lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-102926/14

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-102926/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1776
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKOS § 13 lg 1KOS § 21 lg 2KOS § 8KÜS § 7 lg 4TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-102926/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. veebruaril 2017 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Kohtuasi

XxxxOÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

130.61 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); lepinguline esindaja Alar Salu ([email protected])

Kohtuistungi aeg Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

2-16-102926

Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) 18. jaanuar 2017

1.XxxxOÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Xxxx põhivõlgnevus 98,70 eurot (üheksakümmend kaheksa eurot ja 70 senti), viivis põhinõudelt (98,70) eurot perioodi eest 01.01.2016 kuni 06.04.2016 kokku 6,69 eurot ja alates 07.04.2016 viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni XxxxOÜ kasuks
1.Jätta menetluskulud Xxxxkanda.
2.Välja mõista Xxxx menetluskulu riigilõiv 75 eurot (seitsekümmend viis eurot) XxxxOÜ kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 33 lg 3Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 66Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed

Hageja nõue

1.XxxxOÜ (edaspidi hageja) esitas hagi Xxxx(edaspidi kostja) vastu paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 98,70 eurot, viivis põhinõudelt 98,70 eurot perioodi eest 01.01.2016 kuni 06.04.2016 kokku 6,69 eurot ja alates 07.04.2016 viivis 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2.28.02.2015 toimunud Xxxxkorterelamu korteriomanike üldkoosolekul valiti hageja elamu valitsejaks ja otsuse punkti 6 kohaselt anti hagejale õigus Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamiseks alates 28.02.2015. Seega alustas hageja koheselt peale valitsejaks valimist kinnisvara valitsemiseks vajalike toimingute tegemist, sh erinormidele vastavate allhankelepingute sõlmimist. Valitseja õigustest ja kohustustest tulenevalt esitas hageja igakuiselt korteriomanikele majandus- ja kommunaalkulude eest arveid, mille koostamise aluseks oli 28.02.2015 üldkoosolekul kinnitatud majanduskava ning reaalselt tarbitud kommunaalteenused. Hageja esitas perioodil aprill 2015 kuni detsember 2015 tarbitud teenuste eest ja majanduskava alusel arveid kostjale kui Xxxx, Tallinn korteriomanikule kokku 2819,70 euro nõudes. Kostja tasus arvete alusel makseid ebaregulaarselt, summaliselt mittevastavalt ja hilinemisega, jättes koondina tasumata 98,70 euro suuruse summa.
3.Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, esitas hageja 12.02.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostjalt laekus 01.03.2016 vastuväide. Hagiavalduse esitamise hetke seisuga on kostjal tasumata kommunaalmakseid summas 98,70 eurot. Kostja on teadlik, et hageja on valitseja ning korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtivad ka tema suhtes kinnistusraamatusse kandmata. Valitseja õiguste ja kohustuste hulka kuulub KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid. Hagejal on õigus nõuda, et kostja tasuks oma võla. KOS § 21 lg 2 p 5 kohase volitusnormi kohtumenetluseks andsid korteriomanikud kodukorra punktiga 5.5., kinnitades kodukorra 28.02.2015 üldkoosolekul. Hageja ei tegutse seoses hoones korteriühistu moodustamisega enam Xxxx, Tallinn elamu valitsejana.
4.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Hageja saadetud arvete ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt on kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma intressi 0,07% päevas, sama määra on korteriomanikud kokku leppinud oma kodukorra punktis 5.2. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. 06.04.2016 seisuga on viivis 6,70 eurot. Hageja palub kohtul TsMS §-st 367 alusel kostjalt viivise välja mõista alates 06.04.2016 kuni kohase täitmiseni 0,07 protsenti päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja ja Xxxxkorteriomanike vahel sõlmitud hooldus -ja haldusteeninduse lepingu alusel esitatud hagi, on esitatud tema vastu valedel põhjustel, kuna hageja küsib raha teenuste eest (heakord ja haldusteenus), mida ei ole reaalselt osutatud. Hageja poolt Xxxxelamule osutatud teenused ei paranenud ka pärast mitmeid teateid kirja -ja telefoni teel.
6.Kostja kohtus 3.07.16 kell 13 hr xxxx (hageja teenindusjuht) nende kontoris xxxx, Tallinnas ning rääkis teeninduse puuduste põhjustest, nende parandamisest ja kompenseerimisest. Koristaja teeninduse puudumise põhjuseks nimetas hr.xxx, et koristaja lahkus firmast ette teatamata ja haldusmeister xxxx ei märkinud, kelle vastutada oli xxxx heakord ja teenindus. Tema poolt puudus kontroll maja üle. Kostja leppis hr.xxxx kokku, et osutamata teenuste eest kajastuvad need summad järgmisel arvel kreeditina tema arvel, kuid seda ei toimunud ühelgi järgneval ega ka viimasel teeninduse lõpetamise arvel. Vastus ja vabandus oli hr xxxx poolt, et ta unustas

raamatupidajat teavitada.

7.Teine probleem oli elektrinäitude edastamisega majas. Kõrval asuv ehitusplats oli ühendatud kostja maja elektrisüsteemiga. Ebanormaalselt suured elektritarbimised jaotati mõnede korterite vahel, mis kajastus arvetel. Hageja ei märganud viga ega teinud midagi vea tuvastamiseks ja probleemi lahendamiseks, kuigi seda tuletati korduvalt meelde. Haldusteenus kuulus hageja kohustuste hulka ja tal oli teenuste tagamise kohustus Xxxx majale, mille eest majaelanikud tasusid. Hageja ei reageerinud kõnedele, kirjadele, sms-le. Kostja leiab, et hagejale vähem tasutud rahasumma võrdub tema maksetega 6 nädalat puudunud koristuseteenistuse eest. Hageja kinnitas 21.09.2015 08:54 e-mailiga, et tagastab koristusteenuse raha järgmise kuu arvega ning võlgnevus saadud teenuste ja makstud teenuste osas oleks tasaarveldatud. Hiljem selgus, et hageja ei täitnud tellitud haldusteenindust ega tegelenud Eesti Energiaga. 21.10.2015 22:38 emailiga pakkus kostja, et kompensatsiooni tuleb tema kasuks tõsta 150 eurole, millest ta loobus. Kostja taotleb, et tema vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata ja et hageja maksab ka kõik menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et 28.02.2015 toimunud Xxxx korterelamu korteriomanike üldkoosolekul valiti hageja elamu valitsejaks, et hageja esitas kostjale igakuiselt majandus- ja kommunaalkulude eest arveid, s.h perioodil aprill 2015 kuni detsember 2015 kokku 2819,70 eurot, et kostja tasus arvete alusel makseid osaliselt ning, et tal on maksete võlgnevus 98,70 eurot ja viivise võlgnevus 6,69 eurot.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale osutanud arvetel märgitud heakorra ja haldusteenust ning kas hageja peaks kostja võlgnevuse tasaarveldama osutamata teenuste maksumusega.
10.KOS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Tulenevalt KOS § 8 lg-st 4 kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta korteriomanike üldkoosoleku otsused kinnistusraamatusse kandmata. Valitseja õiguste ja kohustuste hulka kuulub KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda, et kostja tasuks oma võla. 28.02.2015 üldkoosoleku protokolliga (lk 74-75) ja Xxxx korterelamu kodukorraga (lk 82-86) on tõendatud, et KOS § 21 lg 2 p 5 kohase volitusnormi kohtumenetluseks andsid korteriomanikud kodukorra punktis 5.5. Kohtule esitatud arvetega (lk 87-95) ja 28.02.2015 üldkoosolekul kinnitatud majanduskavaga (lk 76-82) on tõendatud, et hageja esitas kostjale igakuiselt majandus- ja kommunaalkulude eest arveid, mille koostamise aluseks oli majanduskava. Võlgnevuse aruandest (lk 109) nähtuvalt ei ole kostja enamikul juhtudel tasunud igakuiseid arveid vastavalt sellel kajastatud summadele, vaid ebaregulaarselt, jättes mõnede kuude eest tasumata ja tasudes mõnede kuude eest arvel märgitud summadest suuremaid summasid, s.o tekitades ettemaksu. Arvestusest nähtuvalt oli lõppsaldo negatiivne ja kostja võlgneb hagejale 98,77 eurot ja viivise 6.69 eurot. Hagiavalduse täienduses on hageja märkinud, et esitatud arvete tasumisel arvestas ta hoone kodukorra punktiga 5.4., mille järgselt loeti maksete tasumisel esmajärjekorras kaetuks viivisvõlgnevus ning seejärel muud tasud. Arvestusest nähtuvalt arvestati kostjale esmakordselt viivisnõue 17.09.2015 arvega nr 116596 (lk 92), mis arvestati perioodi 29.05.2015 kuni arve koostamiseni, st viimasest laekumisest võlgnevuse jäägi ulatuses.
11.Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt olid valitsejal probleemid elektriarvestusega, kuna kauglugejad olid valesti ühendatud ja koristusteenuse (sisekoristus) osutamisega mai keskpaigast kuni juunini, mille tõttu ta polnud nõus maksma juunis heakorra ning hoolduse eest, ta võttis ühendust haldusmeistriga ja ühiselt arvestati maha 73.40 eurot. Väidetavalt arvutas ta proportsiooni koos hagejaga suulise kokkuleppe alusel. Hageja seda asjaolu omaks ei ole võtnud ja kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks inglise keelse e-kirjavahetuse, mille kohta tegi kohus 08.09.2016 puuduste kõrvaldamise määruse ja kohustas teda esitama võõrkeelsete tõendite tõlked. Kuna kostja kohtu antud kohustust ei täitnud ja tõlkeid ei esitanud, siis jätab kohus võõrkeelsed dokumendid TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Seega on kõik kostja vastuväited paljasõnalised. Majanduskavast nähtuvalt on sisekoristuse summa 94 eurot (lk 81) ja kuna kostja ei ole tõendanud teenuste mitteosutamist ega tasaarvestuse põhjendatust, siis tuleb kostjalt võlgnevus hageja kasuks välja mõista. Hageja väidet selle kohta, et kostjale ebaõigesti arvutatud elektri osas tehti tasaarvestus, ei ole kostja vaidlustanud.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Hageja saadetud arvete ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt on kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma intressi 0,07% päevas, samas määras on korteriomanikud kokku leppinud oma kodukorra punktis 5.2. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. 06.04.2016 seisuga on viivis 6,70 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 07.04.2016 kuni kohase täitmiseni viivise 0,07 § päevas. Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud, viivise arvestus vastab seadusele. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 98,70 eurot, viivis 6,70 eurot seisuga 06.04.2016 ja alates 07.04.2016 0,07% kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
15.Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse menetluskulude jätmiseks kostja kanda (lk 72). Kohtukulu, riigilõivu 45 euro ja 30 euro kandmise kohta, on hageja esitanud maksekorraldused maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel (lk 98, 99). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot.
16.TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
17.Kohus andis menetluskulude nimekirja esitamiseks pooltele tähtaja 20.01.2017 ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks 3 päeva. Hageja esitas menetluskulude nimekirja õigusabikulude kohta 23.01.2017, seega pärast tähtaega. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hageja esitatud menetluskulude nimekiri jätta peale tähtaega esitamise tõttu arvesse võtmata. Kuna hageja tähtaja pikendamise või ennistamise avaldust kohtule ei esitanud, siis kaotas ta TsMS § 66 järgi õiguse menetluskulude nimekirja esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja