Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankroti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); esindajad, ajutine pankrotihaldur Võlgniku lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Õigusnõustamine OÜ, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Aet Liivand (isikukood 47003280212, Lembitu 14-37, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]). 22.02.2017 Viimase kohtuistungi toimumise Võlgniku lepinguline esindaja Kuldar Kirt aeg ja istungil osalenud isikud Ajutine pankrotihaldur Aet Liivand
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XxxxOÜ (registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Aet Liivandil likvideerida XxxxOÜ (registrikood xxxx) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine pankrotihaldur Aet Liivand alates XxxxOÜ (registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XxxxOÜ (registrikood xxxx) dokumentide hoidjaks juhatuse liige Xxxx (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Aet Liivandi tasu suuruseks 875 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 5,60 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Aet Liivandi ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Aet Liivandi
2-16-17732 arvelduskontole AS-s Swedbank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused jätta võlgniku kanda.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus Rahandusministeeriumile.
kätte
võlgnikule,
ajutisele
haldurile
ja
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist punkti 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD
1.XxxxOÜ esitas 24.11.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik 30.07.2009 asutatud äriühing, mille tegevusalaks oli metsahaldus ja ehitustegevus. Tegevuse algus oli äriühingule edukas. Jooksvalt püüti äritegevust ka laiendada, otsides tegevusalasid ning kliente, kuid muutuvates turutingimustes ning aina suurenevas konkurentsis hakkas klientuur ning tellimuste arv ja tööde maht vähenema. Kuna püsikulutused jäid samaks, kuid käive vähenes, siis tekkisid esimesed viivitused arvete ja maksude tasumisel. Samuti tingisid viivitused arvete ja maksude tasumisel tellijate poolt tasumata arved. Ebastabiilsele majanduslikule olukorrale lahendust otsides kaaluti mitmete erinevate tegevuste vahel. Kahjuks ei suudetud investorit leida, mistõttu püüti igapäevast majandustegevust uuesti restruktureerida. Oodatavat tulemust see ei andnud, mistõttu sai 2016. aasta sügisel selgeks, et tegevuse jätkamine on võimatu. Oodatud edu ei toonud ka maksuvaidlus Maksu- ja Tolliametiga. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankroti.
2.07.12.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Aet Liivandi ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 10.01.2017.
3.10.01.2017 toimunud kohtuistungil oli kohal ajutine haldur, kes teatas, et ei saanud kohtule aruannet esitada, sest võlgnik ei ole esitanud piisavalt teavet ja dokumente. Võlgniku lepinguline esindaja oli enne istungit esitanud kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks. Kohus määras pankrotiavalduse läbivaatamise uueks ajaks 31.01.2017.
4.31.01.2017 istungil teatas ajutine haldur, et kuna võlgnik ei esitanud endiselt raamatupidamisdokumente, siis polnud võimalik ka aruannet koostada. Võlgniku lepinguline esindaja teatas, et võlgniku endine seaduslik esindaja pole vaatamata praeguse
2-16-17732 juhatuse nõudmisele vajalikke dokumente esitanud. Kohus lükkas istungi edasi ning määras uueks pankrotiavalduse läbivaatamise ajaks 22.02.2017. Kohus määras kutsuda istungile ka eelmine juhatuse liige Xxxx.
5.21.02.2017 esitas Aet Liivand kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnik on tegutsenud ligikaudu kaheksa aastat. Osaühingu peamisteks tegevusaladeks oli saematerjali vahendamine, metsa ja metsa-raiete vahendamine ja ülestöötamine, saadud metsamaterjali vahendamine ja ehitustegevus. Suuremad koostööpartnerid on olnud Xxxx AS, xxxxAS, xxxx OÜ, xxxx OÜ, xxxxAS jt. Suurematest ehitusobjektidest võib ära märkida Xxxxja Xxxxehitustööd. 2014 aasta olnud ettevõttele küllaltki kasumlik. Müügitulust 55,86% hõlmab tulu elamute ja eluhoonete ehitusest. Vara poole pealt paistab silma raha suur osakaal, seisuga 31.12.2014 on raha võlgnikul 168 404 eurot. Nõuded ostjate vastu summas 160 543,99 eurot on seisuga 07.12.2016, kui lootusetult laekuvad, maha kantud. Mingeid selgitusi, kelle vastu nõuded olid, nõude alus jm ei ole esitatud. Töötajaid on Osaühingus olnud keskmiselt kaheksa. Palgakulud 2016 aastal on olnud ca 46,0 tuhat eurot. Võlgniku esindaja väitel, on kõik töölepingud lõpetatud. Ajutisele pankrotihaldurile on silma jäänud 07.12.2016 seisuga esitatud kasumiaruandes kajastatud lähetustasud/päevarahade kulu 44 264 eurot. Mingeid selgitusi nimetatud osas ei ole antud. Raamatupidamise teenust on sisse ostetud, kasumiaruandes seisuga 07.12.2016 leiab kajastamist raamatupidamisteenused 683,88 eurot. Juriidilised kulud on hõlmanud 3 424,43 eurot. Krediidiasutuste ning liisingfirmade ees osaühingul kohustused puuduvad. 2014 aasta majandusaasta aruandest võib välja lugeda, et laenukohustused seisuga 31.12.2014 on 5 865 eurot, seisuga 07.12.2016 on 0 eurot. 2015 aastal august-detsember on pangakontolt endisele juhatuse liikmele Xxxx üle kantud selgitusega „laenu osaline tasumine“ vähemalt 54 900 eurot, 2016 aastal 5 000 eurot. Osaühingul on maksuvõlg tekkinud 2015 aasta detsembrikuust. Osaühingu majandustegevust iseloomustab asjaolu, et palju on arveldatud sularahas. Süstemaatiliselt on pangakontolt välja võetud sularaha. Puuduvad tõendid, mille jaoks sularaha on kasutatud. Maksu -ja Tolliamet (MTA) on kontrollinud Osaühingu maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust aastatel 2015 - 2016, mille kohta on koostatud maksuotsused. 13.12.2016 maksuotsusega on tuvastatud, et veebruaris 2016 Osaühingu poolt xxxx OÜ nimel vormistatud arvetel puudub majanduslik sisu, kuna nende arvete alusel ei ole kaup liikunud, tehingute summa kokku 42 194,04 eurot. Sama ostusega on tuvastatud, et ajavahemikul veebruar-märts 2016 ei ole Osaühing xxxx OÜ ́lt kaupa soetanud, saematerjali on Osaühing ise tootnud, ostes kasvava metsa raieõigust eraisikutelt. Tehingute summa kokku 33 349,26 eurot. Samuti oli Osaühing väljastanud fiktiivseid arveid xxxx OÜ ́le, mille alusel viimane vähendas oma käibedeklaratsioonil alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu. 04.01.2017 maksuotsusega on tuvastatud, et ajavahemikul november-detsember 2015 on Osaühing sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud xxxx OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 30 205,99 eurot, kuna vormistatud arvetel puudub majanduslik sisu. Samuti sama otsusega on leidnud tõendamist, et Osaühing ei ole OÜ ́le xxxx teinud teenustöid. Nimetatud otsuse alusel suurenes Osaühingu maksukohustus 29 442,80 euro võrra. 19.01.2017 maksuotsusega on tuvastatud, et Osaühing soetas 2016 aasta aprillikuus OÜ-lt xxxx metsa koristuse ja jäätmeveo teenust kokku summas 31 926 eurot, kuid OÜ Xxxx nimel vormistatud arvetel puudub majanduslik sisu, kuna nende arvete alusel ei ole teenused liikunud. OÜ-le Xxxx tasumise tõendamiseks oli vormistatud kassa väljaminekuorderid. Sama otsusega suurendati Osaühingu tasumisele kuuluvat käibenaksu 5 320,80 euro võrra. 24.01.017 maksuotsusega on tuvastatud, et augustis 2016 ei ole tehinguid Osaühingu ja XxxxOÜ vahel toimunud, tehingud olid
2-16-17732 näilikud, liikusid vale sisuga arved ning muud dokumendid, et jätta mulje tehingute toimumisest ja anda XxxxOÜ`le võimalus vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kusjuures on veel märgitud, et valeandmetega augustikuu 2016 käibedeklaratsioon esitati MTA ́le 20.10.2016, Osaühingu osanik vahetus 21.10.2016 ning asuti Osaühingut likvideerima. Lisaks Maksu –ja Tolliameti poolt väljatoodule, tekitas küsimusi käibedeklaratsioonide kontrollimisel jaanuaris 2016 deklareeritud tehingud XxxxOÜ ́ga, tehingute summa kokku 17 088 eurot. Osaühingu viimased pangatehingud on tehtud 12.06.2016. On selge, et Osaühingu faktiline majandustegevus on lõppenud. Võlgniku varade väärtuse võib hinnata 2,49 eurole. Kohustusi on kokku 77 798,15 eurot. Makseraskused on tekkinud 2015 aasta detsembrikuus, kui on tekkinud maksuvõlg. 2015 aasta majandusaasta aruannet koostatud ja esitatud ei ole, samuti ei ole esitatud 2016 aasta bilansi algsaldosid. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, endine juhatuse liige Xxxx ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juba 2015 aasta teises pooles on märke, et on hakatud ette valmistama äriühingu likvideerimiseks, makstes endisele juhatuse liikmele välja laenu ning novemberdetsember 2015 on tuvastatud Maksu -ja Tolliameti poolt fiktiivsete arvete esitamist. Kõik arved on väidetavalt tasutud sularahas. Näilike tehingute kajastamisega on tekitatud Osaühingule kahju vähemalt 135 878,10 eurot. OÜ ́le Xxxxon tasutud 17 088,00 eurot, XxxxOÜ ́le 42 194,04 eurot, XxxxOÜ ́le 33 349,26 eurot, OÜ ́le Xxxx 43 246,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Võlgniku endine juhatuse liige Xxxx on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, viies võlgniku näilike tehingute kaudu välja suuremas summas sularaha. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtul teha ettepanek tasuda OÜ Xxxxvõlausaldajatel või kolmandatel isikutel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 500 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud summa mittelaekumise korral, lõpetada OÜ Xxxxpankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12,5 tundi, arvestusega 70 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 875 eurot ning vajalike kulude katteks 5,60 eurot. Ajutine haldur palub menetlusabina hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot ning ülejäänud jätta võlgniku kanda.
6.22.02.2017 toimunud kohtuistungile võlgniku endine juhatuse liige Xxxx ilmunud ei ole. Võlgniku lepinguline esindaja teatas, et tema teada on Xxxx haige. Lepinguline esindaja märkis, et sai Xxxx kokku, kellelt sai ta kätte osa dokumente. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Ajutine haldur lisas, et võlgniku maksejõuetus on kunstlikult tekitatud ning maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis tuleks ka lahendis ära märkida. Võlgniku lepinguline esindaja ei nõustunud ajutise halduri järeldusega. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti
2-16-17732 hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
7.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.02.2017. Seisuga 22.02.201728.02.2017 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
8.22.02.2017 esitas võlgniku lepinguline esindaja kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Taotluses märgib võlgniku esindaja, et ei ole 22.02.2017 istungil avaldanud, justkui oleks ta võlgniku eelmiselt juhatuse liikmelt saanud kätte osa dokumente.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
10.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku varade väärtus on 2,49 eurot ning kohustusi on kokku 77 798,15 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige Xxxx ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning seega on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga PankrS 28 lg 2 mõistes. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt ajutise halduri poolt välja selgitatud andmetest võib võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
12.22.02.2017 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
2-16-17732 Eeltoodust tulenevalt lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
13.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
14.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx (isikukood xxxx).
15.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
16.Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
17.Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Aet Liivandi töötasuks 875 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 5,60 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Aet Liivandi arvelduskontole AS-s Swedbank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.
18.Võlausaldaja lepinguline esindaja on esitanud 22.01.2017 kohtule taotluse protokolli parandamiseks, milles märgib, et ei ole 22.02.2017 istungil avaldanud, justkui oleks ta võlgniku eelmiselt juhatuse liikmelt saanud kätte osa dokumente.
2-16-17732 TsMS § 477 lg 8 kohaselt ei ole hagita menetluses menetlusosalistel õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kuivõrd pankrotimenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, siis puudub menetlusosalistel TsMS § 477 lg 8 kohaselt õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. Küll aga on kohus seisukohal, et märkis 22.02.2017 istungi protokollis võlausaldaja lepingulise esindaja poolt öeldu õigesti.
19.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.