Nap Konsult OÜ hagi Osaühing Oscarrehvid vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.01.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Nap Konsult OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Nap Konsult OÜ (registrikood 11209111, asukoht Narva mnt 22-8, Tallinn), lepinguline esindaja: Martin Pärn (e-post XXX) Vastustaja (kostja): Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht Läike tee 8, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin (e-post XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Nap Konsult OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 02.01.2017 määrus tühistada ja saata hagiavaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
Nap Konsult OÜ (hageja) esitas 01.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Oscarrehvid (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 14.12.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so 7 päeva arvates määruse edastamisest. Maakohtu määrus 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-18128
3.Harju Maakohtu jättis 02.01.2017 määrusega hagi menetlusse võtmata ning tagastas hagi esitajale.
4.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja puudusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kohus hoiatas 14.12.2016 määruses, et puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldutakse hagi menetlusse võtmast.
5.TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
6.Hageja ei ole tasunud hagi esitamisel riigilõivu vaatamata kohtu vastavale nõudele. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Nap Konsult OÜ hagi Osaühing Oscarrehvid vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
7.TsMS § 372 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Määruskaebus
8.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, palus selle rahuldada, maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse, määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta vastustaja kanda.
9.Harju Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohus ei ole 02.01.2017 kohtumääruses märkinud, milliseks tähtajaks oleks hageja pidanud tema hinnangul olema puudused kõrvaldanud ning millise sätte alusel on loetud, et hagejale on 14.12.2016 kohtumäärus kättetoimetatud.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-14 märkinud, et edastamine tähendab kolleegiumi arvates postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Antud kaasuse kontekstis tähendaks edastamine kohtu poolt e-kirja (e-toimiku teavituse) saatmist. Kaebaja hinnangul ei ole hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamise määrus selline dokument, mis ei vaja kättetoimetamist vastavalt TsMS § 311-1 ning mille võib lihtsalt „edastada“.
11.Kaebaja võib käesoleval juhul üksnes oletada, et kohus on lähtunud menetlusdokumendi kätte toimetamisel TsMS §-st 3141 lõikest 1 ja 2. Kaebaja hinnangul ei saanud kohus sellest lõikest lähtuda, sest Harju Maakohus ei olnud hagejale varasemalt selles menetluses menetlusdokumente kätte toimetanud, sest kaebaja esitatud hagiavaldus oli menetluses esimeseks dokumendiks.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-22-16 punktis 9 märkinud, et TsMS § 3141 lg-s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida.
13.Kaebaja esindajale ei toimetatud kätte ega ka „edastatud“ Harju Maakohtu 14.12.2016 kohtumäärust enne kui 02.01.2017 ning seda tõendab dokumendi kättetoimetamise detailinfo e-toimikus. Avaldaja esindaja sai 14.12.2016 kohtumääruse kätte 02.01.2017, s.t. samal kuupäeval, kui Harju Maakohus otsustas määrusega hagi menetlusse võtmisest keelduda.
14.Seega tuleb kooskõlas TsMS § 307 lg 3 lugeda, et kaebaja sai Harju Maakohtu 14.12.2016 kohtumääruse kätte 02.01.2017, mil ta avas dokumendi e-toimikus ning sai tutvuda selle sisuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja rikkunud 14.12.2016 kohtumäärusega antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas hagiavalduses esinenud puudused tähtaegselt– kaebaja tasus riigilõivu ning esitas kohtule hagiavalduse lisad 09.01.2017.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-18128 Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks kostjale.
16.Kostja (vastustaja) leidis, et määruskaebus ja hageja taotlus seoses menetluskuludega tuleb jätta rahuldamata ning palus hagejalt vastustaja kasuks välja mõista õigusabi kulud summas 210 eurot. Vastustaja leidis, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud õiguspäraselt. Kuna hagi ei ole menetlusse võetud, ei saa hageja vastustajalt menetluskulude tasumist nõuda, sest kostja ei ole hagejale mingeid kulusid põhjustanud. Vastustajal on seoses määruskaebusele vastamisega tekkinud menetluskulud summas 210 eurot esindajale, ajakuluga 1,5 tundi, tasuga 140 eurot tunnis, mille vastustaja palub hagejalt välja mõista.
17.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.
19.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme.
20.TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgib kohus määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
21.Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest põhjendusi selle kohta, mille alusel maakohus veendus, et hageja on 14.12.2016 käiguta jätmise määruse kätte saanud või saab selle hagejale kättetoimetatuks lugeda. Maakohus on vaidlustatud määruses küll märkinud, et hageja pole puudusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud, kuid pole välja toonud, millal hiljemalt tuli hagejal hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldada. Selle tähtaja märkimiseks tuli maakohtul põhjendustes välja tuua ka see kuupäev, millal luges kohus 14.12.2016 käiguta jätmise määruse hagejale edastatuks. Põhjenduste märkimata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 8.
22.Ringkonnakohus leiab, et 02.01.2017 kujunenud menetluslikus olukorras ei oleks maakohus vaidlustatud määrust hagi menetluse võtmata jätmise kohta teha tohtinud.
23.TsMS § 463 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadust või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
24.Määruskaebuse esitaja on väitnud, et sai 14.12.2016 käiguta jätmise määruse kätte alles 02.01.2017, mitte varem.
25.Ringkonnakohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et maakohtu 14.12.2016 määrus on hageja esindajale kätte toimetatud 02.01.2017. Muud kohtu poolsed märked eelnimetatud määruse hagejale varasema kätte toimetamise või selle kätte toimetatuks lugemise kohta tsiviilasja toimikus puuduvad.
26.Eeltoodust tulenevalt hakkas 7 päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg hageja jaoks kulgema alates 03.01.2017 ning lõppes 09.01.2017. Seega puudus maakohtu 02.01.2017 määruse tegemiseks õiguslik alus, kuna nimetatud kuupäevaks ei olnud puuduste kõrvaldamiseks antud menetluslik tähtaeg hageja suhtes veel kulgema hakanud.
27.Määruskaebuses on asutud seisukohale, et 14.12.2016 käiguta jätmise määruse edastamise asemel pidi maakohus selle kätte toimetama.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-18128
28.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. TsMS § 310 lg 1 kohaselt edastatakse menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele käesolevas osas sätestatud korras kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, menetlusosalisele kohtu valitud viisil.
29.Kuivõrd käiguta jätmise määrus ei ole edasikaevatav ning tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta nimetatud määruse osas selget kätte toimetamise kohustust, saab eeltoodud sätetest tulenevalt järeldada, et käiguta jätmise määruse võib menetlusosalisele kättetoimetamise asemel ka edastada kohtu poolt valitud viisil.
30.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus 14.12.2016 käiguta jätmise määruse hagejale edastamiseks valinud TsMS § 3111 sätestatud elektroonilise viisi selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu (tlk 11). See on ka põhjendatud, arvestades, et hagejat esindab vandeadvokaat ning TsMS § 3111 lg 6 kohaselt võib menetlusdokumendi advokaadile muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.
31.Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul arvestades enda poolt menetlusdokumendi edastamiseks valitud viisi, juhinduda TsMS § 3111 lg 3, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
32.Ootamata ära eelnimetatud eeldustest ühe täitumist, ei saanud maakohus 02.01.2017 määruses tugineda puuduste kõrvaldamata jätmise faktile. Seega oli ka hagiavalduse tagastamine hagejale ebaõige. Puuduste kõrvaldamata jätmise fakt saab hagiavalduse tagastamise aluseks olla üksnes siis, kui kohustatud isik on saanud kohustusest teada või seaduse järgi saab lugeda, et ta on sellest teada saanud. Praegusel juhul viimast asja materjalidest nähtuvalt järeldada ei saa.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 01.20.12017 määrus tühistada ning hagiavaldus saata tagasi maakohtusse selle menetlusse võtmise otsustamiseks, kuivõrd ringkonnakohus ei saa hagi ise menetlusse võtta. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja maakohtule 09.01.2017 edastanud menetlusdokumendi seoses puuduste kõrvaldamisega (tlk 14-22).
34.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
35.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.