Kohtulahend

Kostja leidis, et hageja taotletav lepingulise esindaja tasu 1500 eurot on põhjendamatult suur. Kostja arvates hagi koostamiseks koos hagi esitamisega e-toimiku kaudu ei peaks kuluma üle 4 töötunni ning antud liiki vaidluse lahendamiseks ei ole vajalikud eriteadmised. Kliendi nõustamine ei peaks kuuluma tasustatava teenuse hulka. Tasu suuruse korral koos käibemaksuga 144 eurot tunnis oleks mõistlik tasu 576 eurot (kd II lk 38-39). 25.10.2016 e-kirjaga täiendas hageja oma menetluskulude nimekirja. Hageja märkis, et hagejal tuli analüüsida ja arutada kliendiga 40 uut dokumenti, esitada taotlus kohtule, analüüsida ja arutada kliendiga kostja esindaja seletavat kirja, seostada uued dokumendid asjaoludega ja varasema materjaliga ja koostada arvamus. See võttis aega 5 tundi ja vastab tasule 900 eurot (5x150 + km = 900). 14.11.2016 istungil märkis kostja esindaja, et 5 tundi on liiga pikk aeg arvete lugemiseks ja lehitsemiseks ning seega palus kostja hageja esindajatasu sellises ulatuses mitte välja mõista (kd II lk 164). 14.11.2016 täiendas hageja menetluskulude nimekirja, märkides, et 14.11.2016 istungiga seoses on menetluskulud 2 tunni eest ehk 1 tund ja 50 minuti istungit ja 10 minutit ettevalmistust, hageja tunnitasu on 150 eurot (kd II lk 164 pöördel; protokolli parandus kd II lk 178). Kostjal vastuväited puudusid (kd II lk 164 pöördel). 18.01.2017 kirjas palus kohus hagejal täpsustada oma menetluskulude nimekirja – hagejal tuli täpsustada, millised kulud sisaldavad käibemaksu ja millised mitte, samuti tuli hagejal kohtule selgitada, mis põhjusel on ajakulu samade toimingute osas hiljem märgitud suuremana (30.09.2016 märgitud e-kirjas olevad toimingud ja 25.10.2016 e-kirjas märgitud toimingud). 19.01.2017 e-kirjaga teatas hageja kohtule järgmist. Hagiavalduse esitamise ajal käibemaksu ei lisandunud, sest Advokaadibüroo Vindex OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Seega vastav kinnitus hagiavalduses on õige. Advokaadibüroo Vindex OÜ sai käibemaksukohustuslaseks 17.05.2016. Seega alates sellest ajast väljastatavate arvete summale lisandus käibemaks. 14.11.2016 toimunud kohtuistungil avaldatud lepingulise esindaja kuludele tuleb lisada käibemaks (tunnitasu on alati olnud 150 eurot + KM). Seega 14.11.2016 istungiga seotud lepingulise esindaja kulud on 360 eurot (2*150 + 20% = 360). Lisaks avaldas hageja lepinguline esindaja kohtule oma täiendavad menetluskulud, mida varem kohtule avaldatud ei ole. Hageja esindaja märkis, et lepingulise esindaja kulud on 3825 eurot (2400+1425) ja riigilõiv 275 eurot, menetluskulud on kokku 4100 eurot. Esimese astme kohtu määrus 23.01.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1810 eurot, s.o riigilõivu summas 250 eurot ja esindaja tasu 1560 eurot. Kohus määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tugines määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg-le 1, mis sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja

arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Asjas toimus viimane kohtuistung 14.11.2016. Vastavalt TsMS §-le 176 lg-le 1 tuli menetluskulude nimekiri esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtuistungil (välja arvatud kohtuistungil osalemisega seonduvad menetluskulud). 19.01.2017 e-kirjaga esitas hageja esindaja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja, kus on märgitud lepingulise esindaja kulude suuruseks kokku 3825 eurot. Kohus märkis, et 19.01.2017 esitatud menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud hilinenult, mistõttu jätab kohus täiendavalt 19.01.2017 välja toodud menetluskulude nimekirja tähelepanuta ning arvestab üksnes õigeaegselt esitatud dokumentidega (s.h hageja esindaja poolt 14.11.2016 istungil märgituga menetluskulude osas). Menetluskulude kindlaksmääramisel tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 3035 euro ulatuses, s.o riigilõiv 275 eurot ning esindaja tasu 2760 eurot. Hagejate esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: nõupidamine kliendiga, olukorra selgitamine, positsiooni kujundamine – 1h; andmete kogumine, materjali komplekteerimine, selgitamine kliendile, mis andmeid on vaja täiendavalt – 1h; nõuete arvutamine ja kliendiga kooskõlastamine – 1h; hagiavalduse koostamine, kliendiga kooskõlastamine – 5h; lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumise korraldamine – 1,5h; materjali e-toimikusse sisestamine – 0,5h; 40 uue dokumendi analüüsimine ja arutamine kliendiga, arvamuse koostamine – 5h; 14.11.2016 istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine – 2h. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot (I kd, tl 43, maksekorraldus). Hagihind käesolevas asjas on 2133,98 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 250 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 25 eurot. Seega selles osas jättis kohus menetluskulude väljamõistmise kostjalt rahuldamata. Enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal võimalik esitada kohtule avaldus. Järgnevalt hindas kohus õigusabi teenuste vajalikkust ja põhjendatust osutatud teenuste kaupa. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kokku 10 tunni ulatuses teinud toiminguid seoses hagiavalduse esitamisega kohtule (s.h kliendiga nõupidamine, positsiooni kujundamine (1h), andmete kogumine, materjali ja lisade komplekteerimine, kliendiga suhtlemine (1h), nõuete arvutamine ja kliendiga kooskõlastamine (1h), hagiavalduse koostamine, kliendiga kooskõlastamine (5h), lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumise korraldamine (1,5h), materjali e-toimikusse sisestamine (0,5h). Eeltoodud kuludele ei lisanud hageja esindaja selgituste kohaselt käibemaksu. 29.02.2016 on hageja esitanud kohtule hagiavalduse koos 11 lisaga (hagi sisuline osa kd I lk 1-5, lisad kd I lk 7-43). Arvestades hagiavalduse sisu ja mahuga ning tsiviilasja keerukusega (kohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega) on hagiavalduse esitamisega seotud kulud põhjendatud 6 tunni ulatuses (s.h nõupidamine kliendiga, materjalide komplekteerimine, nõuete arvutamine). Kliendiga suhtlemine ning õigusliku positsiooni kujundamine on vajalik hagiavalduse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks. Kohus selgitas, et ei pea põhjendatuks ajakulu seoses riigilõivu tasumise korraldamisega ning materjali e-toimikusse sisestamisega, sest nimetatud teenused ei nõua õigusalaseid teadmisi. 40 uue dokumendi analüüsimise ja kliendiga arutamise ning arvamuse koostamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 3 tundi. 27.09.2016 on kostja esitanud kohtule täiendavad dokumendid (kd II lk 96-141) ning 10.10.2016 täiendava selgituse (kd II lk 152154). 25.10.2016 on hageja esitanud oma seisukoha kostja poolt esitatud tõenditele (kd II lk 158-159). Arvestades kostja poolt esitatud tõendite mahtu ning sisu ja hageja poolt esitatud

seisukoha sisu ning mahuga on kohtu hinnangul mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks dokumentide üle vaatamiseks (sh kliendiga arutamiseks) ning dokumentide osas seisukoha koostamiseks 3 tundi. 14.11.2015 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung kell 14.00 kuni 15.50 (kd II lk 161164). Seega luges kohus hageja põhjendatud menetluskuluks istungil osalemise kulu 1 tunni ja 50 minuti ulatuses ning samuti istungiks ettevalmistamise ajakulu 10 minuti ulatuses. Istungiks ettevalmistamist ei saa pidada ebavajalikuks kuluks. Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 11 tundi. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas on 150 eurot ilma käibemaksuta ja 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus, hinnates, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, tugines Riigikohtu sellekohasele praktikale ja märkis, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – üürilepingust tulenevad nõuded. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja pooled ei ole esitanud kohtule pikki vastuseid ega ülemäära mahukaid tõendeid. Arvestades tsiviilasja keerukust ja poolte esitatud dokumentide mahtu ning esitatud tõendite mahtu, oli kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks on 130 eurot ilma käibemaksuta, s.o 156 eurot käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on märkinud, et Advokaadibüroo Vindex OÜ sai käibemaksukohustuslaseks 17.05.2016. Seega alates sellest ajast väljastatavate arvete summale lisandus käibemaks. Seega arvestas kohus osa hageja menetluskulu koos käibemaksuga (6 tunni ulatuses) ja osa ilma käibemaksuta (5 tunni ulatuses). Lisaks eeltoodule märkis kohus, et üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks rahaliste nõuete puhul on üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus asus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku 11 tunni ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks kokku 1560 eurot, s.o 780 eurot (6h + km) + 780 eurot (5h käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1810 eurot, s.o riigilõiv summas 250 eurot ning esindaja tasu 1560 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märkis kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1810 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus 30.01.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 23.01.2017 määruse osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata menetluskulud määruse resolutsiooni punktis 2 märgitud summat ületavas osas, s.o summas 2290 eurot ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada 19.01.2017 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses.

Maakohus kohaldas valesti ja rikkus TsMS § 174 lg-t 1. Esmalt märgib hageja, et esitas täiendatud menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, seega kohtul polnud alust jätta see arvestamata. Samuti leiab hageja, et isegi kui nimekirja poleks esitatud, pidi kohus arvestama nimekirjadega katmata kuludega ja seda järgmistel põhjustel. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Viidatud normi eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kui kuludokumente kohtule tähtaegselt ei esitata, määrab kohus kindlaks üksnes need menetluskulud, mille kandmine asja materjalidest nähtub. Seega on tegemist sisuliselt hagita asjaga, mida kohus lahendab omal algatusel. Eelnõu kohaselt lähtutakse eeldusest, et menetlusosaline soovib kulude kindlaksmääramist ja printsiibi „kaotaja maksab“ alusel väljamõistmist. Kui menetlusosaline seda ei soovi, on võimalik seda kohtult taotleda”. Riigikohus on lahendi 3-2-1-147-14 p 23 viimases lauses märkinud, et kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Seega kohus ei tohtinud jätta 19.01.2017 esitatud täiendavat nimekirja arvestamata nii põhjusel, et täiendav nimekiri oli esitatud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, kui ka põhjusel, et kohus, tulenevalt uurimispõhimõttest, peab võtma arvesse ka need toimiku järgi tuvastatavad toimingud, millede kohta pole eraldi nimekirja esitatud ka omal algatusel ja/või küsima hagejalt seisukoha, kas hageja loobub kulude hüvitamisest nimekirjadega katmata osas. Et maakohus ei arvestanud viidatud toimingutega, esitab hageja vastava taotluse uuesti ringkonnakohtus ja palub välja mõista kostjalt ka 19.01.2017 e-kirja p 3 alapunktides 2 ja 3 märgitud menetluskulud. Kohus ei lähtunud kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest (seisuga 28.01.2017 avalikult kättesaadav kohtu veebilehel). Vähendades hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud hüvitatavat aega ei märkinud kohus selle põhjust, lähtudes oletatavasti esitatud dokumentide lehekülgede arvust nagu seda tehti varem. Kohtu veebilehel avaldatud kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p 10.3 kohaselt kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Hagiavaldus on vormistatud 5 lehel, sellele on lisatud arved, nende koondavad tabelid, kirjavahetus jm tõendid. Sellise materjali kogumine erinevatest kohtadest, süstematiseerimine ja töötlemine kooskõlas lepinguga, lisaks hagiavalduse koostamine ja läbimõtlemine selle mahu vähendamiseks ei saanud kuidagi võtta vaid 6 tundi. Tegelikult sarnane töö võtab reeglina isegi rohkem kui 10 tundi. Seega hüvitatava töö mahu vähendamine selles osas polnud õige. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga justkui ajakulu seoses riigilõivu tasumise korraldamisega ning materjali e-toimikusse sisestamisega ei ole põhjendatud kuna ei vaja õigusalaseid teadmisi. Esiteks, e-toimik ei näe ette võimalust, et materjalid sisestaks keegi teine, nt advokaadibüroo abipersonal, kuna tuleb sisse logida ja allkirjastada dokumendid advokaadi ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga. Teiseks, kui selline võimalus isegi oleks, siis abipersonalile (või nt kliendile endale) seletamine, mida nimelt teha ja mida lisada, võtaks vähemalt sama palju aega. Analoogiline olukord on riigilõivu tasumisega. Kui riigilõivu tasutakse lõpptulemuses valesti, siis tuleb lepingulisel esindajal teha suurema ajakuluga toiminguid kui riigilõivu tasumise korraldamine. Kohus vähendas 40 uue tõendiga seotud ajakulu, kuid ei põhjendanud, miks. Hagejapoolsete e-kirjade sisust nähtub, et nende koostamiseks on kulutatud oluliselt rohkem aega kui oli märgitud menetluskulude nimekirjas, seega vähendamine ei ole põhjendatud ja ületab diskretsioonipiire. Hageja arvates oli antud asi keskmisest aeganõudvam, kuna tuli tegeleda erinevate, tihti ebaselgete, arvelduste kõrvutamisega ja ebamääraselt esitatud dokumentide analüüsiga ja esitada seisukohti

moonutatult esitatud asjaoludele. Seega lahendi 3-2-1-4-15 p 14 kohaselt on antud asjas õigustatud tsiviilasja hinnast suurema menetluskulu väljamõistmine. Määruses on toetutud asjakohatule argumentatsioonile. Vähendades hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra hakkas kohus seda võrdlema 2013. aasta määraga. Hinnad 2016. aasta lõpuks on oluliselt suurenenud võrreldes 2013. aastaga. Ei ole õige lähtuda 3 aastat tagasi kehtinud hindadest, vähendades viimase aasta tunnitasu määra ja argumenteerides, et see on aastaid tagasi olnud keskmisest tasumäärast kõrgem. Advokaadibüroo Vindex tegutseb vaba turu tingimustes ja tunnitasu on alates 10.02.2015 alati olnud 150 eurot, millele lisandub seaduses sätestatud juhul käibemaks. Ka 2013. aastal oli tunnitasu 150 eurot vajalik ja põhjendatud. Riigikohus on lahendi 3-2-1-115-14 p-s 14 märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu [...] kuni 153 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-91-13 p-s 13 leidnud, et tasu 500 eurot 3,2 tunnise ajakulu eest on põhjendatud ja vajalik (500/3,2 = 156,25 eurot). Hageja lepingulise esindaja hind ei ületa oluliselt eelnevalt väljatoodud hindu, seega kohtul puudus diskretsioon sekkuda antud küsimusse ja kunstlikult reguleerida tänapäeva hindu, sidudes neid 3 aasta taguste hindadega. Hindu vabamajanduses reguleerib turg. Hageja hinnangul ei ole tunnitasu vähendamisel õige kohtu põhjendus, mille kohaselt tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja pooled ei ole esitanud kohtule pikki vastuseid ega ülemäära mahukaid tõendeid, kuna dokumentide pikkust, ja materjali mahtu arvestatakse ajakulu hindamisel, mitte tunnitasu määra üle otsustades. Tunnitasu määra vähendamine põhjendusega, et esitatud dokumendid ei ole pikad, on vastuolus ka kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-ga 10.3 ja sunnib mitte kulutama aega dokumentide läbimõtlemisele ja lühemaks tegemisele. Seega hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra vähendamine polnud õige. Seda enam, et tunnitasu määrale ei vaielnud vastu 14.11.2016 kohtuistungil ka kostja. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja kaebuse esitamise menetluskulud hageja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 23.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väidetuga, mille kohaselt on maakohus hageja 19.01.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulude hindamisel rikkunud TsMS § 174 lg-t 1. Sellisele seisukohale on hageja jõudnud kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et hageja esitas oma täiendava, s.o 19.01.2017 menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul ja teiseks seetõttu, et hageja hinnangul peab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt võtma arvesse ka need toimiku järgi tuvastatavad toimingud, millede kohta pole eraldi nimekirja esitatud. Ringkonnakohus hageja eeltoodud seisukohtadega ei nõustu. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, justkui andnuks kohtu 18.01.2017 e-kiri, milles kohus määras hagejale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustamiseks, hagejale aluse esitada vastava tähtaja jooksul ka täiendavad menetluskulud, mida varasemates menetlusdokumentides ei esitatud. Maakohtu 18.01.2017 e6

kiri (kd II tl 188 pöördel-189) selliseks seisukohaks alust ei anna. Nimetatud e-kirjast tuleneb selgelt, et kohus on määranud hagejale tähtaja hagiavalduses ja 30.09.2016 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjades sisalduvate menetluskulude täpsustamiseks ja ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kohus määras käesoleva asja läbivaatamisele kohtuistungil, tuli menetlusosalistel vastavalt TsMS § 176 lg-s 1 sätestatule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi. TsMS § 176 lg-s 1 sätestatule viitas kohus ka menetlusosalistele saadetud kohtukutses 08.09.2016 toimuvale kohtuistungile, mille hageja lepinguline esindaja sai kätte 08.06.2016. Seega puudus hagejal põhjus eeldada, et talle on menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud muu kui seaduses (TsMS § 176 lg 1) ettenähtud tähtaeg. Põhjendamatu on ka hageja seisukoht, et kohus peaks hageja 19.01.2017 menetluskulude nimekirjas esitatud täiendavaid menetluskulusid TsMS § 174 lg 1 teisest lausest tulenevalt siiski arvestama. Vastuseks hageja sellekohastele väidetele märgib kohus, et hageja 19.01.2017 menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult, millest tulenevalt ei arvesta kohus selles märgitud täiendavate kuludega. Pärast selleks ettenähtud tähtaega esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kuludega kohus kulude rahalise suuruse kindaksmääramisel ei arvesta. Kohustus arvestada tähtaega ületades esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kuludega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei tulene ka kaebuses viidatud TsMS § 174 lg-st 1. Toodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruses õigesti jätnud TsMS § 176 lg-le 1 tuginedes hageja 19.01.2017 menetluskulude nimekirja tähelepanuta, leides, et nimekiri on kohtule esitatud hilinenult. Ülejäänud, s.o tähtaegselt esitatud hageja menetluskulude osas märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on varem korduvalt märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Samuti on maakohtu määrus hageja lepingulise esindaja kulude hindamise osas piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega hageja menetluskulu vähendamise osas ning leiab, et hageja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt väljamõistetud hageja menetluskulude suuruse muutmiseks. TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu motiive korrata. Põhjendamatu on kaebuses osundatu, et kohtul puudus diskretsioon sekkuda õigusteenust osutanud lepingulise esindaja tunnitasu küsimusse, kuna lepingulise esindaja tunnihind ei ületa oluliselt kaebuses viidatud Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tunnitasu hinda. Vastuseks sellekohasetele kaebuse väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et Riigikohtu praktikast tulenevalt eeldab lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine, et hinnata tuleb ka ühe tööühiku hinna, s.o lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, p 25, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-14, p 14). Seega on ka lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, kusjuures lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus praeguses asjas esindaja tunnitasu hindamisel õigesti käesoleva vaidluse keerukusest ja mahukusest ning leidis, et antud asjas on lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 130 eurot ilma käibemaksuta, s.o 156 eurot käibemaksuga. Määruskaebuses esiletoodu, et advokaadibüroos, mille kaudu õigusteenust osutati, on

tunnitasuks 150 eurot (millele lisandub käibemaks), ja et Riigikohtu praktikas on sellises suurusjärgus tunnihinda peetud mõistlikuks, ei anna alust muuta käesolevas asjas maakohtu poolt põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnihinna suurust. Menetlusosalised on küll vabad otsustama, milline õigusteenuse tunnitasumäär on neile vastuvõetav ja millise lepingulise esindaja teenuseid sellest tulenevalt menetluses kasutada, ent nimetatu ei tähenda, et kohus peaks need kulud sellises ulatuses vastaspoolelt ka välja mõistma. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise kriteeriumiks on kulude põhjendatus ja vajalikkus ning kolleegiumi hinnangul on maakohus käesolevas asjas jõudnud hageja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse osas õigele järeldusele. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, millest tulenevalt tuleb kohtul omal algatusel kontrollida menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, sh esindajatasu, põhjendatust sõltumata sellest, kas vastaspool on sellele vastuväiteid esitanud, ei väära maakohtu seisukohti tunnihinna põhjendatuse osas ka kaebuses osundatu, et kostja ei ole 14.11.2016 kohtuistungil tunnitasu määrale vastu vaielnud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et varasemas menetluses, täpsemalt 19.05.2016 menetlusdokumendis, on kostja vaidlustanud hageja esindaja tunnitasu määra. Eeltoodut arvestades on maakohtu määrus hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmise kohta põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.