Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-1751
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank hagi A.V vastu 231 568,11 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS SEB Eesti Ühispanks, registrikood 10004252, esindaja
esindajad
E.R Kostja A.V
Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2006
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Aarne Valllimäelt 162 747,87 (ükssada kuuskümmend kaks tuhat seitsesada nelikümmend seitse krooni ja 87 senti) krooni AS SEB Eesti Ühispank kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Aarne Valllimäelt kohtukulu 10 000 (kümme tuhat) krooni AS SEB Eesti Ühispank kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Hageja ja kostja sõlmisid 24.11.1995 laenulepingu nr 5145, mille alusel sai kostja pangalt laenu summas 131 000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli lepingu järgi 01.12.1996 ja intressiks leppisid pooled kokku 13% laenujäägilt aastas. Hageja esitas 09.05.2005 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 231 568,11 krooni, millest laenujääk on 129 880 krooni, intressivõlg 17 266,11 krooni ja viivis 84 422 krooni.
2-051751
Kostja on kokkulepitud tagasimakse tasunud vaid neljal korral, kostja ei ole laenusummat pangale tagastanud ega tasunud ka intressi raha kasutamise eest. Kostja lepingutingimuste mittetäitmine on käsitletav kui ühepoolne lepingu täitmisest keeldumine, mis ei ole seadusega lubatud. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1 698 379,88 krooni, millest viivis on 1 551 233,77 krooni. Hageja vähendab viivist ja palub viivise välja mõista samas ulatuses kui laenujäägilt arvestatav saamata jäänud intressitulu so 13% aastas viie aasta eest.
Kostja tunnistab hagi osaliselt põhivõla osas, kuid intressile ja viivise nõudele vaidleb vastu. Lepingul on kostja allkiri üksnes p 1-10 sisaldaval paberil, kuid üldtingimustel ei ole kostja allkirja. Viivise nõue on kehtestatud üldtingimustega ja seega ei ole pooled viivise suuruses kokku leppinud. Pank ei ole kostjaga ühendust võtnud selleks, et laen tagasi maksta.
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt kuulub TsK § 173 ja 174 alusel hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 129 880 krooni, intress 17 266,11 krooni ja seadusest tulenev viivis 15 601,76 krooni. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille järgi kostja sai hagejalt laenu summas 131 000 krooni, tagasimaksetähtajaga 01.12.1996 ja intressiga 13 % aastas. Pooled ei vaidle ka põhivõla suuruse üle. Poolte vahel on vaidlus intressi ja viivise tasumise kohustuse ja suuruse üle. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Pooled leppisid laenulepingus kokku tagasimakse suuruse ja kuupäeva ning seetõttu leiab kohus, et hagejal puudus kohustus kostjale laenulepingu täitmist meelde tuletada. Laenulepingu ja TsK § 272 lg 1 järgi oli kostjal kohustus laenatu tagastada. Pooled on lepingu p 3 kokku leppinud ka intressi suuruse, seetõttu oli kostjal kohustus tasuda raha kasutamiselt tasu ehk intressi. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks kokk leppinud intressi tasumise osas teisiti, kui laenulepingus. Kostja ei selgitanud kohtuistungil põhjusi, miks tal puudub kohustus intressi tasuda, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõsita intress raha kasutamise eest summas 13 % aastas, kogusummas 17 266,11 krooni. Kohtule esitatud laenulepingus puudub kostja allkiri lepingu p 11-21 sisaldavatel lehtedel. Hageja väide, et allkirja puudmine ei tähenda seda, et pooled ei ole sellistes lepingutingimustes kokku leppinud, ei ole tõene. TsK § 273 sätestab, et laenuleping alates 50 kroonist peab olema sõlmitud kirjalikult. See säte kehtib kõikide laenulepingu tingimuste suhtes. Ka viivise kokkulepe peab TsK § 192 järgi olema kirjalikus vormis. Seega ei ole laenulepingu tingimused p 11-21 sh viivise määra kokkulepe seadusega ettenähtud vormis. Vorminõuete täitmata jätmisel tuleb rakendada seadusega sätestatud viivise määra, sest seaduses sätestatud viivise määr ei ole poolte poolt kokku lepitud leppetrahv vaid õiguskaitsevahend, mida hageja saab oma õiguste kaitsmiseks rakendada. Hageja on viivise nõude piiranud viie aastaga, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis 3% aastas, mis on sätestatud TsK § 231 lg 1. Viivitatud päevade arv on arvestatud vastavalt hageja poolt esitatud lisale 3. Seega on kostja viivitus perioodil 01.12.1995 kuni 01.12.1996 arvestatud igakuiselt summalt 200 krooni, millest 3% aastas on 6 krooni ning seega 6/365=0,016 krooni päevas. Summalt 120 2 (3)
2-051751
krooni on 3% aastas 0,0098 krooni päevas ja summalt 80 krooni on 3% aastas 0,0065 krooni päevas. Perioodil 01.12.1995 kuni 01.12.1996 on maksetega viivitatud järgmiselt: 01.12.1995 maksega 6 päeva 01.01.1996 maksega 9 päeva 01.02.1996 maksega 5 päeva 01.03.1996 maksega 139 päeva 01.04.1996 maksega 108 päeva 01.05.1996 maksega summalt 120 krooni 78 päeva ja summalt 80 krooni 136 päeva 01.06.1996 maksega 183 päeva 01.07.1996 maksega 153 päeva 01.08.1996 maksega 122 päeva 01.09.1996 maksega 91 päeva 01.10.1996 maksega 61 päeva 01.11.1996 maksega 30 päeva Seega on intressi suurus 200 kroonise maksega viivitamise eest kokku 907 päeva * 0,016 krooni = 14.512 krooni ja 80 kroonise maksega viivitamise eest 136*0,0065=0,884 krooni ja 120 kroonise maksega viivitamise eest 78*0,0098=0,764 krooni, kokku 14,512+0,884+0,764= 16,16 krooni Perioodi 01.12.1996 kuni 01.12.2000 eest summalt 129 880 krooni on viivis 3% aastas 3896,40 krooni, seega 4 aasta eest 4*3896,4 krooni= 15 585,60 krooni. Viivise suuruseks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 15 601,76 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 162 747,87 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja poolt kantud kohtukulu TsMS § 162 ja TsMS ja TMS rakendusseaduse § 3 alusel hagi rahuldatud osalt summas 10 000 krooni. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.