Asjaõigus › Omandiasjad

deposiidikontole kantud summa arvel 93,58 eurot, s.o. summa, mis jääb alles pärast tunnistaja tasu (26,42 eurot) väljamaksmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused

Eesti Ühistuliising OÜ esitas 08.09.2016. a kohtule hagiavalduse (tl 5-11) OÜ Miidel Spongout vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja Eesti Ühistuliising OÜ ja Taaditare OÜ (esindaja juhatuse liige Kxxxxx Kxxxxx) 30.04.2013 kasutusrendilepingu nr KRL04-004/13T (liisinguleping), mille alusel andis hageja Taaditare OÜ kasutusse traktor MTZ 920.3 (reg märk xxxxxx, VIN-kood: 09009842, väljalaskeaasta: 2004, edaspidi „Traktor“). Traktori ostis hageja Taaditare OÜ ülesandel ja huvides OÜ-lt Läänemaa Veoautokeskus 30.04.2013. a hinnaga 12 600 eurot eesmärgiga anda see liisingulepingu alusel Taaditare OÜ valdusesse ja kasutada. Taaditare OÜ sooviavalduse alusel vormistati liisinguleping 15.09.2015 üle Agro NPK OÜ (esindajaks juhatuse liige Kxxxxx Kxxxxx) nimele. Seoses Agro NPK OÜ oluliste raskustega täita oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, lõpetasid pooled 08.08.2016. a liisingulepingu kokkuleppel. Liisingulepingu lõppemise tõttu hagejale tagastamisele kuuluva Traktori valduse üleandmist nõudes sai hagejale teatavaks, et Traktor ei ole alates juulist 2015. a Taaditare OÜ/Agro NPK OÜ valduses olnud ning et Taaditare OÜ ning Agro NPK OÜ juhatuse liige Kxxxxx Kxxxxx on Traktori valduse 29.07.2015. a üle andnud kostjale OÜ-le Miidel Spongout. Hageja esindaja nõudmisele, anda Trakori valdus hagejale üle, vastas kostja 12.08.2016. a keeldumisega. Kostja põhjendas keeldumist sellega, et väidetavalt sooritas ta 29.07.2015. a Traktori ostutehingu Kxxxxx Kxxxxxxx Axxxxx Pxxxxxxx vahendusel, makstes Traktori eest kokku 12 000 eurot sularahas, millest Kxxxxx Kxxxxxxx sai üle antud 10 000 ning Axxxxx Pxxxxxxxxx 2 000 eurot. Hageja leiab, et 29.07.2015. a müügitehingu käigus ei saanud toimuda omandiõiguse üleminekut kostjale, kuna Traktori valduse kostjale üle andnud Taaditare OÜ ega Kxxxxx Kxxxxx ei olnud õigustatud Traktori omandiõigust kostjale üle andma. Seega valdab kostja Traktorit õigusliku aluseta. Kuna kostja keeldub hagejale Traktori väljaandmisest, siis palub hageja kohtul tunnustada tema omandiõigust Traktorile ning nõuda see kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse.

Hagi tagamine

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, taotledes, et kohus keelaks hagi tagamise abinõuna kostjal Traktori valdamise, kasutamise ja käsutamise ning kohustaks kostjat andma traktori kohtutäituri hoiule. Kohus rahuldas 09.09.2016. a määrusega (tl 62-63) hageja taotluse ja otsustas hagi tagamise abinõuna keelata kostjal traktori MTZ 920.3 (reg märk: xxxxxx, VIN-kood: 09009842, väljalaskeaasta: 2004) valdamine, kasutamine ja käsutamine ning kohustas kostjat andma traktor kohtutäituri hoiule.

2 (16)

Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, OÜ Miidel Spongout, esitas 03.11.2016. a kohtule kirjaliku vastuse (tl 70-72), milles vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et tal on õigus traktori väljaandmisest keelduda, põhjusel, et ta on selle heauskselt omandanud omaniku esindajaga sõlmitud müügilepingu alusel. Kostja väitel sai ta 2015. a ajalehes avaldatud kuulutusest teada, et traktor MTZ 920.3 on müügis hinnaga 12 500 eurot. Müügikuulutuses oli müüja kontakti juures märgitud eesnimi Axxxxx ja telefoninumber. Kostja helistas kuulutuses märgitud telefoninumbril ja sai kokku inimesega, kes nimetas ennast Axxxxx Pxxxxxxxxx ja kinnitas, et ei ole müüdava traktori omanik, vaid omaniku esindaja müügikokkuleppe sõlmimisel. Kostja leppis Axxxxx Pxxxxxxxxx kokku müügihinnas 12 000 eurot, mis tuli tasuda sularahas, ning müügilepingu vormistamise ja raha üleandmise ajaks lepiti kokku 29.07.2015. a ja kohaks Tartu linn. Kostja väitel ei olnud talle traktori omanik teada ja tal puudus müüja nime teadasaamise vastu ka igasugune huvi. Kostja väitel kokku lepitud ajal 29.07.2015. a müügilepingut ei sõlmitud, kuna Axxxxx Pxxxxxx teatas, et tema müüja esindajana müügilepingut ei allkirjasta ja edastab selle traktori omaniku kätte, kes selle allkirjastab. Kostja andis Axxxxx Pxxxxxxxxx omaniku poolt allkirjastamiseks müügilepingu blanketi, millel olid täidetud ostja andmed. Axxxxx Pxxxxxxx palvel maksis kostja temale 2000 eurot, mis väidetavalt oli omanikuga kokku lepitud temale makstav esindajatasu. Samal päeval andis ennast Kxxxxx Kxxxxxxx nimetav isik Valgamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxx talus kostja seaduslikule esindajale üle traktori ja selle tehnilise passi. Tehnilisest passist nägi kostja, et traktori omanik on passi väljaandmise aja seisuga hageja Eesti Ühistuliising OÜ ja traktori vastutavaks kasutajaks Kxxxxx Kxxxxx ja kasutajaks Taaditare OÜ. Kxxxxx Kxxxxxxselgitas, et traktor on Taaditare OÜ valduses selle omanikuga sõlmitud liisingulepingu alusel ja kuigi omandiõigust ei ole Taaditare OÜ-le veel üle läinud, on traktori omanik Eesti Ühistuliising OÜ andnud nõusoleku traktori müümiseks. Kostja seaduslikku esindajat niisugune seletus rahuldas (see paistis kokku langevat tehnilise passi andmetega) ning kostja esindaja maksis Kxxxxx Kxxxxxxx ülejäänud traktori müügihinna 10 000 eurot ning nad vormistasid traktori üleandmise-vastuvõtmise akti. Probleemid tekkisid hagejal siis, kui Axxxxx Pxxxxxx ei täitnud traktori omanikuvahetuse registris vormistamise kohustust ja 2016. a augustis hakkas hageja nõudma traktori üleandmist, väites, et hoopis tema on traktori omanik. Kostja leiab, et kuna ta ei teadnud ega pidanud teadma, et müüjal ei olnud traktori käsutusõigust, siis saab lugeda, et kostja on traktori heauskselt omandanud ning seega on tal õigus hagejale traktori väljaandmisest keelduda. Kostja hinnangul on asja lahendamise seisukohalt oluline välja selgitada, kas Axxxxx Pxxxxxxx oli õigustatud hagejale kuuluva Traktori omandiõigust kostjale üle andma. Kostja leiab, et asjaolu, et Axxxxx Pxxxxxxxx oli olemas hageja nõusolek traktori müümiseks, saab tõendada Axxxxx Pxxxxxxa ja Kxxxxx Kxxxxx ütlustega kohtuistungil, nende ja hageja seadusliku esindaja Mxxx Rxxxxxx vahel peetud kirjavahetusega ning samuti kostja seadusliku esindaja poolt vande all antavate ütlustega. Juhul, kui Axxxxx Pxxxxxxxx esindusõiguse olemasolu ei leia kohtus tõendamist, siis kostja arvates saab lugeda, et kostjal tekkis vaidlusaluse traktori omandiõigus heauskse omandamise sätete alusel, kuna kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et Axxxxx Pxxxxxxxx esindusõigust ei ole. 20.01.2017. a esitas kostja täiendava vastuse (tl 121-124). Lisaks varem esitatule tõi kostja välja, et hageja on esitanud kohtule hageja ja Taaditare OÜ vahel 30.04.2013. a sõlmitud Traktori kasutusrendilepingu. Kohtuistungil Taaditare OÜ esindaja Kxxxxx Kxxxxx ärakuulamisel selgus, et tema on sõlminud ja tema valduses on samal kuupäeval samade poolte vahel sama liisingueseme suhtes sõlmitud kapitalirendileping, mille kostja kohtule tõendina esitab. Kostja märgib, et objektiivselt ei saa olla võimalik, et pooled sõlmisid samal

3 (16)

kuupäeval kaks erinevat lepingut. Kostja märgib, et hageja ja Läänemaa Veoautokeskuse OÜ vahel 30.04.2013. a sõlmitud Traktori müügilepingus on nimetatud, et hageja soetab vara eesmärgiga anda see kolmanda isiku kasutusse kapitalirendilepingu alusel. Kostja leiab, et see asjaolu kinnitab, et poolte vahel sõlmiti 30.04.2013. a kapitalirendileping ning hageja poolt kohtule esitatud kasutusrendileping on võltsitud.

Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta

Hageja, Eesti Ühistuliising OÜ, esitas 23.11.2016. a kohtule kirjaliku arvamuse (tl 83-86) kostja vastusele. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde. Hageja väitel ei ole ta andnud ei Axxxxx Pxxxxxxxxx ega Kxxxxx Kxxxxxxx nõusolekut Traktori müümiseks ning vastavat asjaolu ei tõenda ka ükski tõend, sh hageja esindaja poolt ja Axxxxx Pxxxxxxx või Kxxxxx Kxxxxxxx peetud kirjavahetus. Seega on kostjaga sõlmitud müügileping esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Hageja seaduslik esindaja Mxxx Rxxxxx on küll pidanud kirjavahetust Axxxxx Pxxxxxxxxx seoses sellega, et viimane oli potentsiaalne liisinguvara ostuhuviline või ostuhuvilise esindaja, kes küsis hagejalt vara hindu ning kellele see info ka edastati. Kirjavahetusest aga ei tule välja ega miski ei viita sellele, et Axxxxx Pxxxxxxxxx oleks kokku lepitud vahendusteenuse osutamises ja hageja vara müümise korraldamises. Hageja on teinud Axxxxx Pxxxxxxxxx OÜ-le Taaditare liisitud haagise Närko müügitehingu, milles Axxxxx Pxxxxxx osales ostja esindajana ja hageja kui omanik oli müüja. Müük korraldati hagejalt nõuatava professionaalsusega, hageja esitas haaagise eest arve ja ostuhind kanti hageja pangakontole. Ei ole põhjust arvata, et muu vara müügi puhul oleks käitunud hageja teisiti. Ehk siis, kui hageja oleks otsustanud Traktori müüa, oleks hageja ise olnud tehingupooleks, esitanud ostjale vastava arve ning ostuhind oleks tulnud tasuda hageja pangakontole. Kxxxxx Kxxxxxxliisinguvõtja OÜ Taaditare esindajana saatis 2015. a aprillis hagejale kirja, milles tegi ettepaneku alustada tema kasutuses olevate liisinguesemete müüki. OÜ-l Taaditare oli raskusi liisingumaksete tasumisega ning otsiti võimalusi võlgnevuste ja kohustuste vähendamiseks. Hageja oli nõus sellega, et liisinguvõtja otsis liisitud varale võimalikku ostjat. Liisitud Traktori osas aga oli 29.07.2015. a (mil toimus väidetav müügitehing) hageja selge seisukoht, et Traktorit ei müüda, kuna Kxxxxx Kxxxxx andis mõista, et hiljem on võimalik seda kõrgema hinnaga realiseerida. Taaditare OÜ sooviavalduse alusel vormistati Traktori liisinguleping 15.09.2015. a üle Agro NPK OÜ (esindaja Kxxxxx Kxxxxx) nimele. Nimetatud asjaolu kinnitab, et 29.07.2015. a ei saanud Kxxxxx Kxxxxxx ega Taaditare OÜ-l olla õigust Traktori müügiks. Hageja ei olnud müügitehingust teadlik ja ei ole andnud sellele ka hiljem heakskiitu. Hageja seadusliku esindaja Mxxx Rxxxxxx ja Kxxxxx Kxxxxx kirjavahetusest nähtub, et kui Mxxx Rxxxxx 18.11.2016. a Traktori ostuhuviliste kohta küsis, vastas Kxxxxx Kxxxxx, et see ostetakse ära ilmselt detsembris. Hageja leiab, et kostja ei saanud Traktorit heauskselt omandada, kuna tema tegevus müügilepingu sõlmimisel oli ilmselgelt hooletu. Kostjal heausksuse puudumist kinnitab see, et müügilepingu sõlmimisel ei tundnud ta huvi asja omaniku vastu ega nõudnud väidetavalt esindajalt kirjalikku volitust. Kostja tegevus selline kujutab endastkäibes vajaliku korraliku ettevõtja hoole järgimata jätmist, kuna korralik ettevõtja teab omandiõiguse ülemineku ning sõidukivahetuse liiklusregistris registreerimise tingimusi. Korralik ettevõtja, kes tegutseb käibes vajaliku hoolega, ei sõlmi vara ostmiseks müügilepingut omanikuks mitteoleva isikuga, kellel puudub kirjalik volitus. 27.01.2017. a menetlusdokumendis (tl 149-150) märkis hageja täiendavalt, et kostja väide hageja poolt liisingulepingu võltsimise kohta on väär ja pahatahtlik. Kohtuistungil kinnitas 4 (16)

tunnistaja Kxxxxx xxxxxx, et hageja poolt esitatud kasutusrendilepingul on tema kui liisinguvõtja allkiri. Seega ei ole tegemist võltsitud lepinguga. Hageja selgitas, et poolte kokkuleppel toimus esialgse kohustuse asendamise teisega ja vormistati tagantjärele Traktori kapitalirendilepingu asemel kasutusrendileping. Eraõiguses nimetatakse sellist tehingut novatsiooniks – tegemist ei ole millegi õigusvastase ega võltsimisega. Pealegi ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, kas Traktori kasutamiseks oli sõlmitud kapitalirendileping või kasutusrendileping. Isegi, kui oleks sõlmitud kapitalirendileping, ei oleks saanud selle alusel liisinguvõtjale asja omandiõigus üle minna enne lepingu täitmist.

Kohtuistung

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungid 11.01.2017. a ja 01.02.2017. a (tl 109-111 ja 157160). Kohus kuulas istungil tunnistajana ära Kxxxx Kxxxxx. Lisaks kuulas kohus vande all ära hageja seadusliku esindaja Mxxx Rxxxxxx ja kostja seadusliku esindaja Mxxxxx Axxxx. Pooled esitasid oma kohtuvaidluse teesid kohtule kirjalikult (tl 162-172 ja tl 186-189). Pooled jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja palus kohtul hagi rahuldada ja tunnustada tema omandiõigust Traktorile ning nõuda see välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

 Hageja, Eesti Ühistuliising OÜ, ja Läänemaa Veoautokeskuse OÜ sõlmis 30.04.2013.a müügilepingu nr ML04-004/13T (tl 30-32), mille alusel hageja omandas sõiduki MTZ 920.3, registreerimismärgiga xxxxxx, VIN-koodiga 09009842, väljalaskeaastaga 2004 (edaspidi nimetatud Traktor).

5 (16)

 Müügilepinguga samal päeval, s.o 30.04.2013. a sõlmis hageja, Eesti Ühistuliising OÜ, Taaditare OÜ-ga, keda esindas juhatuse liige Kxxxxx Kxxxxx, liisingulepingu, mille alusel hageja liisinguandjana andis Traktori liisinguvõtja Taaditare OÜ kasutusse.  2013. a mais kanti hageja Maanteeameti liiklusregistrisse sisse Traktori uue omanikuna. Traktori vastutava kasutajana kanti registrisse Kxxxxx Kxxxxx ja kasutajana Taaditare OÜ. 

Kxxxxx Kxxxxx ei olnud juuliks 2015 täitnud temal lasuvaid liisinglepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja tal oli liisinglepingust tuleneva võlgnevus hageja ees.

Eelnimetatud asjaoludest nähtub, et 30.04.2013. a sõlmitud müügilepingu järgi sai vaidlusaluse Traktori omanikuks hageja.

6 (16)

varasemalt sõlmitud lepingut. Lepingu sõlmimine tagasiulatuva kuupäevaga ei muuda seda automaatselt kehtetuks. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust, kas hageja ja Taaditare OÜ vahel oli sõlmitud kapitalirendileping või kasutusrendileping. Vastavalt hageja ja Taaditare OÜ vahel 30.04.2013. a sõlmitud kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 11 sai liisinguandja lepingu lõppemisel omandada liisingueseme juhul, kui ta oli täitnud kõik lepingust tulenevad varalised ja mittevaralised kohustused. Lepingu p.3.5. järgi (tl.130) vara omandiõigus kuulub liisinguandjale ja liisinguvõtja saab lepingu alusel vara omanikuks alles pärast lepingu tingimuste tähtaegset ja nõuetekohast täitmist. Liisinguvõtjal ei ole õigust vara rendiperioodil käsutada... Kõik liisinguvõtja poolt kuni lepingu lõppemiseni kolmandate isikutega sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad vara kasutamises või käsutamises ilma liisinguandja kirjaliku nõusolekuta, on vastuolus lepinguga ning seetõttu tühised nende sõlmimisest alates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liisinguvõtja Taaditare OÜ ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ning leping ei lõppenud selle täitmisega. Tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx kinnitas ka kohtuistungil (tl.110 pöördel), et traktori liisingust oli tal ära maksmata suurusjärgus umbes 6000 eurot, kogu hind oli umbes 13000 eurot. Seega, isegi, kui lugeda, et poolte vahel hiljem sõlmitud kasutusrendileping on mingil põhjusel kehtetu ja poolte vahel oli kapitalirendisuhe, ei saanud liisinguvõtja liisingueset omandada, kuna ta ei täitnud lepingut ja ei olnud tasunud vara väljaostumakseid. Asja lahendamisel omab tähendust liisingueseme omandiõiguse kuuluvus ja selle võimalik üleminek hagejalt liisinguvõtjale. Antud juhul omandiõiguse üleminek liisinguandjalt liisinguvõtjale tõendamist ei leidnud ning kumbki pool ei ole seda ka väitnud. Tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx, kes oli varasemalt liisinguvõtja, kohtuistungil (tl.110 pöördel111) andis sisult vastuolulisi ja erinevaid ütlusi tema arusaama kohta traktori omandiõiguse kuuluvusest. Esmalt: Traktori müüja oli Taaditare, minu arust oli ta omanik, kuigi pidi veel mingi osa liisingust ära tasuma...traktor oli Taaditare oma minu hinnangul. Seejärel: .... Ütlesin, et paberite järgi oli omanik Ühistuliising... Lõpuks: Traktor oli osaliselt Taaditare, osaliselt Ühistuliisingu oma. Kohus märgib, et liisingueseme omandiõiguse kuuluvuse aspektist ei oma õiguslikku tähendust liisinguvõtja subjektiivsed muljed sellest, kellele kuulub omandiõigus. Poolte vahel sõlmitud liisinglepingud (nii kapitalirendilepingu kui ka hiljem vormistatud kasutusrendileping) reguleerivad omandiõiguse kuuluvuse ja üleandmise täpselt. Nii sätestab kapitalirendilepingu p.11.2., et vara omandamise fakti tõendavad vastava ostu-müügi lepingu sõlmimine või lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimine, vara eest tasumine ja vara sellekohases registris ümberregistreerimine. Lepingu p.11.4. sätestab kui liisinguvõtja on kohaselt täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused, siis on liisinguandja kohustatud väljastama vastava akti vara omandiõiguse ülemineku kohta liisinguvõtjale. Liisinguandja väljastab liisinguvõtjale lisaks eeltoodud aktile vajalikud volitused ja dokumendid... Asjas on tõendamist leidnud, et tunnistaja Kxxxxx Kxxxxx, kelle valduses liisinguesemeks olev traktor oli, ei olnud tasunud nõutud liisingumakseid, ta teadis seda ise, seega puudusid lepingus ettenähtud eeldused liisingueseme omandiõiguse üleminekuks, rääkimata dokumentide vormistamisest omandiõiguse ülemineku kohta. Sama kinnitavad hageja Ühistuliising seadusliku esindaja Mxxx Rxxxxxx ütlused kohtuistungil (tl.157-158). Vaidlusaluse traktori omandiõigus ei olnud liisinguvõtjale Taaditare OÜ üle läinud.

7 (16)

xxxxxxx lubas müügilepingu ise hiljem ära vormistada. Kxxxxx Kxxxxx teadis, et traktori omandiõigus läheb ostjale üle pärast vastava registrikande tegemist. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid kinnitavad, et 29.07.2015. a toimus müügitehing, mille alusel anti kostjale üle Traktori valdus. Vallasasja müügilepingule ei ole seaduses ette nähtud kirjalikku vorminõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ei vaidlusta 29.07.2015. a müügilepingu sõlmimise fakti, kuid leiab, et see tehing on esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Hageja väitel ei olnud kolmandal isikul Axxxxx Pxxxxxxxx ega liisinguvõtja esindajal Kxxxxx Kxxxxxx õigust hageja kui omaniku nimel Traktorit müüa ega selle omandiõigust üle anda. Hageja leiab, et kostja ei saanud omandada Traktorit heauskselt, kuna ta ettevõtjana ei olnud lepingu sõlmimisel piisavalt hoolas, ei selgitanud välja, kes on Traktori omanik ega nõudnud väidetavalt esindajalt omaniku volitust.

9 (16)

TsÜS § 118 lg 1 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg 3 järgi, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kuna vallasasja müügilepingule ei ole seaduses ette nähtud vorminõuet, siis võidi ka volitus müügitehingu tegemiseks anda mistahes vormis.

10 (16)

kasutusrendilepingu liisingueseme traktor MTZ 920.3 suhtes. Pooled kinnitavad lepingus liisingueseme valduse üleandmist Taaditare OÜ-lt Agro NPK OÜ-le. Mxxx Rxxxxxx ja Kxxxxx Kxxxxx kirjavahetus 18.11.2015 (tl.53), milles hageja seaduslik esindaja küsib, kas keegi on tehnika vastu huvi tundnud ja Kxxxxx Kxxxxx vastab“MTZ ostetakse ilmselt ära detsembris“. 08.08.2016 on sõlmitud hageja ja Agro NPK OÜ, kelle esindaja Kxxxxx Kxxxxx vahel liisingulepingu lõppemise akt (tl.36), millega lõpetatakse liisinguleping traktorile MTZ 920.3 seoses rendimaksete tasumata jätmisega. Need tõendid tõendavad, et hageja on pärast 29.juulit 2015 jätkuvalt sõlminud lepinguid ja teinud tehinguid seoses vaidlusaluse liisinguesemega- traktoriga MTZ 920.3, pidades ennast traktori omanikuks ja andes sellekohaseid kinnitusi. Novembris 2015 on hageja küsinud Kxxxxx Kxxxxxxx traktori ostuhuviliste kohta, mille peale Kxxxxx vastab, et ilmselt ostetakse ära detsembris. Need tõendid tõendavad, et hageja on tegutsenud jätkuvalt traktori omanikuna, tal on puudunud teadmine 29.juulil 2015 kostjaga tehtud tehingust ja asjaolust, et keegi tegutseb traktorit müües tema nimel ja Kxxxxx Kxxxxx, kes on (nagu tõendavad kohtuasjas uuritud tõendid) teadlik 29.07.2015 tehtud tehingust, on hagejaga suheldes käitunud viisil, nagu oleks traktor jätkuvalt Kxxxxx valduses ja kostjaga tehingut ei oleks tehtud. Seega tõendavad kohtule esitatud kirjalikud tõendid, et hagejal puudus kuni 2016.a. augustikuu alguseni teadmine traktori müügi tehingust, hagejal oli teadmine, et traktor on Kxxxxx Kxxxxx valduses ja ta suhtles traktori teemal jätkuvalt K.Kxxxxxxx. Need tõendid tõendavad ka, et K.Kxxxxx, kellel oli traktori valdus liisinglepingu alusel, ei avaldanud hagejale kui liisinguandjale (omanikule) 29.juulil 2015 sõlmitud tehingu kohta ega asjaolu, et ta on traktori valduse üle andnud kolmandale isikule. Need tõendid tõendavad hageja väiteid, et ta ei olnud kedagi volitanud traktorit müüma, ta ei olnud müügitehingut heaks kiitnud ja kuni liisinglepingu lõpetamiseni 08.08.2016 ei olnud hageja teadlik kostjaga tehtud tehingust. Volituse andmine Axxxxx Pxxxxxxxxx TsÜS § 121 lg.1, lg.2 korras ei ole tõendatud.

Esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isiule on antud volitus tehingu tegemiseks;

-

Esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel ja

-

Esindatav talub selle isiku sellist tegevust.

Kohus kohtuistungil küsitles kostja OÜ Miidel Spongout seaduslikku esindajat Mxxxxx Axxxxx vande all tehinguga seotud asjaolude kohta. Mxxxxx Axxx andis ütlusi (tl.159 pöördel-161), et müügikuulutuse leidis ta internetist, kus kuulutajaks oli Axxxxx ja oli telefoninumber. Kokku saamisel tutvustas isik ennast Axxxxx Pxxxxxxxxx, kes müüb raskustes oleva talumehe vara. Pxxxxxxx oli tehingu vahendaja ja Kxxxxx talumees.

11 (16)

Pxxxxxxx ütles selle kohta, keda ta esindas „me oleme panga moodi ettevõte, anname laene“. Kui Axxx tundis huvi, kes on traktori omanik, jäi Pxxxxxxx vastus laenuühistu juurde. Kui Axxx küsis traktori hinna alandamist, ütles Pxxxxxxa, et ta küsib järgi. Kuna Kxxxxx oli sealsamas juures ja Kxxxxxxx ei küsitud hinna alandamist, siis järelikult ei saanud xxxxxx omanik olla. Axxxx silmis oli Pxxxxxxx roll traktori müük vormistada, paberid korda ajada. Axxx annab ütlusi, et müügilepingu vormistas tema ise oma arvutis, vormistas osaliselt, teise poole nimi jäi täitmata, kuna Axxx ei teadnud nime. Mxxxxs Axxx ei küsinud Pxxxxxxxxx müüja volikirja, ta sai aru nii, et xxxxxxx vahendab Kxxxxx maa peal asuva traktori müüki. Volikirja ei küsinud sellepärast , et Axxxxxx ei olnud seda vaja. Volikirja oleks olnud vaja omaniku ümberregistreerimisel. Raha maksis Axxx osa Pxxxxxxxxx ja osa Kxxxxxxx. Pxxxxxxx tahtis raha sularahas. Axxx võttis sularaha pangaautomaadist, andis 2000 eurot Pxxxxxxxxx ja ülejäänu Kxxxxxxx. Sularaha Pxxxxxxxxx andis Axxx üle Tartus Lõunakeskuse parklas, kuhu Pxxxxxxx tuli jalgrattal ja traktori asukohta kaasa ei tulnud. Axxxx poolt vormistarud traktori ostu-müügi lepingud jäid Pxxxxxxx kätte ja Kxxxxxxõuel enam pabereid ei vormistatud, v.a. vara üleandmise akt. Vara üleandmise aktis oli vara müüjana märgitud Taaditare ja Axxxx arvates sobis see müügidokumentstsiooni, kuna Axxx teadis, et on Kxxxxx firma. Axxx sai Kxxxxxxx traktori tehnilise passi ja seal oli omanikuna kirjas liisingfirma. Kxxxxxxseletas, et kohustused liisingfirma ees maksab tema. Mxxxxx Axxxi ütluste järgi oli tehingu vormistamine Pxxxxxxx töö ja see pidi toimuma mõne nädala jooksul. M.Axxxx ütluste järgi ei olnud talle oluline traktori omaniku täpne nimi. Ka Kxxxxx juures olles ei küsinud ta Pxxxxxxx volikirja. Dokumentide vormistamine oli Pxxxxxxx ülesanne ja seal oli volikirja vaja, ümbervormistamiseks ARK-is. 2000 eurot andis ta xxxxxxxxxx üle, dokumenti ei vormistanud. Kostja seaduslik esindaja andis ütlusi, et see oli esimene sõiduk, mille ta ostis. Kostja andis selgituse, kuidas talle teadaolevalt toimub traktori ostmise puhul dokumentide vormistamine: ostu-müügi leping, omanikuvahetus ARKis registreerida. Pxxxxxxx pidi vahendama tehingut panga moodi laenuühistu ja Axxxx vahel. Mxxxxx Axxx ei küsinud traktori omaniku täpset nime ega dokumente traktori kohta Pxxxxxxxxx. Ta ei küsinud ka Pxxxxxxx enda kohta dokumenti. M.Axxx saab aru, et kohtule esitatud ostu-müügi leping on lõpuni vormistamata, poolte allkirju ei ole. Vara üleandmise akt on Kxxxxx vormistatud. Mxxxxx Axxx ei pöördunud Ühistuliisingu poole ka siis kui ta tehniliselt passist nägi, et omanik on Ühistuliising. Kxxxxxxütles, et kõik on õige ja Axxx ei pidanud vajalikuks Ühistuliisinguga kohtuda. M.Axxx selgitab, et ta tegi Ühistuliisingule ettepaneku tehing vormistada, kuid Ühistuliising keeldus. M.Axxxx kinnitusel ta teab äriühingu juhatuse liikme kohustusi, korraliku ettevõtja hoolsuskohustust. Ta uuris Pxxxxxxx kohta internetist, et selline inimene on olemas. Esitatud ja uuritud tõendid ei võimalda hinnata, et Axxxxx Pxxxxxx 2015.a. juulikuus OÜ Miidel Spongoutile traktorit müües tegutses nn taluvusvolituse alusel TsÜS § 118 lg.2 korras Eesti Ühistuliising OÜ esindajana. Axxxxx Pxxxxxxx tegevusest ja käitumisest ei saanud Mxxxxx Axxx kui ostja seaduslik esindaja teada traktori müüja ega omaniku nimetust, ei saanud teada seda, kas müüja on äriühing või füüsiline isik (Axxxi ütlused: müüja on panga moodi ettevõte... ja et ... müüakse raskustes oleva talumehe vara). AxxxxxxPxxxxxxxxx ei saanud ostja teada, mis seos on Pxxxxxxxx omanikuga. Ühtegi dokumenti enda ega traktori müüja kohta Axxxxx xxxxxxxxxostjale ei esitanud, ei esitanud ka dokumente müügieseme (traktori) kohta. xxxxxx Pxxxxxxx ei esitanud ostjale traktori omaniku (müüja) pangakonto rekvisiite ja soovis makse tegemist sularahas, raha üleandmise kohta dokumenti ei vormistanud, kviitungit vastu ei andnud.

12 (16)

Esindaja (kostja sõnul: vahendaja) selline käitumine ei võimalda kellelgi mõistlikult uskuda selle isiku seost konkreetse omanikuga ja temal olemasolevat volitust müügitehingu tegemiseks. Asjas on teada, et traktori omanik on Eesti Ühistuliising OÜ, s.o. majandus- ja kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused sätestab TsÜS § 121, mille lg.1, lg.2 järgi teise isiku ülesandel majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Et siduda esindajana tegutsevat isikut TsÜS § 118 lg.2 alusel majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, peab olema esindaja käitumise alusel kindlaks tehtav see konkreetne isik, kelle ülesandel esindaja tegutseb, samuti peab olema teisele isikule arusaadav, millist seost või ametikohta või rolli see esindaja esindatava juures omab. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja OÜ Miidel Spongout jaoks oli see esimene sõiduki ostmise tehing üldse, kostja ei olnud varem kokku puutunud ei Eesti Ühistuliising OÜ-ga ega Kxxxxx Kxxxxxxx ega Axxxxx Pxxxxxxxxx. Seega ei saanud kostjal olla varasemast kokkupuutest teadmist Axxxxx xxxxxxxx ja Eesti Ühistuliising OÜ seoste kohta ja tal puudus alus laiendada Pxxxxxxx kui esindaja tegevust traktori müügi tehingule. Kostja on kirjas 22.08.2016 (tl.49-50) viidanud, et „usaldus Axxxxxx vastu oli tekkinud ühest varasemast tehingust...“. Kohus märgib siin, et esindaja käitumist omaniku esindajana ja kostja teadmist esindusõiguse olemasolust tuleb hinnata tehingu tegemise aja, s.o. 29.juuli 2015 seisuga. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja seadusliku esindaja Mxxxxs Axxxx kokkupuude nii Kxxxxx Kxxxxxxkui ka AxxxxxxPxxxxxxxxx oli 2015.a. juulis esmakordne. Kostja seaduslik esindaja Mxxxxx Axxxxon kohtuistungil andnud vande all ütlusi suhtlemise kohta juulis 2015 Kxxxx Kxxxxxxxxja Axxxxx Pxxxxxxxxx. Neist ütlustest nähtub, et suhtlemise käigus ei kogutud ega antud informatsiooni isikute kohta (M.Axxxx ütlused tl. 159 pöördel: xxxxxxotseselt ise traktorist ei rääkinud, vastas minu esitatud tehniliste küsimuste kohta jah/ei vormis). Seega ei saanud kostjal tehingu tegemise perioodil olla informatsiooni Axxxxx Pxxxxxxx vahendatud varasema tehingu kohta. See informatsioon on tekkinud aasta hiljem 22.08.2016. Olgu märgitud, et 12.08.2016 kirjas (tl.37) esitab kostja väite, et ta sooritas 29.07.2015 ostutehingu Kxxxxx Kxxxxxxa (mitte hagejaga) Axxxxx Pxxxxxxx vahendusel. Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma praktikat tehingute tegemisel: tehing vormistatakse Eesti Ühistuliising OÜ nimel, see dokumenteeritakse, esitatakse arve ja raha maksmine toimub panga vahendusel müüja kontole (tl.54,55). Nii toimus ka kostja viidatud kallurhaagise Närko müümise tehing. Kostja seaduslik esindaja andis ütlusi, et tema silmis oli Pxxxxxxx ainuke kohustus traktori müük vormistada, paberid korda ajada. Samas vormistas kostja ise müügilepingu (tl.76), kus müüja andmed olid märkimata, kuna kostja müüjat ei teadnud. Kostja sõnul ei olnud Pxxxxxxxx õigust ka lepingut allkirjastada- Pxxxxxxx pidi viima lepingud kellelegi allkirjastamiseks. Kohus leiab, et väidetava esindaja selline käitumine ei võimalda tehingu teisel poolel uskuda, et temaga tehingut tegev isik tegutseb õiguspäraselt volitatult või et tal on õigus müüja nimel tehingut teha. Ostu-müügi leping on kahepoolne tehing, kus kummalgi poolel on kohustus panustada tehingu kehtivusse. Kostja, olles äriühingu OÜ Miidel Spongout seaduslik 13 (16)

esindaja, oli kohustatud ÄS § 187 lg.1 tulenevalt täitma oma kohustusi äriühingu esindamisel korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellise kohustuse täitmiseks tuli kostjaks oleva äriühingu seaduslikul esindajal teha kindlaks, kes on tehingu teine pool, millised on esindaja volitused tehingu tegemisel. Kostja sai teada, et müüdava traktori omanik on Eesti Ühistuliising OÜ traktori tehnilisest passist (tl.77), mille kostja sai kätte 29.07.2015, kui kirjutas alla vara üleandmisevastuvõtmise aktile (tl.78). Vaatamata asjaolule, et kostja oli teada saanud vara tegeliku omaniku, ei peatanud ta tehingu tegemist, andis sularaha üle Kxxxxx Kxxxxxxx, kes ei olnud traktori omanik. Kostjaks oleva äriühingu puhul oli elementaarne nõue, et tehing dokumenteeritakse, s.h. raamatupidamisdokumentidele esitatavate nõuete kohaselt vormistatakse sularaha üleandmine. Tavapäraselt tehingute tegemisel äriühingute poolt toimub raha liikumine pangakontode vahendusel. Käesoleval juhul jättis kostja OÜ Miidel Spongout seaduslik esindaja kõik need tingimused kontrollimata. Sellega jättis kostja temale kohustusliku käibes vajaliku hoole järgimata ja oli tehingu tegemisel VÕS § 104 lg.4 tähenduses raskelt hooletu. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et puuduvad TsÜS § 118 lg.2 alusel volituse olemasolu eeldused. Axxxxx Pxxxxxxx käitumine ei võimaldanud mõistlikult uskuda, et talle on antud omaniku poolt volitus müügitehingu tegemiseks, omanik Eesti Ühistuliising OÜ ei olnud teadlik, et keegi tegutseb tema nimel ja müüb talle kuuluvat traktorit ja ta sai olukorrast teada alles augustis 2016.a. Koheselt pöördus hageja traktori tagastamise nõudega kostja poole, millest kostja keeldus (tl.37). Axxxxx Pxxxxxxxx puudus volitus hageja nimel tegutsemiseks nii TsÜS § 118 lg.2 alusel kui ka muudel alustel.

korraliku ettevõtja hoolsusega ega järginud käibes vajalikku hoolt. Sellise käitumise alusel ei teki heauskset omandamist AÕS § 95 lg.1 alusel.

15 (16)

seotud sõidukulu summas 25,26 eurot ja kohtutäituri tasu summas 190,80 eurot, kokku hagi tagamisega seotud kulude ja kohtutäituri tasu summas 216,06 eurot, väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel saab lugeda põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 816,06 eurot, sh menetluses tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja kohtutäituri tasu ning kulud hagi tagamise eest summas 216,06 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 816,06 eurot kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud maksta hageja poolt näidatud pangakontole. Kohus nõudis TsMS § 148 alusel kostjalt tunnistaja tasu ettemaksu summas 120 eurot. Kostja OÜ Miidel Spongout, registrikood 11479558, maksis tunnistaja tasu ettemaksu 16.12.2016 summas 120 eurot kohtu lõivu ja tagatiste kontole. Tunnistaja tasu on määratud väljamaksmiseks summas 26,42 eurot. Enammakstud summa 93,58 eurot tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada kostjale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.