2-05-18754
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2006. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-18754, endine number 2-2358/05
Tsiviilasi
X hagi Y vastu 5 000 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja X, hageja esindaja advokaat Kaljo Kuusmaa, Tartu I AB, Rüütli 19 Tartu; kostja Y, kostja esindaja advokaat Valli Murde, AB Karl Saavo, Riia 4 Tartu.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2006.a
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Hagi rahuldada. Välja mõista Y 5 000 (viis tuhat) krooni X kasuks. Välja mõista Y 670 (kuussada seitsekümmend) krooni kohtukulude katteks X kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud X ja Y on sõlminud lihtkirjaliku „Tagatisrahalepingu“. Lepingu kohaselt müüb kostja hagejale ühetoalise korteri Roosi 48-6 Tartus. Lepingu punkt 2 kohaselt ostja maksab müüjale tagatisraha 10 000 krooni, mis arvatakse müügihinna sisse. Lepingu lõpus on
märge, et „X loobus korterit ostmast. Sai tagasi 12.10.2005 a. 5000.-EEK. Viis tuhat krooni.“ Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 5 000 krooni, sest ostu-müügitehingut ei toimunud. Hageja pealekäimisel tagastas kostja hageja poolt tasutud summast poole, so 5000 krooni. Ülejäänud raha keeldus kostja tagastamast, sest väitis, et tehing jäi tegemata hageja süül. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei tunne hageja endal süüd tehingu toimumata jäämise pärast. Hageja leidis, et müüdav ühetoaline korter on siiski liiga väike. Siis kinnitas kostja, et kõrvalolev kööktuba läheb ka müüki ning andis omaniku andmed. Kõrvaloleva kööktoa omanik keeldus eluruumi müügist, mistõttu hageja kaotas huvi kostjalt korteri ostmiseks. Hageja seletuse kohaselt ei oleks kokkulepet sõlmitudki kui oleks kohe teada olnud, et kõrvalolevat kööktuba hageja osta ei saa. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. Pooled sõlmisid käsirahalepingu VÕS § 156 lg 1 tähenduses. VÕS § 186 p 5 kohaselt leping lõpeb lepingust taganemisega. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks esitanud kostjale taganemisavalduse. Hageja loobumine tehingust oli kostja jaoks ootamatu ja kahjustav. Kostja loeb, et ostumüügileping jäi sõlmimata hageja süül. VÕS § 157 lg 1 kohaselt kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud poole süül jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. X ja Y on lihtkirjaliku tagatisrahalepingu sõlminud eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Kohtule on teadmata, kas eluruum Roosi 48-6 Tartus on korteriomand või vallasasi. Kuid nii või teisiti pidi eluruumi võõrandamine toimuma ainult notariaalselt tõestatud lepinguga, vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 13 lg 6 või Asjaõigusseaduse §-le 119 lg 1. Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta ... kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 141 p 2 kohaselt on kõrvalkohususteks eelkõige käsiraha andmisest tulenevad kohustused. Nimetatud seadusesätetest tulenevalt peab eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks käsiraha tasumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalselt tõestatuna. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, tulenevalt TsÜS §-st 83 lg 1. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustusetäitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas.... Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude tõendanud. Kohtule on esitatud poolte lihtkirjalik kokkulepe 10 000 krooni üleandmise kohta kostjale. Kokkuleppe kohaselt tuli nimetatud summa arvestada lepingu müügihinna sisse. Eluruumi/korteriomandi müüki ei toimunud, seega ei saa 10 000 krooni tasumist arvestada müügihinna katteks. Kostja on hagejale tagastanud 5000 krooni, 5000 krooni on jäänud tagastamata. Kostjal puudub seadusest tulenev õigus pidada 5000 krooni endale kuuluvaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Käesoleva vaidluse puhul ei ole seadusega sätestatud erandit, seega kuulub kohaldamisele üldine põhimõte – alusetult saadu tuleb tagastada. Pooled ei ole kokkuleppes märkinud, millal on Y õigus jätta tasutud 10 000 krooni tervikuna või osaliselt endale. Kohus möönab, et vastava kokkuleppe olemasolul võiks õiguslik olukord olla teistsugune. Kuid
kuna tagatisraha kokkulepe ei ole seadusega nõutud vormis, siis ei laiene sellele ka seaduses sätestatud tagajärjed. Kohtukulud TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on maksnud riigilõivu 420 krooni, milline summa tuleb kostjalt hagi täieliku rahuldamise tõttu hageja kasuks välja mõista. Hageja on tasunud õigusabi eest 500 krooni, vastavalt esitatud kviitungile. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kostjalt välja mõista hagejale osutatud õigusabi tasu ja kulude katteks kuni 5 % hagihinnast, so käesolevas asjas 250 krooni. Nimetatud ulatuses tuleb hageja õigusabi kulu kostjalt välja mõista. Ülejäänud osa õigusabi kuludest jääb hageja enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.