Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

(45 kiirmakse menetlus + 80 € täiendav riigilõiv). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole Xxxx tasunud ühtegi kommunaalarvet õigeaegselt viimase 6-7 aasta jooksul. Kuna selline parasiteeriv eluviis kodanik Suurvälja poolt takistab kõige otsesemalt KÜ sujuvat toimimist, siis eelnevalt juba teda hoiatades, on asjale antud menetlus, et KÜ Xxxx saaks oma renoveermistöödega jätkata. Juba aastal 2012 oli tema võlgnevus KÜ'le takistav asjolu, et pangast renoveerimislaenu saada. Siis sai inkassoga ähvardades see võlgnevus ca 3000 € tasutud. Alates 2013 aastast on KÜ juhatus iga kvartal meelde tuletanud tasumata arvete osas. Võlgnevussummad on kõikunud 500-900 euro vahel. a nii iga aasta kuni tänase hetkeni, mil kodanik Xxxx on tasumata kommunaalarveid seisuga 17.08.2016 736,67 € eest. Käesoleva hagiga loodame, et Xxxx maksekäitumises toimub lõpuks kauaoodatud muutus. Kostja vastus Kohtule 29.11.2016. a esitatud vastuses ei tunnista kostja kõiki tema vastu esitatud nõudeid. Hagiavaldusest ei nähtu, mis alusel antud nõue on esitatud. Kostja palub täpsustada hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslikku alust. Kostja on tasunud menetluse käigus ja tasub jätkuvalt Xxxx majandamiskulude eest, mistõttu ei ole mõistlik antud küsimuse lahendamine kohtu kaudu. Kostja jätab kõik antud nõudesse mittepuutuvad hageja isiklikud arvamused ja hinnangud tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuvad ja antud asjas ebaolulised. Kostja võtab omaks, et kostja on korduvalt hilinenud KÜ poolt esitatud arvete eest tasumisega. Kostja ei ela isiklikult Xxxx korteriomandis, see korteriomand on olnud erinevate kostjaga seotud juriidiliste isikute kasutuses, kostja kasutab ka ise antud korteriomandit kontorina, arved on esitatud kostjale. Kostja on KÜ arveid tasunud perioodiliselt koos viivistega, mistõttu on ühistu saanud palju enam, kui ta muidu, seega kostja on oma hooletuse eest tasunud viiviseid. Tallinn, Xxxx registreeritud juriidilised isikud on paraku enamusel juhul majanduslikult mitteaktiivsed ja nende sissetulekud ebastabiilsed, puudub stabiilne kassavoog, mistõttu nad hilinevad omakorda kostjale maksete tasumisega, viimasel ajal on nad tasunud otse hagejale. Kostja loodab, et ebastabiilne arvete tasumine lõppeb peagi ja kui õnnestub saavutada mõistlik kompromiss, siis tasutakse edaspidi kõige esimeses järjekorras korteriühistule ja siis ülejäänud maksed. Antud menetlus oleks olemata, kui hageja suhtleks kostjaga vahetult ja kostja saaks aru, mis põhjustel on arvetel esitatud kululiigid sellise maksumusega nagu käesoleval ajal kostjale arved on esitatud. Hetkel on peamine takistus kohtuväliseks kompromissiks asjaolu, et hageja poolt nõutavad viivisnõuded on ebaseaduslikud, hageja nõuab viivist 0,2 % päevas, mis on vastuolus KÜS § 7 lg 4-ga ja on ilmselgelt ebaseaduslik. Seoses sellega palun täpsustada hagejal oma nõuet, viia viivisnõue kooskõlla seadusega ja põhikirjaga, kohtupraktikaga. Siis selgub, kui suur on kostja tegelik võlgnevus hageja ees ning ehk siis õnnestub sõlmida kompromiss, kostja on siis valmis võlgnevuse tasuma. Kostja palub hagejal esitada viimase kolme aasta Tallinn, Xxxxmajandamiskulude arved, et kostja saaks aru, kui suur on hageja tegelik nõue kostja vastu, kui suur on põhivõlgnevus, kui suur on viivisvõlgnevus. Kostja palub hagejal esitada ka kõik hageja viimase kolme aasta üldkoosoleku otsused, mis puudutab KÜ majandamiskulusid ja mille alusel arvestatakse remondifondi, hooldus-ja haldustasu makseid, kostjale ei ole neid esitatud. Praegu on hageja nõue tõendamata, kostja ei tea, kui suur on hageja tegelik nõue ja kas see põhineb seadusega kooskõlas olevatel üldkoosoleku otsustel. Hageja ei ole pidanud vajalikuks oma nõuet tõendada, mis ei ole aga kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korter nr 1 asukohaga XxxxTallinnas omandiõiguse alusel. Hageja on Xxxxasuva elamu valitseja. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud kommunaalteenuste eest tasumata 11.04.2016. a arve nr 1604-24015 summas 704,60 eurot, seisuga 18.08.2016 a moodustab võlgnevus 704,60 eurot (tl 43, 51, 52). KOS § 13 lg 1 kohaselt kohustub kostja korteriomanikuna tasuma kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja ei tunnista kõiki tema vastu esitatud nõudeid, kuna hageja poolt nõutud viivis on vastuolus KÜS § 7 lg 4 sätestatud määraga. Kostja võtab omaks, et kostja on korduvalt hilinenud KÜ poolt esitatud arvete eest tasumisega. Kostja ei ela isiklikult Xxxxkorteriomandis, see korteriomand on olnud erinevate kostjaga seotud juriidiliste isikute kasutuses, kostja kasutab ka ise antud korteriomandit kontorina. Tallinn, Xxxxregistreeritud juriidilised isikud on paraku enamusel juhul majanduslikult mitteaktiivsed ja nende sissetulekud ebastabiilsed, puudub stabiilne kassavoog, mistõttu nad hilinevad omakorda kostjale maksete tasumisega, viimasel ajal on nad tasunud otse hagejale. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolud kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma nõudeõiguse, samuti on hageja tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja 08.06.2016. a e-kirjas kinnitanud, et kostja on tasunud hagejale 315 eurot (tl 12). Kostja on esitanud kohtule konto väljavõtte, millelt nähtub, et 29.04.2016. a on tasutud hagejale 315.36 eurot (tl 106). Arvest nr 1604-24015 tulenev hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 1.05.2016. a (tl 43). VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel pidi hageja arvestamata tasutud summa olemasoleva võlgnevuse katteks. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et ka 09.06.2016. a on hagejale tasutud 419 eurot (tl 106), millest hageja oleks VÕS § 88 lg 7 alusel pidanud 235,42 eurot arvestama arve nr 1604-24015 tuleneva kohustuse katteks ning ülejäänud summa aprillikuu kommunaalkulude katteks, kuivõrd makse teostamise hetkeks ei olnud maikuu kommunaalkulude tasumise arve veel kostja jaoks sissenõutavaks muutunud. Kohtu hinnangul ei saa seega kostjal olla hagiavalduses märgitud ulatuses arvest nr 1604-24015 tulenevat võlgnevust hageja ees. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja arvest nr 1604-24015 tulenev põhjendatud nõue kostja vastu 129,35 eurot. Vastavalt korteriühistu 27.03.2013. a üldkoosoleku otsusele kinnitati elamu Xxxx2013. a majanduskava ning tõsteti arvete tasumisega viivitamisel viivisemäära 0,07%-lt päevas 0,2%ni päevas (tl 86). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p

1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja punkti 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja poolt rakendatud viivisemäär on vastuolus KÜS § 7 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja poolt arvel nr 1604-24015 esitatud viivise arvestus on kohtu hinnangul ebaselge ja põhjendamatu. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et hageja on viivisenõude tagasiulatuvalt ümberkujundanud põhinõudeks, mis tähendab sisuliselt viiviselt viivise arvestamist, mis on vastuolus VÕS § 113 lg 6 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata. 27.02.2017. a esitas hageja kostja vastu nõude summas 1 061.79 eurot. Taotlusest nähtub, et hageja nõue tuleneb 14.02.2017. a arvest nr 1702-24015, samas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus ning 18.08.2016. a hagiavaldus esitatud kohtule arve nr 1604-24015 alusel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagi muutmine käesoleva juhul vahetult enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist ei ole lubatav. Samuti on tasumata riigilõiv. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja ei ole nõustunud hagi muutmisega. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesoleval juhul jaotuksid menetluskulud selliselt, et 81,64% ulatuses jääksid menetluskulud hageja kanda ning 18,36% ulatuses kostja kanda. Samas on kostja temale osutatud teenuste eest arvete tasumata jätmisega suurendanud oma kohustusi korrektselt täitvate isikute ning ka hageja rahalisi kohustusi, kuivõrd tarbitud teenuste eest on teenusepakkujatele tasutud. Seega oleks kohtu hinnangul ebaõiglane suurendada korteriühistu liikmete rahalisi kohustusi üksnes seetõttu, et kostja ei tasu temale esitatud arveid korrektselt ning õigeaegselt. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.