). Hageja ei ole tasaarvestamisele vastu vaielnud, seega tuleb tasaarvestus lugeda lõppenuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning tunnustada kahjunõuet summas 1 735 500 krooni, tunnustada 928 336 krooni tasaarvestamist, mõista välja kahju hüvitamiseks 807 164 krooni, viivist 36 322,35 krooni TsK § 231 kohaselt ja kostja kohtukulud, mis koosnevad vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 40 180 krooni ja kuludest õigusabile summas 91 258.83 krooni. Kohtuotsuse põhjendused

2-03-242/34 Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11, mille kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Põhihagi Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud hankeleping TsK § 2 mõistes. TsK § 173 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal ja TsK § 174 kohaselt on kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. TsK § 231 sätestab võlgniku kohustuse maksta rahalise kohustise täitmisega viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt. tuleneb viivise saamise õigus VÕS §-st 113. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on lepingu objektiks olnud inventari tarninud kostjale täies mahus. Vaidlust ei ole ka selles, et osa kaupa tarniti kokkulepitud tähtajast hiljem. Lepingu punkti 4.2. kohaselt olid tarnete tähtajad sõltuvalt varustusest . nädal (s.o ), (s.o . ) ja 35. nädal ( ). Kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 106 lg-le 5 saabusid tähtajad seega vastavalt . a. Inventari üleandmise ja vastuvõtmise kohta vormistati . .a aktid (tl ). Hageja esitas kostjale tarnitud inventari eest arved nr summas 506 366 krooni, nr summas 253 183 krooni ning nr summas 928 336 krooni (tl 13-15). Kostja on hagejale tasunud arved ja , kuid keeldunud arve nr tasumisest. Arvel nr on kuupäev . Vaidlust ei ole selles, et kostjale ei oleks esitatud arvet nr . Seega kostjal saabus tasumiseks tähtaeg vastavalt lepingu punktile 5 hiljemalt 2 nädala pärast kogu inventari üleandmisest ja arve esitamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli kohustus tasuda arve eest hiljemalt detsembrikuu viimastel päevadel Kuna kostja jättis tasumata arve nr siis on selline käitumine kostja poolt käsitletav lepingu mittenõuetekohase täitmisena, mistõttu on hageja õigustatud saama 928 336 krooni vastavalt TsK §-le 173. Kostja selgitus eelnimetatud summa mittetasumiseks ei ole veenvad, kuna tähtaeg tasumiseks saabus viimastel päevadel ja esmane teade tasaarveldusest saadeti hagejale peaaegu aasta hiljem s.o . Esmase teate saatmist aasta hiljem kinnitas ka kostja esindaja kohtuistungil. Seega hagejal puudus teave tasaarvelduse kohta kuni kirja saamiseni. Kohus on seisukohal, et tasaarvelduse eelduseks vastavalt TsK § 234 lg-st 2 on ühe poole avaldus, mida ei pidanud kostja tarvilikuks teha enne kui 11 kuud hiljem. Ilmselgelt ei saa seda pidada mõistlikuks ajaks avalduse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja poolt eelnimetatud viisil käitumist ei saa pidada tasaarvestamiseks TsK § 234 sätestatud mõtte kohaselt, mistõttu on hageja õigustatud saama lisaks rahalise kohustuse täitmisele ka viivituse eest kostjalt viivist vastavalt seadusega kehtestatud suuruses ja viivitatud aja eest (TsK § 231 ja VÕS § 113 lg 1). Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on toimikus piisavalt selgelt lahti kirjutatud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks viivise arvestust kohtuotsuses eraldi kirjutada ja analüüsida. Seega on hageja õigustatud saama viivist aastate eest summas 272 311,89 krooni ning alates 2006. aastast kuni põhinõude täitmiseni 9,25% põhinõudelt, s.o 928 336 kroonilt aastas. Vastuhagi TsK § 222 sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt ja kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline s.o puudulik täitmine sealhulgas mittliteetne täitmine. Selleks, et järgneks eelnimetatud tsiviilõiguslik

2-03-242/34 vastutus, on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kas või ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. Kohus on seisukohal, et OÜ esindaja põhjendused nagu AS oleks talle põhjustanud kahju varustuse hilisema tarnimisega on jäänud paljasõnaliseks. OÜ ja vahel sõlmitud lepingu täitmise tähtaeg oli . seega hageja ja kostja vahel 25.06.2001 sõlmitud leping välistas igasuguse võimaluse, et hageja oleks põhjustanud kostja lepingu mittetäitmise, kuna täitmise tähtaeg oli saabunud enne lepingu sõlmimist. Kostja selgitus, et nad said ajalist pikendust kuni ei muuda eelnimetatud kohtu seisukohta, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu täitmise viimane tähtaeg oli . Seega 1,5 kuud hiljem kui kostja väidetav aja pikendus -lt lõppes. Analüüsides hageja tarnitava varustuse nimekirja asub kohus seisukohale, et esemed, mida hageja tarnis ei olnud oma iseloomult sellised, mis oleks olulised Kadrioru Staadioni renoveerimistööde teostamisel. Seega hageja poolt tarnitav varustus ei saanud omada olulist takistavat mõju kostja tööde tegemisel. Viimane varustus anti üle kostjale (tl 18). Üleandmis-vastuvõtu aktil märgitud varustusest eeldab paigaldust kõrgushüppe ja teivashüppe matid ning tõkked. Kohus on veendunud, et eelnimetatud esemete paigaldus ei vaja märkimisväärset aega, mistõttu ei ole põhjendatud asjaolu, et Kadrioru Staadioni anti tellijale üle alles . Kohus leiab, et eelnimetatut kinnitavad ka kohtule esitad . a kiri ile (tl 37-38, tõlge tl 39-40), milles nähtub, et viivise arvestamise põhjuseks on viivitus ehitustööde üleandmisel. kiri a (tl 55, tõlge tl 56), milles on esitatud ülevaade puudustest ehitustöödes ja tarnitud varustuses. Kirja lisana esitatud ning a allkirjastatud tarvikute vastuvõtuaktide kokkuvõtte (tl 59-64) punktis 2 on toodud loetelu tarvikutesse puutuvatest puudustest. Ühegi loetelus viidatud tarviku tarnimise kohustus ei lasunud hagejal. Vaidlust ei ole selles, et peale hageja oli veel teisigi tarnijaid. Hageja viivitusega polnud põhjuslikus seoses ka poolt ile eelneva, s.o .a esitatud pretensioonid (tl 52, lisad tl 53-54) puudujääkide kohta tööde ja varustuse üleandmisel. Asjaolu, et viivise nõudmine ilt ei olnud tingitud viivitustest varustuse üleandmisel, vaid viivitusest rekonstrueerimistööde üleandmisel, tõendavad lisaks ka hageja poolt taotletud tunnistaja TV ütlused. Kuna viiviste tasumise nõue ei tulenenud hilinemisest inventari tarnes, puudub kostjal väidetavalt tekkinud kahju ja hageja viivituse vahel kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega, mistõttu kostja ei olnud õigustatud tasaarveldama arves märgitud tasumisele kuuluvat summat. Eeltoodud põhjendustel vastuhagi ei kuulu rahuldamisele täies mahus. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastuhagi esitamise ajal oli kostja nn tööandja saanud Tallinna linnalt enamus tasu summas 4 913 658 krooni kohtuliku kokkuleppe sõlmimisega kätte (tl 115). Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja TsMS § lg 1 p 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel summas 46 000 krooni ja kulud õigusabile nii põhihagi kui vastuhagi osas kokku summas 84 824,30 krooni.