Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ning ta on ainuisikuliselt vastutav hageja vara eest. Vastavalt PankrS §-le 35 lg 1 p 2 läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. OÜ Matar bilanssidest (tl 33-37) ja raamatupidamise dokumentatsioonist nähtub, et hagejal oli 31.10.2004 seisuga varusid bilansilises väärtuses summas 187 495 krooni. Varusid on aga vähendatud 3500 kroonini ning selle kande kohta puuduvad algdokumendid ning seda ei ole kajastatud ka pearaamatus. Selline vähendamine ei ole seadusega kooskõlas. 28.12.2004 teostatud OÜ Matar varade inventuuri käigus fikseeriti, et olemasolevate varade koguväärtuseks on 5158,70 krooni (tl 39-42). Inventuur toimus pankrotihalduri initsiatiivil. Kostja ei soovinud varem inventuuri teha. Ka kostja ise on avaldanud haldurile, et raamatupidamislikult võis olla bilansis varade väärtuseks 187 495 krooni, kuid faktiliselt neid varusid ei olnud, sest varude summa oli vastavusse viimata arvestusperioodi lõpu faktilise saldoga – arvestusperioodi lõpus (majandusaasta lõpus) ja kooskõlas hageja raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud nõuetega teostatava inventuuri tulemustega/aktiga. Kostja seletuse järgi olid varud 2004 erinevates müügikohtades realiseeritud, müüdi odavalt, tihti saades tagasi vaid 10% vara väärtusest. Vannutatud audiitor Enre Oru on andnud erikontrolli raporti (tl 43-46), millest nähtub, et on tõenäoline, et bilansireal „ostetud kaubad müügiks“ – seisuga 31.10.2004 kajastatud saldo summas 187 495 krooni on summaarse kajastamise osas objektiivne põhjustel, et bilansis kajastuv saldo on fikseeritud 2002, 2003 ja 31.10.2004 seisuga raamatupidamise aruannetes; raamatupidamisregistrites kajastuv kauba soetusmaksumuse ja müügihinna suhe on proportsionaalne aastatel 2002, 2003 ja 2004, mis ei avalda mõju varude vähenemisele; juhatus pole akteerinud täiendavaid varudega seotud protseduure, mis samastuks aruannetes kajastatuga ja on kinnitanud majandusaasta aruanded; raamatupidamise registrites kajastuvad kanded ei näita varude saldo muutumist ja on samastatavad seisuga 31.10.2004; juhatuse hilisem bilansi korrigeerimine varude osas seisuga 31.10.2004 on teostatud protseduuriliselt ebapiisavalt ega vasta raamatupidamise hea tava nõuetele ning põhjendamatu majandusliku sisu aspektist, kaitsta võlausaldajate huve. OÜ Matar pearaamatu väljatrükist (tl 47) nähtub, et 2004 realiseeritud kaup summalises väärtuses ja realiseeritud kaupadelt arvestatud hinnalisand fikseeriti 30.09.2004 ja samal kuupäeval vähendati varude saldot 2004 realiseeritud kaupade müügihinna, sh faktilise hinnalisandi võrra. Nii pankrotihaldur kui audiitor on hinnalisandi arvestused teinud kostja enda poolt esimeste kirjalike vastuste koosseisus olnud arvestuste alustest lähtudes. Juba 2003 lõpu seisuga ei ole varude jääk kajastatud objektiivselt. Ei ole tõenäoline, et tööstuskaupa realiseeriti Tartu turul, kus oli tegevusluba vaid puuviljadega kauplemiseks. Hageja esindaja leiab, et OÜ Matar tegevuskulud olid 2004 suuremad kui 2003. 2004 olid tegevuskulud 163 828,80 krooni ning 2003 olid need 159 642 krooni. 2004 olid suuremad ka ettevõtte kohustused kreeditoride ees. 2004 olid kohustused 408 523 krooni ning 2003 olid need 313 958 krooni. Asjaolu, et AS Tartu Turg lõpetas kostjaga rendilepingu, on seotud kostja rendilepingust tulenevate võlgnevustega. Kostja pidi olema teadlik, et rendi mittetasumine võib kaasa tuua ennetähtaegse rendilepingu lõpetamise. Samuti oli kostja informeeritud ehitustöödest Tartu turul. Neil asjaoludel nõuab OÜ Matar (pankrotis) hagis E.S. vastu ÄS § 187 lg 1; VÕS §-de 115, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 136 lg 1; TsÜS §-de 35, 37 alusel tekitatud kahju, s.o varude puudujäägi, summas 182 336,30 krooni hüvitamist. Lisaks tuleneb hageja raamatupidamise dokumentatsioonist, et seisuga 30.09.2004 pidi kassas olema raha summas 2017,45 krooni, kuid faktiliselt oli kassas 17,45 krooni. Kostja kui hageja osanik, juhatuse liige, kes täitis tegevjuhi, müüja ja kassapidaja ülesandeid 2004 ainuisikuliselt on vastutav hagejale kuuluva raha säilimise eest, mistõttu nõuab hageja kostjalt ka kassa puudujäägi 2000 krooni ja kassajäägi 17,45 krooni kui kahju hüvitamist. Alternatiivse hagi alusena (tl 145-148) esitas hageja asjaolu, et kostja on toime pannud raske juhtimisvea ning nõuab kostjalt selle alusel kahju hüvitamist. Juhtimisviga seisnes selles, et

kostja kui hageja juhatuse liige jätkas majandustegevust olukorras, kus arvestades ettevõtte majanduslikku seisu oli ilmne, et ettevõte ei suuda müügist laekuvate summade arvelt katta jooksvaid püsi- ja tegevuskulusid 2004 vältel. 2004 netorealisatsioon moodustas 372 210 krooni, mille hulgas sisaldub allahinnatud kaupade realisatsioon summas 52 454 krooni, 31.12.2003 laovarude koosseisus olnud kaup, mida ei allahinnatud ega ole alles (järelikult müüdi vähemalt ostuhinnas) 13 143,46 krooni ja ülejäänud osa käibest peab moodustama 2004 soetatud kaupade realisatsioon, mis arvestades eeltoodud näitajaid saab olla kogusummas 306 612,54 krooni. Lahutades 2004 soetatud kaupade ostukulud summas 295 726,14 krooni, on 10 886,40 krooni, mis on hagejapoolne hinnatäiend. Võttes aluseks hageja kasumiaruande seisuga 31.12.2004 nähtub, et 2004 ärikulud, va kaupade ostukulud, moodustusid summas 162 971 krooni, et teenida 10 886,40 krooni. Kostja oleks pidanud juba 2004 algul mõistma, et tal ei õnnestu realiseerida laovarusid nende võimalikus müügihinnas, samuti pidi kostja mõistma, et arvestades ettevõtte kohustuste suurust kreeditoride ees ja ettevõtte püsikulusid ja kauba ostukulusid ei suuda ettevõte teenida kasumit määral, mis võimaldaks katta jooksvaid tegevuskulusid 2004 ning likvideerida võlgnevusi varasemast perioodist. Kostja jätkas sellises olukorras äritegevust ja võttis sellega ettevõttele põhjendamatult suure äririski. Lisaks sellele müüs kostja 2004 laovarud põhjendamatult madala hinnaga. Seoses sellega kanti kahjumit 137 773 krooni. Osa 2003 lõpu seisuga olnud kaubast oli hagejal alles pankroti väljakuulutamise seisuga. Kuna kostja on väitnud, et selle kauba eest on võimalik saada omaaegne müügihind, järeldab hageja, et ka 2004 jooksul allahinnatud ja alla omahinna müüdud kauba eest oleks võinud saada vähemalt omahinna. Seega rikkus kostja hoolsuskohustust ning ei tegutsenud hageja jaoks kõige otstarbekamal viisil ning tal tuleb hüvitada hagejale laovarude müügikahjum. Kostja esitas OÜ Anobion Hulgimüügi 21.06.2004 kassa sissetuleku orderi summas 2000 krooni (tl 75) ja tasus hagejale kassajäägi 17,45, mistõttu hageja vähendas nõuet 2017,45 krooni võrra (I kd tl 105, II kd tl 94-99) ja nõudis lõppkokkuvõttes kahju 182 336,30 krooni hüvitamist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagile (I kd tl 58-61, 120-122, 155-159, II kd tl 69-72) ja kohtuistungil (II kd tl 88-99) hagi ei tunnistanud. Pankrotihalduri poolt ei ole tõendatud kostja süüd. Kostja allkirjastas raamatupidamisdokumendid hageja esindaja büroos, kuid talle ei antud võimalust nendega tutvuda, talle ei antud nende kontrollimise võimalust. Bilanss ei ole koostatud õigesti, sest lõpuinventuur oli tegemata. Kasumiaruanne pole õige, sest see on tehtud ainult raamatupidaja Helve Sarapuu käes olevate dokumentide põhjal, kus ei ole arvestatud 28.12.2004 tehtud lõpuinventuuri. Pankrotihaldur ei kutsunud kostjat inventuuri tegema varem kui 28.12.2004. Kauba allahindluse aktid on kostja nüüdseks esitanud. Varem ei olnud neid võimalik esitada, sest pankrotihaldur lubas kostja dokumentide juurde alles 01.02.2005. Kostja leiab, et ka raamatupidamisekspertiisi tulemused ei ole õiged, sest 2002 hinnalisandiks on pandud 18%, kuid tegelikult on see 11%. Õige ei ole ka kauba realiseerimise hinnalisand 20% 2004 kohta. Tegelikult oli hinnalisandiks 5%. 2002 oli OÜ-l Matar kaks müügikohta. Järjest suureneva konkurentsi tõttu lahkuti 2003 aga ühest müügikohast. Järgi jäi tööstuskaup, mida oli ilma müügikohata väga raske realiseerida. Seetõttu võttis OÜ Matar 2004 vastu otsuse, et kaup tuleb realiseerida olenemata hinnast, et mingisugunegi tulu saada. Ostuhinnast madalam kauplemine tõi kaasa kahjumi ning lõpuks pankroti. Ettevõtte käibe langus oli seotud nii remonditöödega Tartu turul, millest rentnikke ei teavitatud, kui muude teguritega, sh suur konkurents, põhiklientuuri kadumine. Kostjale ei teatatud ette ei kirjalikult ega suuliselt rendilepingu lõpetamisest Tartu turul, kuigi rendilepingust tulenes, et rendileandja oleks pidanud sellest 2 kuud kirjalikult ette teatama. Kostja pidi Tartu turult päeva pealt lahkuma. Sellega peatati OÜ Matar majandustegevus ebaseaduslikult. OÜ Matar juhataja tegi kõik selleks, et koostööpartnerid ei kannataks. Ta hakkas ise müüjaks ja hoidis kokku nii palju kui sai. Firmasse jäi üks töötaja, kelle palk langes 700 kroonini. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.