Tsiviilasi nr.2-05-16832
(kostja õigeksvõtul põhinev) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.jaanuar 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-16832 (end.nr.2-370-05)
Tsiviilasi
KÜ X hagi A.S. vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : KÜ X Hageja volitatud esindaja : E.P./tl.16/ Kostja : A.S. Kostja volitatud esindaja : L.S. 24.jaanuar 2006.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes AÕS §72 ja §75 lg.1 ning VÕS §76, §101 ja §113 ning MtÜS §7 lg.1 p.6 ja 12 lg.4 ning KÜS §4 lg.2, §7 ja §13 lg.4 ning TsMS §162, §440, §442 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Korteriühistu X hagi A.S. vastu täies ulatuses. Välja mõista A.S. elamu majandamiskulude, hooldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.09.2005.a. summas üheksa tuhat ükssada kolmkümmend neli (9 134) krooni 10 senti ja viivis summas seitsesada viisteist (715) krooni 10 senti ning kohtukuludena riigilõiv summas seitsesada (700) krooni, Korteriühistu X kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest (24.01.2006.a.).
Selgitused Poolele on õigus maakohtule tehtava avaldusega loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul välistub poole õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral võidakse kaebus lahendada apellatsioonikohtus kirjalikus menetluses, kui apellant kaebuses ei taotle selle lahendamist istungil.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum Valga linnas. Elamu haldamiseks moodustasid korteriomanikud korteriühistu “X ” /tl.3-4,13/. Hageja ja AS Y (õigusjärglaseks Z AS /tl.15/) vahel 01.02.1999.a. sõlmitud halduslepingule andis hageja elamu koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega hallata ja majandada AS-ile Y. Samuti volitas hageja AS-i Y sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, ja muude võlgade sissenõudmisel /tl.5-7/. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõtetele. Hageja vahendusel on haldus- ja kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri suhtes, kuid kostja on jätnud alates 2004.a. detsembrikuust nõuetekohaselt tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Esindaja täpsustab, et perioodil aprill kuni august 2005.a. pole kostja teostanud ühtegi makset. Hageja esindaja kinnitab, et seisuga 01.09.2005.a. võlgneb kostja hagejale halduskulu ja kommunaalmaksed summas 9 134.10 krooni ja viivisena 715.10 krooni, millised summad palub esindaja kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtukuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 700 krooni. Vastuväitena kostja taotlusele avaldab esindaja, et arvestades kostja varasemat passiivset suhtumist maksekohustuste täitmisse ja kostja maksevõimet, ei aktsepteeri hageja kostja taotlust võlgnevuse ositi tasumise võimaluse andmiseks. Kostja volitatud esindaja tunnistab hagi täies ulatuses, kinnitades kostja poolt kohustuse täitmata jätmist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust, ning andes hagi õigeksvõtmise kohta allkirja kohtuistungi protokolli /tl.36/. Esindaja selgitab, et maksevõlgnevus tekkis tema töötuksoleku ja perekondlike asjaolude (isa surm, poja õppekulud jms.) kokkulengemise tõttu. Kostja esindaja märgib, et tegelikkuses korteriomandit pole pikema aja jooksul kasutatud, sest tema viibis haige isa põetamisega seoses viimase elukohas ning kostja töötab mujal. Kostja avaldab, et leidis endale nüüd töökoha ning loodab isa pärandvara arvel tasuda võlgnevuse märtsikuul, paludes vastav kord ja –tingimused fikseerida kohtuotsuses.
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kuna kostja volitatud esindaja võttis hagi õigeks täies ulatuses, ei pea kohus “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 43-45/98-666) §441 lg.1 sätestatule tuginedes vajalikuks pikemalt motiveerida hageja nõude arvestuslikku õigsust, vaid viitab otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega ja poolte seletustega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum (korteriomand) Valga linnas. Eelnimetatud elamu korteriomanikud on elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks asutanud korteriühistu “X ” (asutatud 16.09.1998.a., registrikanne 28.10.1998.a.) /tl.3-4,13/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad kaasomandi valdamist ning korteriomandite majandamist puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. “Mittetulundusühingute seaduse” (MtÜS) (RT 42/96-811) §12 lg.4 sätestab, et mittetulundusühingu (s.h. korteriühistu) (KÜS §1 lg.2, §3 lg.1) liikmete varalised ja muud kohustused ühistu suhtes, määratakse kindlaks põhikirjaga. “Korteriühistuseaduse” (KÜS) (RT 61/95-1025; RT 42/99-498) §4 lg.2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜ põhikirja punkt 3.2. ja punkt 6 sätestavad liikme kohustuse tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest /tl.3-4/. KÜ X Kodukorra p.2.9. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda sihtotstarbelised maksed igakuuliselt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks elamu haldaja arveldusarvele /tl.12/. Kuna eelnimetatud õigusnormid reguleerivad KÜ ja selle liikme vahelisi õigusi ja kohustusi, on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi (kohustist) korteriühistu ees, sõltumata tema KÜ liikmeks astumise avalduse esitamise ajast ja/või eluruumi tegelikust kasutamisest, ning faktist, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsustuse tegemisel. Asja materjalide /tl.14,35/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest ning seisuga 01.09.2005.a. võlgneb hagejale halduskulu ja kommunaalmaksed summas 9 134.10 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud maksekohustusi KÜ ees ning kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees perioodi
detsember 2004.a. kuni august 2005.a. (kaasa arvatud) eest on 9 134.10 krooni /tl.14,35/. Seega on kostja rikkunud kohustust. VÕS §113 ja §158 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viiviseintressi (viivist). KÜ X Kodukorra punkt 2.9 /tl.12/ ja KÜS §7 lg. 4 annavad hagejale õiguse nõuda korteriomanikult (kostjalt) viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on teostanud viivisearvestuse eelnimetatud määra ja korda arvestades, saades seisuga 01.09.2005.a. viivisesummaks 715.10 krooni /tl.14,35/. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi KÜ ees (rikkunud kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, sealhulgas võlgnevuse ja viivise väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodi detsember 2004.a. kuni 31.august 2005.a. eest seisuga 01.09.2005.a. summas 9 134.10 krooni ja viivis summas 715.10 krooni. Kohtukulud TsMS §162 lg.1 annab hagejale õiguse hagi täies ulatuses rahuldamise korral nõuda kostjalt kõigi oma kohtukulude väljamõistmist. Hageja on nõudnud kostjalt kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 700 krooni /tl.18/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjalt kohtukuludena välja mõista riigilõiv summas 700 krooni, hageja kasuks. Kohtuotsuse täitmise kord ja tingimused Arvestades kostja varasemat passiivset suhtumist maksekohustuste täitmisse (varasema kohtuotsuse täitmine toimus kohtutäituri vahendusel, ei täitnud kohtule kirjalikus vastuses antud lubadust tasuda võlgnevus 2006.a. jaanuarikuuks, pole asja menetluse vältel teostanud hagejale ühtegi makset jne.) ning kostja maksevõime piiratusest tulenevat lubaduse reaalse täitmise võimalikkust, ei pea kohus antud juhul otstarbekaks ja õiglaseks kohaldada TsMS §445 sätestatut, jättes rahuldamata kostja taotluse anda talle võimalus temalt kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumiseks hagejale osade kaupa.
Kohtunik A.Kaldma 24.01.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.