Tsiviilasi nr.2-05-18726
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.jaanuar 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18726 (end.nr.2-441-05)
Tsiviilasi
esindajad
KÜ X hagi M.P. vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : KÜ X Hageja volitatud esindaja : Ene Pihu /tl.15/ Kostja : M.P.
Kohtuistungi toimumise aeg
24.jaanuar 2006.a.
Menetlusosalised ja nende
Juhindudes AÕS §72 ja §75 lg.1 ning VÕS §76, §101 ja §113 ning MtÜS §7 lg.1 p.6 ja 12 lg.4 ning KÜS §4 lg.2, §7 ja §13 lg.4 ning TsMS §162, §440, §442 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Korteriühistu X hagi M.P. vastu täies ulatuses. Välja mõista M.P. elamu majandamiskulude, hooldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi 01.11.2004.a. kuni 30.09.2005.a. eest summas viis tuhat viissada kaksteist (5 512) krooni 45 senti ja viivis summas kolmsada kuuskümmend üheksa (369) krooni 75 senti ning kohtukuludena riigilõiv summas nelisada kakskümmend (420) krooni, Korteriühistu X kasuks.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte kauem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest (24.01.2006.a.). Selgitused Poolel on õigus maakohtule tehtava avaldusega loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul välistub poole õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral võidakse kaebus apellatsioonikohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant kaebuses ei taotle selle lahendamist istungil.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum Valga linnas. Elamu haldamiseks moodustasid korteriomanikud korteriühistu “X ” (asutatud 16.09.1998.a., registrikanne 28.10.1998.a.) /tl.4,5-6/. Hageja ja AS Y (õigusjärglaseks Z AS /tl.14/) vahel 01.02.1999.a. sõlmitud halduslepinguga andis hageja elamu koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega hallata ja majandada AS-ile Y. Samuti volitas hageja AS-i Y sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, ja muude võlgade sissenõudmisel /tl.8-12/. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõtetele. Hageja vahendusel on haldus- ja kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri suhtes, kuid kostja on jätnud alates 2004.a. novembrikuust nõuetekohaselt tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Esindaja täpsustab, et perioodil mai kuni detsember 2005.a. pole kostja teostanud ühtegi makset. Hageja esindaja kinnitab, et perioodi 01.11.2004.a. kuni 31.09.2005.a. võlgneb kostja hagejale halduskulu ja kommunaalmaksed summas 5 512.45 krooni ja viivisena 369.75 krooni, millised summad palub esindaja kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtukuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni. Vastuväitena kostja taotlusele avaldab esindaja, et kostja on pikema perioodi vältel üles näidanud äärmiselt passiivset suhtumist maksekohustuste täitmisse, mistõttu hageja ei aktsepteeri kostjale võlgnevuse ositi tasumise võimaluse andmist. Kostja tunnistab hagi täies ulatuses, kinnitades tema poolt kohustuse täitmata jätmist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust, ning andes hagi õigeksvõtmise kohta allkirja kohtuistungi protokolli /tl.27/. Kostja selgitab, et võlgnevus tekkis tema pikaajalise töötuksoleku tõttu. Samas väidab kostja, et uue passi vormistamisel on tal võimalus saada sugulaselt laenu ja selle arvel võlgnevus tasuda 2006.a. märtsikuul, millise tärmini palub kostja maksetähtajana fikseerida kohtuotsuses.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses, ei pea kohus “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §441 lg.1 sätestatule tuginedes vajalikuks pikemalt motiveerida hageja nõude arvestuslikku õigsust, vaid viitab otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega ja poolte seletustega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum (korteriomand) Valga linnas. Eelnimetatud elamu korteriomanikud on elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks asutanud korteriühistu “X ” (asutatud 16.09.1998.a., registrikanne 28.10.1998.a.) /tl.4,5-6/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad kaasomandi valdamist ning korteriomandite majandamist puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. “Mittetulundusühingute seaduse” (MtÜS) (RT 42/96-811) §12 lg.4 sätestab, et mittetulundusühingu (s.h. korteriühistu) (KÜS §1 lg.2, §3 lg.1) liikmete varalised ja muud kohustused ühistu suhtes, määratakse kindlaks põhikirjaga. “Korteriühistuseaduse” (KÜS) (RT 61/95-1025; RT 42/99-498) §4 lg.2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜ põhikirja punkt 3.2. ja punkt 6 sätestavad liikme kohustuse tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest /tl.5-6/. KÜ X Kodukorra p.2.9. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda sihtotstarbelised maksed igakuuliselt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks elamu haldaja arveldusarvele /tl.7/. Kuna eelnimetatud õigusnormid reguleerivad KÜ ja selle liikme vahelisi õigusi ja kohustusi, on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi (kohustist) korteriühistu ees, sõltumata tema KÜ liikmeks astumise avalduse esitamise ajast ja/või eluruumi tegelikust kasutamisest, ning faktist, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsustuse tegemisel. Asja materjalide /tl.3,26/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest ning perioodi 01.11.2004.a. kuni 30.09.2005.a. eest võlgneb hagejale halduskulu ja kommunaalmaksed summas 5 512.45 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel
viisil. Asja menetluses on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud maksekohustusi KÜ ees ning kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees perioodi 01.11.2004.a. kuni 30.09.2005.a. eest on 5 512.45 krooni /tl.3,26/. VÕS §113 ja §158 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viiviseintressi (viivist). KÜ X Kodukorra punkt 2.9 /tl.7/ ja KÜS §7 lg. 4 annavad hagejale õiguse nõuda korteriomanikult (kostjalt) viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on teostanud viivisearvestuse eelnimetatud määra ja korda arvestades, saades viivisesummaks 369.75 krooni /tl.3,26/. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 /TsK §222 lg.1/ sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi KÜ ees (rikkunud kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, sealhulgas võlgnevuse ja viivise väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi 01.11.2004.a. kuni 30.09.2005.a. eest summas 5 512.45 krooni ja viivis summas 369.75 krooni. Kohtukulud TsMS §162 lg.1 annab hagejale õiguse hagi täies ulatuses rahuldamise korral nõuda kostjalt kõigi oma kohtukulude väljamõistmist. Hageja on nõudnud kostjalt kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 420 krooni /tl.16/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjalt kohtukuludena välja mõista riigilõiv summas 420 krooni, hageja kasuks. Kohtuotsuse täitmise kord ja tingimused Arvestades kostja varasemat passiivset suhtumist rahaliste kohustuste täitmisse ning kohtule kirjalikus vastuses antud lubaduse (tasuda võlg hiljemalt 31.12.2005.a.) /tl.19/ eiramist ning kostja maksevõimest (sissetuleku moodustab vaid sotsiaalabitoetus 600 krooni ja elatis 600 krooni kuus) tulenevat lubaduse reaalse täitmise võimalikkust, ei pea kohus antud juhul otstarbekaks ja õiglaseks kohaldada TsMS §445 sätestatut, jättes rahuldamata kostja taotluse anda talle võimalus temalt kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumiseks hagejale osade kaupa.
Kohtunik A.Kaldma 24.01.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.