Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-24200
Otsuse avalikult
teatavakstegemise koht ja aeg Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Hageja Nordkapital OÜ (registrikood 10819149) hagi kostja Ado Eigi Arhitektuuribüroo OÜ (registrikood 10226202) vastu 118 000 krooni väljamõistmiseks
Esindajad
Hageja esindaja v-adv A.H ja kostja esindaja v-adv A.P
Otsuse avalikult
kohtukantselei kaudu
teatavakstegemise koht
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Jätta hagi rahuldamata.
Mõista hageja Nordkapital OÜ-lt kohtukulusid kostja Ado Eigi Arhitektuuribüroo OÜ kasuks 4 720 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) krooni ja riigituludesse 95.40 (üheksakümmend viis krooni 40 senti) krooni (Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049777, märkida ka kohtuasja number, millega seoses makse teostatakse ja Harju Maakohru Kentmanni kohtumaja nimetus).
Hagiavalduse kohaselt võttis kostja Ado Eigi Arhitektuuribüroo endale kohustuse anda 31.05.2002. a hageja Nordkapital OÜ-le üle hoone (asukohaga Uus-Tatari 12 Tallinn) täismahus projekt. Lepingu täitmiseks tasus hageja kostjale 118 000 krooni ( 59 000 kroonise ettemaksena ja 59 000 krooni eskiisprojekti eest). Hageja andmetel ei ole kostja tänini täismahus projekti talle üle andnud. 21.06.2002. a saatis hageja kostjale seega lepingu lõpetamiseks kirja, soovides ühtlasi 118 000 krooni tagasi saada. 28.06.2002. a vastuses nõustus kostja lepingu lõpetamisega, kuid lepingu p 8.4 alusel (nimetatud punkti järgi pidi hageja kui tellija omapoolsel lepingutingimuste rikkumisel ja sellest tuleneval lepingu katkestamisel maksma kostjale kui töövõtjale tehtud töö eest). Lepingu lõpetamisega selle p 8.4 alusel hageja ei nõustunud ning saatis 31. mail 2005. a kostjale kirja, kus teatas, et leping on VÕS § 195 lg 1 (lepingu ülesütlemine) alusel lõpetatud. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt 118 000 krooni tagasi nõuda. Eelistungil asus hageja seisukohale, et nõue on esitatud kahju hüvitamiseks. Seoses eeltooduga andis kohus hagejale tähtaja seisukoha kirjalikus vormis esitamiseks. Kohtu poolt antud tähtajaks hageja seda ei teinud, jäädes suuliselt kahju hüvitamise nõude juurde. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning selgitas, et pooled sõlmisid 19.12.2001. aastal projekteerimistööde lepingu nr 07/01 (edaspidi Leping), milles hageja oli tellija ning kostja töövõtja. Lepingu objektiks oli vastavalt Lepingu p-le 1 elamukrundi Tallinnas Uus-Tatari 12 detailplaneeringu algatamine, detailplaneeringu läbiviimine ning sellele vastav vähemalt 5-korruseline elamu. Kostja andmetel suhtus Ado Eigi Arhitektuuribüroo OÜ Lepingust tulenevate kohustuste täitmisse nõuetekohaselt ja alustas projekteerimist Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi nimetatud SAPA) poolt veel allkirjastamata, kuid vastavate spetsialistide poolt ettevalmistatud lähteülesande järgi. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise käigus koostas kostja Uus-Tatari 12 eskiisprojekti, samuti Uus-Tatari 12 tehnilise projekti elektri, side, kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni osad, samuti geodeetiliste tööde aruande, esitades need vastatavate saatelehtedega hagejale. 19.12.2001. a kehtinud PES kohaselt oli detailplaneerimise tegemise aluseks kohaliku omavalitsuse poolt väljastatav lähteülesanne. Kostja esitas taotluse lähteülesande väljastamiseks, mille alusel talle väljastati 7.02.2002. a lähteülesande projekt. Täiendatud lähteülesande vahevariant kooskõlastati Tallinna Kesklinna Halduskogu 05.03.2002. a otsusega nr 24, samuti linnamajanduskomisjoni 11.01. 2002. a toimunud koosolekul. Tallinna Kesklinna Halduskogu oma 05.03.2002 otsusega nr 24 kooskõlastas lähteülesande täiendavate tingimustega, mis eelkõige puudutasid planeeritava ala laiendamist kahe kinnistu võrra (Ravi 6a ja Uus-Tatari 10). Tallinna Linnavolikogu kooskõlastas nimetatud (täiendatud) lähteülesande
Linnamajanduskomisjoni koosolekul 11.04.2002. a . Tellija (hageja) laiendamise ja sellest tuleneva Lepingu täpsustamise nõuet ei aktsepteerinud ja töövõtja (kostja) poolt esitatud arvet summas 60 000 krooni (ilma käibemaksuta) ei tasunud. Hageja soostus detailplaneeringuala laiendama Uus-Tatari 10 kinnistule 07.06.2002, s.o. alles kolm kuud peale vastava probleemi tõstatamist ja üks päev peale kinnistu omaniku Aivar Lehtmetsa poolt tema esindaja Ado Eigile väljastatud volikirja kehtivuse lõppemist. 18. juunil 2002. a koostasid pooled detailplaneeringute koostamiseks vajalike tegevuste protokolli, mille käigus kooskõlastati poolte tingimuslik tegevuskava. Tegevuskava kohaselt kohustus hageja saatma kirja projekteerijale, millega teatatakse planeeringuala suurendamisest ja soovitakse olemasolevasse projekti lülitada ka naaberkrundid. Pooled kohustusid samuti vormistama muudatuste kohta vastavat lepingut või olemasoleva lepingu lisa. Detailplaneeringu reaalseks vastuvõtu ajaks leppisid pooled kokku 2003. aasta märtsi ning koostöös kohustuti korraldama naaberkinnistute omanike informeerimine detailplaneeringust ja allkirjade kogumine. Tegevuskava jõustumine eeldas, et hageja tasub kostjale (25.04.2002 arve nr 02/04 alusel) 70 800 krooni, mida hageja aga ei teinud. Seejärel vastastikuste kirjadega ( 21.06.2002 ja 28.06.2002. a) leping kostja andmetel lõpetati. Kostja arvates rikkus hageja lepingu, mitte kostja ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi esitas kostja tulenevalt TsK § 367 lg 1 taotluse aegumise kohaldamiseks ja palus kohtukulud (esindaja tasu 11 050 krooni) hagejalt välja mõista. Hageja arvates ei ole hagi aegunud, sest tegemist on arveldusvaidlusega, mitte asjaoludega, mida TsK §-s 367 kirjeldatakse (toim 39). Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde.
19.12.2001. a sõlmisid hageja kui tellija ning kostja kui töövõtja projekteerimislepingu, s.o. töövõtulepingu (toim lk 2 kuni 4). Viidatud lepingu järgi pidi kostja Uus-Tatari 12 Tallinn korterelamu ehitamiseks tellima geodeetilise alusplaani, ehitusgeoloogilised uuringud, tehnilised tingimused, taotlema Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametist projekteerimistingimused, teostama eskiisprojekti, tehnilise projekti, põhiprojekti ja tööjoonised. Vaidlusalune leping ei ole suunatud püsiva või korduvate kohustuste täitmiseks. Seega ei ole tegemist kestvuslepinguga (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 1.06.2005. a otsus, kohtuasi nr 3-21-60-05). Pooltevaheline leping sõlmiti enne 1. juulit 2002 . a. Seega lähtub kohus VÕSRS § 11 sätestatust, mille järgi võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehinud seadusest. Seega TsK sätetest. Aegumise osas tuleb aluseks võtta VÕSRS § 9, mille 1 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. a. Sama sätte lg 2 kohaselt , kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtestatud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseadusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Sama sätte lg 3 järgi, kui enne 1. juulit 2002
kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Seega oleneb aegumise kohaldamine sellest, kas nõue aegus enne või pärast 01.02.2002. a. Samuti, kas praegu kehtiv aegumistähtaeg on lühem või pikem kui aegumistähtaeg, mis varem kehtis. TsK § 367 lg 1 järgi, millele kostja viitas, võib tellija esitada hagi tööettevõtja kõrvalekaldumise üle lepingu tingimustest, mis halvendavad tööd, või muude puuduste üle töös, 6 kuu jooksul, arvates töö vastuvõtmise päevast, kui aga puudusi ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtmise juures – ühe aasta jooksul. Järelikult on nimetatud sättest tulenev aegumistähtaeg lühem kui praegu kehtiv tähtaeg, mistõttu aegumise algusele tuleb kohaldada enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. Riigikohtu Tsiviilkolleegium asus oma 21.05.2002. a otsuses seisukohale (kohtuasi nr 3-2-1-56-02), et TsK § 367 seaduses sätestatud aegumistähtajad kehtivad kõigile töö puudustest tulenevatele nõuetele, olgu need suunatud töö tegemisele, töö parandamisele, kahju hüvitamisele või hinna alandamisele. Seega kohaldub nimetatud aegumistähtaeg ka hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõudele. Lepingu täitmist kajastava saatele (07-1 2001. a toim lk 23) järgi on kostja 19.12.2001. a projekteeritava elamu eskiisprojekti hagejale üle andnud ning hageja on selle vastu võtnud. Nimetatud tööde maksumus on saatelehe ning sellele lisanduva arve järgi ilma käibemaksuta 50 000 krooni ning koos käibemaksuga 59 000 krooni. Aegumistähtaeg oli eeltoodust tuleneva nõude osas 6 kuud ning seega on nõue enne 1. juulit 2002. a aegunud. Saatelehe nr 2-02 2002. a (toim lk 22) järgi anti üle ning võeti hageja poolt vastu korterelamu Uus-Tatari 12 tehnilise projekti arhitektuurse osa joonised ja kütte, ventilatsiooni ning kanalisatsiooni jms tehniline projekt. Nimetatud töid kajastava arve (toim lk 21) järgi oli tööde maksumus 60 000 krooni ning koos käibemaksuga 70 800 krooni. Kuupäev, mis tööde vastuvõtmist dateeriks, nimetatud saatelehel puudub. Saatelehte ja sellele alusel koostatud arvet (toim lk 21) kogumis hinnates on siiski järeldatav, et tööd võeti vastu enne 01.07.2002. a, s.o. hiljemalt 25.04.2002. a . Arvestades, et TsK § 367 lg 1 alusel kohaldatav aegumistähtaeg on lühem kui praegu kehtiv tähtaeg, tuleb tähtaja algusaja suhtes kohaldada VÕSRS § 9 lg 1 alusel TsK § 367 sätestatut ning pikkuse osas kehtivat seadust. Hagi esitati kohtusse 30.06.2005. a, s.o. ajal, kui kehiv 3 aastane aegumistähtaeg oli juba möödas ja nõue oli aegunud. Viimases Riigikohtu lahendis, mis aegumist käsitleb, asus kolleegium seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitas lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Samas kolleegium märkis, et on võimalik olukord, kus kõrgema astme kohus leiab, et hagi ei ole aegunud ning nõude kindlakstegemiseks võib tekkida vajadus saata asi tagasi alama astme kohtusse. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus aegumise kohaldamise taotluse
suhtes teha vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Seega on vaheotsuse tegemine menetlusõigus, mitte –kohustus. Kohus peab arvestama, et TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et tsiviilasi lahendataks õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtukulude väljamõistmisel saab kohus TsMSRS § 3 järgi lähtuda kuni 01. 2006. a kehinud seadustikust, mis ei taga pooltele jätkuva menetluse korral õigusabikulude faktilist hüvitamist. Samuti ei ole vaheotsuse tegemine menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekas, sest põhiliselt taandus asi õiguslikule vaidlusele. Eeltoodust järelduvalt ei kasuta kohus vaheotsuse võimalust, võtab seisukoha kõikide asjaolude suhtes ning langetab lõppotsuse. TsMS § 50 lg 1 p 8 alusel protokollitakse poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Sama sätte lg 2 järgi protokollitakse menetlusosalise taotlusel viimase poolt esitatud asjaolu või seisukoht. Seega ei välista kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik suuliselt esitatud asjaolu või seisukoha vastuvõtmist. Küll võtab pool sellega TsMS § 169 täheldatud menetluskulude riski. Seega lähtub kohus kohtuotsuse tegemisel hageja poolt suuliselt esitatud kahju hüvitamise nõudest. TsK § 222 lg 1 järgi, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. TsK 227 järgi isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtlus või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Tulenevalt Tallinna Kesklinna Halduskogu 05.03.2002 otsuse nr 24 väljavõttest ning sellega seonduvatest dokumentidest (toim lk 25 kuni 32) on järeldatav, et detailplaneeringu lähteülesannet täiendati tingimusega, mis tähendas planeeritava ala olulist laiendamist kahe kinnist võrra, s.o. Ravi 6 a ja Uus Tatari 10. Seoses eeltooduga koostasid pooled detailplaneeringu koostamiseks 18.06.2002. a vajalike tegevuste protokolli (toim lk 24). Nimetatud protokollis leppisid pooled kokku, et detailplaneeringu reaalseks vastuvõtmisajaks on maksimaalselt märts 2003. Järelikult lepingus ettenähtud tähtaega (31.05.2002. a) vastastikusel kokkuleppel pikendati. Ühtlasi järeldub nimetatud protokollist, et kokkulepe on tingimuslik, eeldades, et hageja võlguoleva arve kostjale välja maksab. Viimast hageja ei teinud, mistõttu kostjal protokollis viidatud kohustusi ei tekkinud. Eeltoodust järelduvalt ei ole kostja lepingut rikkunud. Samuti on kostja süü välistatud. Lähtuvalt esitatud arvetest ja saatelehtedest tasus hageja kostjale lepingu täitmiseks 118 000 krooni, saades selle eest projekteerimistöid maksumusega 129 800 krooni (kostja poolt esitatud arved toim lk 20 kuni 23). Kahju olemasolu esitatud tõenditest ei järeldu. Lepingu lõpetamise osas asub kohus seisukohale, et see lõpetati poolte kokkuleppel. Hageja esitas 21.06.2002. a kostjale vastavasisulise kirja (toim lk 7), mida viimane lepingu lõpetamise osas oma 28.06.2002. a kirjaga aktsepteeris (toim lk 6). Hageja poolt tasutud 118 000 krooni osas jäid pooled jätkuvalt erinevale seisukohale, kusjuures hageja on nimetatud nõudes kohtusse pöördunud. Ühtlasi kohus märgib, et lepingu ülesütlemine on toiming, mis ei lõpeta võlasuhet, vaid asendab ühe võlasuhte
teisega, kuuludes VÕS-i regulatsiooni. Käesolevale õigusvaidlusele juba analüüsitud põhjendustel VÕS ei kohaldu. Dokumentaalseid tõendeid, mida eraldi ei ole analüüsitud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks, kuid arvestades tõendamisele kuuluvaid asjaolusid, teisejärgulisteks. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et kahju hüvitamise eeltingimused (kostjapoolne lepingu rikkumine, süü ja kahju olemasolu) kinnitust ei leidnud ning kahju hüvitamiseks puudub alus. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtukulude määramisel lähtub kohus TsMSRS § 3 järgi kuni 01. 2006. a kehinud seadustikust, mille § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Ühtlasi järeldub eeltoodust, et esindaja tasu väljamõistmisel kehtivad nimetatud redaktsiooni § 61 lg 1 p 1 osundatud piirangud, mis hinnaga hagi puhul on kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast hagejale. Esindaja tasu väljamõistmisel arvestab kohus tsiviilasja keerukust, kuid samal ajal ka asjaolu, et asi oli arutusel alles esimese astme kohtus. Seega peab kohus põhjendatuks 4 720 krooni hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks sellele jäävad TsMS § 54 lg 4 alusel hageja kanda postikulud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.