Võlaõigus › Muud

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

AS Eesti Maapank (pankrotis) esitas 20.06.2001.a kohtusse hagi kostja vastu 263 110,25 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AP Virumaa Kommertspank /AS Eesti Maapank (pankrotis) õiguseellane/ K G ́iga 21.09.1995.a. laenulepingu nr. 235 summale 70 000 krooni, intressiga 21% aastas, tasumise lõpptähtajaga 20.03.1997.a. K G kohustus vastavalt laenulepingu punktile 4.1 ja 4.2 tasuma laenuintresse iga kuu 25.kuupäevaks ning mittemakstud laenuprotsentide eest viiviseid 1 % päevas ning vastavalt laenulepingu punktile 4.3 laenu mittetähtaegsel tasumisel viivisvõlgnevuse esimese kolme kuu jooksul laenuprotsente kahekordses määras ja viivisvõlgnevuse puhul üle kolme kuu kolmekordses määras. 21.03.1997.a sõlmiti hageja ja K.G ́i vahel täiendav kokkulepe (mis oli laenulepingu nr 235 lahutamatuks osaks), millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 21.09.1998.a. K.G ́i poolsete laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise tagatiseks väljastas KohtlaJärve Elektrijaam (AS Kohtla-Järve Soojus õiguseellane) 28.08.1995.a garantiikirja, millega Kohtla-Järve Elektrijaam, direktor Enn Joosti isikus, kes tegutses põhikirja alusel, garanteeris oma raha ja muu varaga laenusaajale antava laenu summas 70 000 tagastamise hagejale ühes laenulepingust tulenevate laenu- ja viivisprotsentidega. Kui laenusaaja K. G ei täida laenulepingust tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt, tasub garant Kohtla-Järve Elektrijaam hagejale kogu tähtaegselt tasumata summa 5 pangapäeva jooksul arvates panga poolt vastava kirjaliku nõude esitamisest. Garantii on kehtiv kuni garanteeritavate maksekohustuste täitmiseni. Tulenevalt TsK §st 215 on kostja garantiivastutus täiendav võlgniku (K.G ́i) vastutusele. Kohtla-Järve Linnakohtu 29.12.2000.a määrusega tsiviilasjas lõpetati K.G ́i pankrotimenetlus PankrS § 15 lg1 p 2 alusel seoses raugemisega. Kostja suhtes on seega saabunud TsK § 215 nimetatud garantiivastutuse kui täiendava võlgniku vastutuse täitmise tähtaeg. Hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust ja garantiikirjast, on 25.05.2001.a seisuga 263 110, 25 krooni, millest on: laenujääk 31401,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4 kohaselt 13 624,58 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4.3 kohaselt 28 992,90 krooni ja viivised laenulepingu punkt 4.2 kohaselt 189 091,69 krooni. Kostja ei ole vabatahtlikult asunud laenulepingust ja garantiikirjast tulenevat kohustust täitma. Hageja palub kostjalt välja mõista 263 110,25 krooni. Hagi aluseks on TsK §-id 162, 173, 190, 191,192 ja 215.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma 09.08.2001.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, põhjendusel, et kostjale teadaolevalt ei olnud Kohtla-Järve Elektrijaam hagiavalduses märgitud garantiikirja väljastamise ajal, s.o. 28.08.1995.a, õigusvõimeline isik, kes võis omandada õiguseid ja võtta kohustusi. 04.07.1996.a sõlmitud asutamislepingu punkti 4.1 ja asutamisel kinnitatud põhikirja punkti 1.7 kohaselt on AS Kohtla-Järve Soojus õigusjärglane RE Eesti Energia struktuuriüksuse Kohtla-Järve Elektrijaama õiguste ja kohustuste osas. Seega on kostja õigusjärglane RE Eesti Energia õiguste ja kohustuste osas, mida viimane oma esindajate tegudega võttis ja omandas endale seoses struktuuriüksusega. Hagiavalduses märgitud garantiikiri ei ole väljastatud RE Eesti Energia poolt ja kostjale teadaolevalt ei ole RE Eesti Energia volitanud E J ́i nimetatud garantiikirja RE Eesti Energia nimel väljastama. Kuna Kohtla-Järve Elektrijaam ei olnud õigusvõimeline isik ja RE Eesti Energia

ei ole hagiavalduses märgitud garantiikirja väljastanud, ei tekita nimetatud garantiikiri kostjale kohutusi ja õigusi. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlasumma 263 110,25 krooni laenulepingust tulenevast põhivõlgnevusest 31 401, 08 krooni, laenuintressidest laenulepingu punkt 4 kohaselt 13 624,58 krooni, laenuintressidest laenulepingu punkt 4.3 kohaselt 28 992,90 krooni ja viivistest laenulepingu punkt 4.2 kohaselt 189 091,69 krooni. Kostja leiab, et nimetatud võlasumma ei ole kooskõlas hagiavaldusele lisatud dokumentidega. Hagiavaldusele lisatud 21.09.1995.a sõlmitud laenulepingu ja selle laenulepingu 21.03.1997.a sõlmitud lisa kohaselt on võimalik nõuda ainult tasumata põhivõlga ja intresse summas 5652,19 krooni. 21.09.1995.a sõlmitud laenulepingu punkti 4 ja selle alapunktide kohaselt leppisid Virumaa Kommertspank ja K.G kokku intresside suuruses, sh nende suuruses laenu mittetähtaegse tagastamise ja tagastamise tähtaja mittepikendamise korral ning viiviste suuruses mittemakstud laenuprotsentide korral. Samas 21.03.1997.a sõlmisid K.G ja hageja eelnimetatud laenulepingu lisa, millega muutsid laenulepingu punktis 4 kokkulepitud tingimusi. Kuna punkti 4 juurde kuulusid ka alapunktid, siis saab järeldada, et muudeti punkti 4 tervikuna ja punkti 4 uus sõnastus on järgmine: „Laenusaaja kohustub tasuma pangale intressi 18% laenujäägilt“. Kuna laenulepingu punkti 4 muudetud sõnastus ei sisalda kokkulepet laenuprotsentide suurendatud määrade ja viiviste tasumise kohta, on nimetatud summade kostjalt nõudmine põhjendamatu. Samuti kinnitab suurendatud laenuprotsentide nõudmise põhjendamatust asjaolu, et 21.09.1995.a sõlmitud laenulepingu punkti 4.3 kohaselt oli suurendatud laenuprotsentide nõudmise võimalus ainult juhtudel, kui laenu ei tagastata tähtaegselt või juhul, kui pank keeldub laenu tagastamise tähtaega pikendamast. Samas 21.03.1997.a laenulepingu lisaga muutsid hageja ja K.G laenu tagastamise tähtaega, mis välistab suurendatud laenuprotsentide nõudmise. Laenulepingu lisaga muudeti lepingu punkti 4 ja uue sõnastuse kohaselt kohustus laenusaaja tasuma pangale intressi 18 % laenujäägilt. Sellest saab järeldada, et intressi summa saab olla 18% tasumata laenujäägilt, seega kokku ainult 5652,19 krooni. Võlasumma 263 110,25 krooni põhjendamatust kinnistab ka asjaolu, et Kohtla-Järve Linnakohtu 29.12.2000.a määruse kohaselt, millega lõpetati menetlus K. G ́i pankrotiasjas pankrotti välja kuulutamata, on hageja nõue K.G ́i vastu 39 188,72 krooni. Kuigi kostja nõuet ei tunnista ja võlasummade arvetus ei vasta esitatud tõenditele, leiab kostja, et esitatud nõue laenuprotsentide viivisvõlgnevuse eest on põhjendamatult suur. Kostja on seisukohal, et K.G ́i poolt laenulepingu mittetäitmisel ei saanud hagejale põhjustada suuremat kahju kui laenulepingus esialgselt kokku lepitud laenuintress 21% aastas.

KOLMANDA ISIKU KAASAMINE

Ida-Viru Maakohtu 26.05.2004.a määrusega oli protsessi kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud K G.

HAGEJA ASENDAMINE

25.01.2005.a esitasid AS Eesti Maapank (pankrotis) ja OÜ Trenton Invest taotluse, milles palusid asendada AS Eesti Maapank (pankrotis) poolt esitatud hagis AS Kohtla-Järve Soojus vastu garantiikohustuse täitmise nõudes hageja AS Eesti Maapank (pankrotis) hageja OÜ-ga Trenton Invest. 28.11.2005.a esitas P E esindaja taotluse, milles OÜ Trenton Invest ja P E paluvad tsiviilasjas asendada hageja OÜ Trenton Invest P E. Ida-Viru Maakohtu 28.11.2005.a määrusega oli tsiviilasjas asendatud hageja AS Eesti Maapank (pankrotis) hagejaga OÜ Trenton Invest, kes omakorda oli asendatud hageja P E ́iga.

EELISTUNG

Kohtu eelistungil 26.05.2004.a hageja esindaja T V toetas hagi, seletades, et enne hagi esitamist esitas hageja kostjale kirjaliku ettepaneku nõude vabatahtliku täitmise osas, kuid kostja teatas, et ta ei tunnista nõuet. K.G oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Kostja esindaja R S hagi ei tunnistanud, seletades, et Kohtla-Järve Elektrijaam ei olnud garantiikirja väljastamise ajal iseseisev juriidiline isik, ta oli RE Eesti Energia struktuuriüksus. Omandada õigusis ja võtta kohustusi võis ainult Eesti Energia. Kohtla-Järve Elektrijaama direktoril E.J ́il puudusid volitused õiguste ja kohustuste võtmiseks. Kuna intressisumma on ainult 18 % laenujäägilt, on põhjendamatu 1% päevas ja 3 kordse määraga arvestatud intressid.

HAGI TÄIENDAMISE AVALDUS

28.11.2005.a esitas P E kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja on omandanud nõude kostja ja K G ́i vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 235 ja 28.08.1995.a garantiikirjast. Kohtulikus menetluses on kostja esitanud väited, et RE Eesti Energia tütarettevõttel Kohtla-Järve Elektrijaam puudus õigusvõime ja direktoril E J ́il puudusid volitused väljastada 28.08.1995.a garantiikirja. Hageja esitab kohtule Kohtla-Järve Elektrijaama põhikirja, mis kinnitab õigusvõime ja volituste olemasolu. Hagi esitamisest möödunud 4,5 aasta jooksul on suurenenud K G ́i laenulepingust nr 235 tulenev võlgnevus. Kohtla-Järve Elektrijaam 28.08.1995.a garantiikirjaga kohustus tasuma kõik laenulepingust tulenevad nõuded, sealhulgas laenu intressid ja viivised. Esialgne hagi oli esitatud 25.05.2001.a seisuga summas 263 110,25 krooni, millest oli: laenujääk 31 401,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4 kohaselt 13 624,58 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4.3 kohaselt 28 992,90 krooni ja viivised laenulepingu punkt 4.2 kohaselt 189 091,69 krooni. 25.11.2005.a seisuga on hageja nõude suuruseks 1 667 108,24 kooni, millest on: laenujääk 31401,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4 kohaselt 39 451,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4.3 kohaselt 80 645,90 krooni ja viivised laenulepingu punkt 4.2 kohaselt 1 023 820,22 krooni. Hageja suurendab oma nõuet 39 885,87 krooni võrra. Hageja palub kostjalt kokku välja mõista 302 996, 12 krooni, sealhulgas tasumata laenujääk 31401,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4 kohaselt 39 451,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4.3 kohaselt 80 645,90 krooni ja viivised laenulepingu punkt 4.2 kohaselt 151 498,06 krooni (100% intresside ja laenujäägi summast). Hageja palub kostjalt samuti välja mõista tasutud riigilõivu summas 2800 krooni ning õigusabikulud summas 11 800 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGI TÄIENDAMISELE

Kostja esitas 12.12.2005.a hagi täiendamisele vastuse, mille kohaselt kostja nõuet ei tunnista. Hageja P E on hagiavalduse täienduses küll vähendanud viivisenõuet (varasema 189 091,69 krooni asemel 151 498,06 krooni) ja suurendanud intressinõuet (varasema 13 624,58 krooni ja 28 992, 90 krooni asemel 39 451,08 ja 80 645,90 krooni, mille tulemusena on viivisenõue 100 % taotletud põhivõlast ja intressidest ning see ei ole esialgse hagiga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, kuid kostja on seisukohal, et nõue ei ole põhjendatud, kuna Kohtla-Järve Elektrijaam ei ole olnud iseseisev juriidiline isik ning hageja on kuritarvitanud oma protsessiõigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Kohtla-Järve Elektrijaama direktor E J on allkirjastanud ja väljastanud AS Eesti Maapank (pankrotis) õiguseellasele AP Virumaa Kommertspank garantiikirja, millega Kohtla-Järve Elektrijaam garanteeris oma töötaja K G ́i poolt AP-lt Virumaa Kommertspank võimaldatud laenu tasumise. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas Kohtla-Järve Elektrijaam oli õigusvõimeline isik ja kas nimetatud garantiikiri on tekitanud kohustusi AS-ile Kohtla-Järve Soojus. Kostja on seisukohal, et Kohtla-Järve Elektrijaam ei olnud õigusvõimeline isik ning hageja poolt esitatud Kohtla-Järve Elektrijaama põhikiri ei tõenda ka vastupidist. Nimetatud põhikirja kohaselt oli Kohtla-Järve Elektrijaama direktoril volitused tehingute

tegemiseks, kuid samas ei kinnita see Kohtla-Järve Elektrijaamal õigusvõime olemasolu. Muudes kohtuasjades tuvastatud asjaolud, esitatud väited ja tõendid ei ole siduvad käesolevas kohtuasjas. Hageja P E on astunud protsessi varasemate hagejate asemel ning seega on kõik varasemate hagejate poolt sooritatud protsessitoimingud P E ́ile siduvad. Kohtu eelistungid käesolevas kohtuasjas on toimunud mitme aasta vältel ning sellise asjaolu riisiko peab jääma hageja kanda. Seetõttu ei ole laenuintresside arvestamine kohtumenetluse toimumise aja eest põhjendatud. Kostjal ei saa midagi olla vastu sellele, et hageja on hagiavalduse täienduses viivisenõuet vähendanud, kuid kostja on seisukohal, et intressidenõude suurendamine kohtumenetluse toimumise aja eest on hagejapoolne protsessiõiguste kuritarvitamine ning suurendatud intressinõuet ei saa seetõttu rahuldada. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja peaks oma nõude suunama tegeliku laenuvõtja K G ́i vastu, kes ei ole oma kohustustele vastu vaielnud juba toimunud pankrotimenetluses ning kelle maksevõime võib tulevikus paraneda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 20.01.2006.a hageja esindaja M T jäi nõuete juurde. Kostja esindaja R S hagi õigeks ei võtnud ja jäi kirjalike vastuväidete juurde. Kolmas isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tuvastanud, et 21.09.1995.a sõlmiti Virumaa Kommertspanga (AS Eesti Maapank /pankrotis/ õiguseellane) ja K G ́i vahel laenuleping nr 235 (tl 3-4), millega viimasele võimaldati laenu summas 70 000 krooni, intressiga 21 % aastas, tagastamise tähtajaga 20.03.1997.a. Laenulepingu kohaselt kohustus K G vastavalt laenulepingu punktidele 4.1. ja 4.2 tasuma laenuprotsente 25-ndaks kuupäevaks ja mittemakstud laenuprotsentide eest viiviseid 1% päevas ning laenulepingu punkt 4.3 kohaselt laenu mittetähtaegsel tasumisel viivisvõlgnevuse puhul üle kolme kuu laenuprotsente kahekordses määras ja viivis võlgnevuse puhul üle kolme kuu laenuprotsente kolmekordses määras. Lepingu punkti 5.2 kohaselt on laenu tagatiseks garantiikiri. 21.03.1997.a sõlmiti AS Eesti Maapank ja K G ́i vahel täiendav kokkulepe, millega pikendati laenu tasumise tähtaega kuni 21.septembrini 1998.a, samuti muudeti lepingu punkti 4 ning laenusaaja kohustus pangale tasuma intressi 18% laenujäägilt (tl 5). Kohtla-Järve Linnakohtu 29.12.2000.a määrusega tsiviilasjas nr 2- 27/99 lõpetati K G ́i pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu (tl 11-13). 25.11.2005.a seisuga moodustas K G ́i laenulepingust tulenev võlgnevus 1 667 108,24 krooni, sh. põhivõlg 31 401, 08 krooni, laenuintress 39 451,08 krooni, topeltintress 80 645,90 krooni ning viivised intressidelt 1 023 820, 22 (tl 139-141). RE Eesti Energia Kohtla-Järve Elektrijaam 28.08.1995.a garantiikirja (tl 6) kohaselt on KohtlaJärve Elektrijaam direktor E J ́i isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, garanteerinud oma raha ja muu varaga laenusaajale K G ́ile antava laenusumma 70 000 krooni tagastamise Viru Kommertspangale ühes laenulepingust tulenevate laenu ja viivisprotsentidega. Kui laenusaaja K G ei täida laenulepingust tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt, tasub garant Kohtla-Järve Elektrijaam Viru Kommertspangale kogu tähtaegselt tasumata summa 5 pangapäeva jooksul arvates panga poolt vastava kirjaliku nõude esitamisest. Garantii on kehtiv kuni garanteeritavate maksekohustuste täitmiseni (tl 6).

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti ning § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 214 kohaselt garantiiks loetakse seaduse või lepinguga ettenähtud ühe organisatsiooni (garandi) kohustust kustutada teise organisatsiooni võlgnevus täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või selle mitte nõuetekohase täitmise korral, lepinguga kindlaksmääratud garantii peab olema vormistatud kirjalikult. TsK § 215 kohaselt garantiiga tagatud kohustise mittetäitmise või mitte nõuetekohase täitmise korral on garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele. Tulenevalt TsK § 214 sai garantiikohustus tekkida, kas seaduses ettenähtud alustel või poolte kokkuleppel. Selles sätestatakse, kas garant kustutab võlgnevuse täies ulatuses või osaliselt, kas ta teeb seda mittetäitmise või ka mittekohase täitmise puhul. Garant vastutab ainult siis, kui võlgnevust ei ole võimalik kustutada võlgniku vahendite arvel. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Riigikohus on oma 11.02.1003.a otsuses nr 3-2-1-9-03 (RT III 2003, 5,57) leidnud, et TsK § 214 ja 215 ei välista poolte vahel ka teistsugustes garantiina tähistatud tagatistes kokkuleppimist, kui sellega ei minda vastuollu seaduse imperatiivsete sätetega. Garantii kehtivust ei mõjuta, et selle on allkirjastanud üksnes garant. Kui garantiisaaja garantii vastu võtab ja sellest tulenevaid õigusi ka kasutama asub, ei saa olla kahtlust, et ta on selle aktseptinud. Samuti on Riigikohus oma 19.10.2005.a otsuses 3-2-1-86-05 rõhutanud garantiikohustuse kohaldatavuse kohta üksnes juriidilistele isikutele oma 11. veebruari 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-03 väljendatud seisukohta: "Et garantiiks nimetatud instrument on tsiviilkoodeksis reguleeritud, ei tähenda, et kõik garantiina tähistatud tagatised alluksid TsK §-de 214 ja 215 regulatsioonile." Tsiviilkoodeksi sätted hõlmavad tsiviilkoodeksi arusaamadele ja eelnimetatud nõuetele vastava garantii, kuid seadus ei keela pooltel teistsugustes tagatistes kokku leppida. Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et seadus ei keela isikutel sõlmida kokkuleppeid tagatiste ja nendest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ka teisiti, kui seaduses sätestatud, kui ei minda vastuollu seaduse imperatiivsete sätetega. VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud piirang, mille kohaselt garantii antakse vaid majandus- või kutsetegevuse raamides, on seotud eelkõige võlaõigusseaduses sätestatud garantii mitteaktsessoorsusega. Lähtuvalt garandi staatusest tsiviilkoodeksis, kus garantiinõue on seotud tagatava kohustusega, ei oma asjaolu, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, garantiilepingu kehtivuse seisukohalt tähendust. Kolmanda isiku K G ́i seletustest (tl 110) nähtub, et ta on töötu. Seega ei ole võlgnevust võimalik kustutada võlgniku vahendite arvel ning kohaldub kostja kui garandi täiendav vastutus. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Kohtla-Järve Elektrijaam oli õigusvõimeline isik ning kas garantiikiri on tekitanud AS-ile Kohtla-Järve Soojus kohustusi. TsMS § 230 lg 1 ja lg 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendeid esitavad menetlusosalised.

Kuni 01.09.1995.a kehtinud Eesti Vabariigi Ettevõtteseaduse § 1 lg 1 kohaselt ettevõtteseadus määrab kindlaks Eesti Vabariigis tegutsevate ettevõtete liigid, ettevõtte asutamise ja registreerimise korra, tema õigusliku seisundi, tegevuse alused, tegutsemise alustamise ja lõpetamise põhimõtted. Nimetatud seaduse § 2. lg 1 kohaselt ettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks ning § 12 lg 1 kohaselt ettevõte kuulub kohustuslikule registreerimisele enne oma majandustegevuse alustamist. Registreerimata ettevõtte majandustegevus on keelatud. poolt ja lg 2 kohaselt ettevõte registreeritakse rahandusministri kehtestatud korras kohaliku omavalitsuse organi juures, kelle haldusterritooriumil ta asutatakse. Ettevõte loetakse asutatuks ning ta omandab juriidilise isiku õigused tema registreerimise momendist. Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990.a. määrusega nr. 140 kinnitatud Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse punkti 3 kohaselt riigiettevõte on juriidiline isik, ta valdab, kasutab ja käsutab talle antud Eesti Vabariigi omandit vastavalt oma tegevuse eesmärkidele seadusandluses ettenähtud ning ettevõtte põhikirjas kindlaksmääratud piires; punkti 5 kohaselt riigiettevõte asutatakse ja registreeritakse ettevõtteseaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud korras ning punkti 23 kohaselt riigiettevõtte jagamisel lähevad jagamise tulemusel tekkinud uutele ettevõtetele jaotusakti alusel üle reorganiseeritud ettevõtte varalised õigused ja kohustused vastavates osades. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 63-64) nähtub, et Kohtla-Järve (Soojus)elektrijaam oli alates 19.07.1990.a kuni 18.11.1996.a juriidilise isikuna registreeritud ettevõtete registris numbri all 13006300. RE Eesti Energia tütarettevõtte Kohtla-Järve Elektrijaam 13.03.1992.a kinnitatud põhikirja (tl 142 -145) punkti 2.1 kohaselt on Kohtla-Järve Elektrijaam (edaspidi K-Järve EJ) asutatud „Eesti Energia“ käskkirjaga nr 156 19.12.1991.a Kohtla-Järve Soojuselektrijaama baasil ja on tema õigusjärglane; punkti 2.2 kohaselt Kohtla-Järve EJ kuulub Eesti Energia“ koosseisu tütarettevõttena; tema ettevõtluse vorm vastab riigiettevõttele ilma haldusnõukogu moodustamata. Põhikirja punkti 2.4 kohaselt K-Järve EJ on juriidiline isik, kes valdab, kasutab ja käsutab talle antud EV omandit /... /; punkti 2.5 K-Järve EJ on oma raamatupidamisarvestus, bilanss, EV riigivapi kujutisega ja oma nimetusega pitsat, vajalikud templid ja sümboolika ning punkti 2.7 kohaselt K-Järve EJ on pankades oma arveldus- ja valuutaarved. Põhikirja punkti 6.1.2 kohaselt KJärve EJ tööd juhib direktor, kes tegutseb ilma erivolituseta K-Järve EJ nimel, sõlmib lepinguid, annab väljab välja käskkirju ja volikirju, /... /. AS Kohtla-Järve Soojus asutamislepingu (tl 19- 21) punkti 5 kohaselt ühendamisel moodustatud selts on õigusjärglane kõigi ühendatud organisatsioonide õiguste ja kohustuste suhtes. 30.01.1997.a kinnitatud AS Kohtla-Järve Soojus põhikirja punkti 1.7 kohaselt selts on õigusjärglane RE Eesti Energia Kohtla-Järve Elektrijaama ja ME Sompa Soojus ning AS-de Tare ja Kukruse Maja soojustootmisega seotud õiguste ja kohustute osas. Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et RE Eesti Energia Kohtla-Järve Elektrijaam, kes oli RE Eesti Energia tütarettevõte (sisuliselt tegemist kontsernina ÄS § 6 mõttest tulenevalt) oli iseseisev juriidiline isik, kes omas õigusvõimet ning sellest tulenevalt ka garantiikirja väljastamise õigust. Tulenevalt asutamislepingu (tl 19 – 21) punktidest 4 ja 5 on kostja RE Eesti Energia Kohtla-Järve Elektrijaama õigusjärglane viimase kohustuste, sh 28.08.1995.a garantiikirjast tulenevate kohustute, osas. Hageja nõuab kostjalt garantiikirja tagatud laenulepingujärgset võlga 302 996,12 krooni, sealhulgas tasumata laenujääk 31401,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4 kohaselt 39 451,08 krooni, laenuintressid laenulepingu punkt 4.3 kohaselt 80 645,90 krooni ja viivised laenulepingu punkt 4.2 kohaselt 151 498,06 krooni (100% intresside ja laenujäägi summast).

Laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse suuruse osas kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Nõue on põhjendatud laenulepinguga (tl 3-5), garantiikirjaga (tl 6) ning hagihinna arvestusega (tl 139 -141). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenujääk summas 31 401,08 krooni. Laenulepingu kohaselt kohustus K G vastavalt laenulepingu punktidele 4.1. ja 4.2 tasuma laenuprotsente 25-ndaks kuupäevaks ja mittemakstud laenuprotsentide eest viiviseid 1% päevas ning laenulepingu punkt 4.3 kohaselt laenu mittetähtaegsel tasumisel viivisvõlgnevuse puhul üle kolme kuu laenuprotsente kahekordses määras ja viivisvõlgnevuse puhul üle kolme kuu laenuprotsente kolmekordses määras. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ta leiab, et kuna 21.03.1997.a AS Eesti Maapank ja K.G`i vahel sõlmitud laenulepingu lisaga muudeti laenulepingu punktis 4 kokkulepitud tingimusi ning punkti 4 juurde kuulusid ka alapunktid, siis saab järeldada, et sellega muudeti punkti 4 tervikuna. Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et 21.03.1997.a laenulepingu lisaga muudeti vaid laenulepingu punktis 4 sätestatud intressimäära ning nimetatud muudatus ei toonud kaasa laenulepingu punktide 4.1., 4.2 ja 4.3 muutmist ning ei välista iseenesest suurendatud laenuprotsentide ja viiviste nõuet. Samas puudub laenulepingu punktis 4.3 täpsustus, kas laenuprotsente eelnimetatud määrades arvestatakse laenujäägilt või viivisvõlgnevuselt, samuti puudub viide sellele, kas nimetatud laenuprotsente arvestatakse koos lepingu punktis 4 sätestatud intressidega või mitte. Lepingus ei ole laenuandja ja laenusaaja kasutatud mõistete osas kokku leppinud. Eesti keele sõnaraamatust (ÕS 1999) tulenevalt iseloomustatakse mõiste „võlgnevus“ puhul liitsõnade kaudu võlgnevuse liiki (näit õpivõlgnevus, maksuvõlgnevus, palgavõlgnevus jms). Sellest tulenevalt saab termini „viivisvõlgnevus“ all mõista ainult viiviste võlgnevust. Viivistele, mis on kohustise täitmise tagamise vahendiks, ei saa kohaldada intresse. Kohtule esitatud hagihinna arvestusest (tl 139 141) nähtub, et seal on üheaegselt arvestatud nii intresse kui ka topeltintresse. Eeltoodust lähtudes, arvesse võttes, et laenulepingus sõlmitud kokkulepe nn topeltintresside tasumise kohta ei ole üheselt mõistetav, mistõttu ei ole võimalik hagihinna arvestuses toodud nn topeltintresside arvestust kontrollida, leiab kohus, et hageja nõue laenulepingu punktist 4.3 tulenevate laenuprotsentide 80 645,90 krooni osas kuulub rahuldamata jätmisele. Kuna laenusaaja ei ole kuni käesoleva ajani laenu põhiosa summas tagastanud, leiab kohus, et kostja on kohustatud hagejale tasuma laenulepingu punktis 4 kokkulepitud intresse 18 % laenujäägilt ja nimetatud kohustus ei ole seotud lepingu tähtajaga, s.o. 21.09.1998.a. Samuti leiab kohus, et kostja väide, et hageja on intresside nõude suurendamisega kuritarvitanud oma menetlusosalise õigusi, on asjakohatu. Tulenevalt TsMS §.ist 206 lg1 on hagejal õigus oma nõuet suurendada. Samuti kohtumenetlus on suures osas veninud seoses sellega, et kostja on hagile vastu vaielnud, mistõttu oli hagejal vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ning esitamiseks ning sellest tulenev riisiko ei saa jääda ainuüksi hageja kanda. Seega leiab kohus, et hageja nõue laenuintresside 39 451,08 summas krooni sissenõudmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 190 lg1 ja 191 lg1 tulenevalt võib kohustise täitmist tagada leppetrahviga kas seaduse või lepingu alusel. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe viivise kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma viivist ja see kohustus tuleneb laenulepingu punktist 4.2 , samuti TsK §§ 190- 192 ning § 215. Kohtupraktikat ja head tava järgides ei mõisteta viivist välja üle nõude rahuldatud osa suuruse. Sellest lähtudes vähendab kohus tasumisele kuuluvat viivist summale 70 852,16 krooni. Kohus lähtub viivise vähendamisel sellest, et TsK § 194 järgi tuleb viivise suurust võrrelda kreeditori kahjudega ning kreeditor peab tõendama võlgniku kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju suurust. Hageja seda tõendanud ei ole (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-80-99).

Ülejäänud viiviste nõude summas 80 645,90 krooni kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 141 704,32 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 161 291,80 krooni nõudes kuulub hagi rahuldamata jätmisele.

KOHTUKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2001 aastal ning seega kuulub kohtukulude kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Esialgses hagiavalduses taotles hageja riigilõivu tasumisest vabastamist hagiavalduse esitamisel ja ka hagi rahuldamata jätmisel. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv hagihinnast 115 877,82 krooni (141 704,32 25826,50 /39 451,08 – 13624,58/) lähtudes summas 7000 krooni riigituludesse. Haginõude suurendamise avalduselt tasus hageja riigilõivuna 2800 krooni. Haginõude suurendamise nõudest lähtuvalt oli hagi rahuldatud 25 826,50 krooni ulatuses, seega kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks kooskõlas TsMS §-iga 60 lg1 väljamõistmisele 2 100 krooni. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt, kuulub kostjalt lähtuvalt TsMS §-ist 61 lg 1 p 1 hageja kasuks viimase põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks väljamõistmisele 7085 krooni.

Kohtunik: /allkiri/ Helgi Vinni

Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.