Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A. N. 21.septembril 2001.a. õppelaenu saamiseks AS Hansapank õppelaenulepingu nr 01-075644-OL. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 15 000 krooni, mis kanti üle laenusaaja kontole 1.oktoobril 2001.a. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5 % aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad K. L. ja A. P. nende ning panga vahel 21.septembril 2001.a. ja 26.septembril 2001.a. sõlmitud käenduslepingute alusel. Käendajate vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Mainori Kõrgkoolist. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 364, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 15 728 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 18.mai 2005.a. kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 31.maiks 2005.a. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 17 951,65 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Seisuga 30.august 2005 on hageja nõude suuruseks 17 951,65 krooni, millest põhivõlg moodustab 15 728 krooni ning intress on 2223,65 krooni. Neil asjaoludel nõuab Eesti Vabariik hagis A. N. , K. L. ja A. P. vastu TsK §-de 173 lg 1; 207; 222 lg 1,2; 272; HaS § 362 lg 2, 3; VÕS RakS § 11; ÕTÕLS § 30 alusel välja mõista hageja kasuks kostjalt A. N. lt 17 951,65 krooni, millest solidaarselt 15 000 krooni K. L. lt ja A. P. lt. Kohtuistungil hageja täpsustab oma nõuet ja palub välja mõista hageja kasuks kostjalt A. N. lt 2951,65 krooni ning solidaarselt kostjatelt A. N. lt, K. L. lt ja A. P. lt 15 000 krooni (tl 34).

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad A. N. ja A. P. tunnistavad hagi ning ei vaidle sellele vastu. Kostja K. L. tunnistab hagi osaliselt, sest Hansapank ei teavitanud teda võla tekkest (tl 29). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõudmise põhjendamiseks kohtule esitanud AS Hansapank ja A. N. vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr 01-075644-OL ja lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 7-8) ning käenduslepingud (tl 9-10) selle kohta, et AS Hansapank andis A. N. le õppelaenu 15 000 krooni ning laenulepingu tagamiseks on sõlmitud käenduslepingud limiteeritud käenduse summaga 15 000 krooni K. L. ga ja A. P. ga. Esitatud AS Hansapank taotlusest ja maksekorraldusest (tl 12-14) nähtub, et A. N. õppelaenu suhtes on rakendatud riigitagatist 15728 krooni ulatuses. Hageja on kohtule esitanud veel väljavõtte õppurite registrist ja kostjatele esitatud kirjad võlgnevuse tasumiseks ( tl 11, 15-17).

2 (4)

VÕS RakS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1, 207, 222 lg 1,2 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. Seadusega on ettenähtud, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees käenduslepingu alusel kui solidaarsed võlgnikud. Kui võlgnik ei täida kohustist, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. HaS § 362 lg 2 ja 3 kohaselt kui riik on täitnud õppelaenu saaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses, riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. VÕS § 76 lg 1 sätestab põhimõtte, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 114 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Õppelaenulepinguga (tl 7) on tõendatud, et kostja A. N. on AS Hansapank sõlminud õppelaenulepingu, mille alusel on pank talle 1.oktoobril 2001.a. teinud väljamakse 15 000 krooni (tl 8). Õppelaenulepingut on käendanud kostjad K. L. ja A. P. (tl 9,10). Käenduslepingute p 1 kohaselt käendaja vastutab laenusaaja ja AS Hansapank vahel sõlmitud ja käenduslepingus nimetatud õppelaenulepingust ning lepingu lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Käenduslepingutest nähtuvalt on see limiteeritud 15 000 krooniga. Käenduslepingute p 3 kohaselt, kui laenusaaja ja käendaja ei täida lepingust tulenevaid panga nõudeid kohaselt ja riik on tasunud võlgnevuse pangale, siis tekib vastav tagasinõudeõigus riigil. AS Hansapank koondtaotlusest koos lisaga ja maksekorralduste nimekirjast nähtuvalt on riik tasunud 2.oktoobril 2002.a. pangale A. N. tähtajaks tasumata õppelaenu koos intressidega 15 728 krooni. Seega omandas Eesti Vabariik tulenevalt HaS § 362 lg 1 AS Hansapank nõude A. N. vastu. Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjast nähtuvalt anti A. N. le tähtaeg 16.11.2002 õppelaenuvõlgnevuste tasumiseks (tl 15). Tulenevalt HaS § 362 lg 3 on hageja arvutanud ja nõuab kostjatelt intressi 2223,65 krooni. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud nõuete suurust. Kohus jätab tähelepanuta kostja K. L. väite, et AS Hansapank ei teavitanud teda võla tekkest, sest kostja ei ole tõendanud pangal sellise kohustuse olemasolu ja AS Hansapank ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaliseks. Kuna kostjad K. L. ja A. P. on käendanud õppelaenulepingut piiratud summas 15 000 krooni, mis on võrdne kostja A. N. põhivõlgnevusega, ja neil on käenduslepingutest tulenev solidaarvastutus A. N. ga, siis on põhjendatud 15 000 krooni väljamõistmine hageja kasuks solidaarselt A. N. lt, K. L. lt ja A. P. lt. Peale selle tuleb kostjalt A. N. lt

3 (4)

välja mõista õppelaenulepingujärgsed ja HaS § 36 lg 3 alusel hageja poolt arvutatud intressid 2951,65 krooni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt TsMS § 60 lg 1 alusel kohtukuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni ( tl 22) ja õigusabi kulud 1 200 krooni ( tl 18, 19). TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hagejale osutatud õigusabi eest kostjatelt välja mõista 17 951,65 X 0,5% = 898 krooni. Samas rahuldab kohus hagi solidaarselt A. N. ga K. L. ja A. P. osas 15 000 krooni suuruses, mistõttu on põhjendatud neilt väljamõistetav riigilõiv suuruses 1050 krooni ja õigusabi suuruses 750 krooni. Eeltoodust lähtudes kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjatelt hageja kasuks välja kohtukuluna: A. N. lt riigilõivu 350 krooni ning solidaarselt A. N. lt, K. L. lt ja A. P. lt riigilõivu 1050 krooni; A. N. lt õigusabikuluna 148 krooni ning solidaarselt A. N. lt, K. L. lt ja A. P. lt õigusabikuluna 750 krooni. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.