Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse osale, milles kohus määras kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg, sissenõutavaks muutunud viivised ja lisanduv viivis ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kirjeldatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud kolm väidetavat maakohtu minetust: (1) kohus tuvastas valesti, et menetluskulude nimekiri esitati hilinenult, (2) kohus arvestas ebaõigesti kostja vastuväidetega hageja menetluskulude nimekirjale, sest need olid esitatud hilinenult, (3) maakohtul tulnuks omal initsiatiivil kindlaks määrata hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Reeglina, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine (TsMS § 176 lg 1). Riigikohus on 07.09.2016 otsuses nr 3-2-1-60-16 selgitanud lisaks, et menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja, mitte ainult istungiga seotud menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest nähtuvalt kohustas kohus 18.01.2017 aset leidnud istungil hagejat esitama menetluskulude nimekiri 20.01.2017 (I kd lk 196). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-le 7, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Üksnes juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, lükkub tähtpäev edasi (TsÜS § 136 lg 8). Kohtu määratud tähtpäev ei langenud praegusel juhul riigipühale või muule puhkepäevale, mistõttu tuli hagejal esitada menetluskulude nimekiri 20.01.2017. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 7 tuleb menetluskulude nimekiri teisele poolele kätte toimetada. Kohtumaterjalidest nähtuvalt tehti kostjale hageja menetluskulude nimekiri e-toimiku kaudu nähtavaks 25.01.2017 ja nimekirja kättesaamist nimetatud kuupäeval kinnitas ka kostja 05.02.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 208). TsMS § 176 lg 8 järgi määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Vastavalt 18.01.2017 kohtuistungi protokollile anti kostjale aega vastuväidete esitamiseks menetluskulude nimekirjale kolm päeva (I kd lk 196). Vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale esitas kostja 28.01.2017. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega esitas kostja oma seisukoha tähtaegselt. Õige on hageja seisukoht, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks nt tsiviilasja materjalid. Eelnev ei tähenda, et kohus võib ise ilma igasuguste dokumentideta asuda hindama, kas ja kui palju võis menetlusosalise esindajal kuluda kohtumenetluses aega õigusabi osutamiseks. Sellises olukorras saab kohus kindlaks määrata ja kohustatud poolelt välja mõista üksnes need kulud, mille kandmine menetlusosalise poolt nähtub toimikust, s.o riigilõiv, kohtueksperdi kulu jms.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.