2.Määrata kindlaks Xxxx menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx’ilt välja Xxxx kasuks menetluskulud summas 1 810 eurot (üks tuhat kaheksasada kümme) s.o riigilõiv summas 250 eurot ning esindaja tasu 1 560 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxx’il tasuda Xxxx hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 810 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 30.11.2015 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuses viitas kohus, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Otsus jõustus 05.01.2017. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitanud koos hagiavaldusega 29.02.2016 (kd I lk 4), milles palub välja mõista kostjalt 1 775 eurot, millest 275 eurot on riigilõiv ja 1500 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja lepinguline esindaja on märkinud oma tunnitasu määraks 150 eurot tund. Kostja leiab, et hageja taotletav lepingulise esindaja tasu 1500 eurot on põhjendamatult suur. Kostja leiab, et hagi koostamiseks koos hagi esitamisega e-toimiku kaudu ei peaks kuluma üle 4 töötunni ning et antud liiki vaidluse lahendamiseks ei ole vajalikud eriteadmised. Kliendi nõustamine ei peaks kuuluma tasustatava teenuse hulka. Tasu suuruse korral koos käibemaksuga 144 eurot tunnis oleks mõistlik tasu 576 eurot (kd II lk 38-39). 25.10.2016 e-kirjaga täiendas hageja oma menetluskulude nimekirja. Hageja märgib, et hagejal tuli analüüsida ja arutada kliendiga 40 uut dokumenti, esitada taotlus kohtule, analüüsida ja arutada kliendiga kostja esindaja seletavat kirja, seostada uued dokumendid asjaoludega ja varasema materjaliga ja koostada arvamus. See võttis aega 5 tundi ja vastab tasule 900 eurot (5x150 + km = 900). 14.11.2016 istungil märkis kostja esindaja, et 5 tundi on liiga pikk aeg arvete lugemiseks ja lehitsemiseks ning seega palub kostja hageja esindajatasu sellises ulatuses mitte välja mõista (kd II lk 164). 14.11.2016 täiendas hageja menetluskulude nimekirja, märkides, et 14.11.2016 istungiga seoses on menetluskulud 2 tunni eest ehk 1 tund ja 50 minuti istungit ja 10 minutit ettevalmistust, hageja tunnitasu on 150 eurot (kd II lk 164 pöördel; protokolli parandus kd II lk 178). Kostjal vastuväited puudusid (kd II lk 164 pöördel). 18.01.2017 kirjas palus kohus hagejal täpsustada oma menetluskulude nimekirja – hagejal tuli täpsustada, millised kulud sisaldavad käibemaksu ja millised kulud mitte, samuti tuli hagejal kohtule selgitada, mis põhjusel on ajakulu samade toimingute osas hiljem märgitud suuremana (30.09.2016 märgitud e-kirjas olevad toimingud ja 25.10.2016 e-kirjas märgitud toimingud). 19.01.2017 e-kirjaga teatas hageja kohtule järgmist. Hagiavalduse esitamise ajal käibemaksu ei lisandunud, sest Advokaadibüroo Vindex OÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Seega vastav kinnitus hagiavalduses on õige. Advokaadibüroo Vindex OÜ sai käibemaksukohustuslaseks 17.05.2016. Seega alates sellest ajast väljastatavate arvete summale lisandus käibemaks. 14.11.2016 toimunud kohtuistungil avaldatud lepingulise esindaja kuludele tuleb lisada
käibemaks (tunnitasu on alati olnud 150 eurot + KM). Seega 14.11.2016 istungiga seotud lepingulise esindaja kulud on 360 eurot (2*150 + 20% = 360). Lisaks avaldas hageja lepinguline esindaja kohtule oma täiendavad menetluskulud, mida varem kohtule avaldatud ei ole. Hageja esindaja märgib, et lepingulise esindaja kulud on 3 825 eurot (2 400+1 425) ja riigilõiv 275 eurot, menetluskulud on kokku 4 100 eurot. Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Asjas toimus viimane kohtuistung 14.11.2016. Vastavalt TsMS §-le 176 lg-le 1 tuli menetluskulude nimekiri esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtuistungil (välja arvatud kohtuistungil osalemisega seonduvad menetluskulud). 19.01.2017 e-kirjaga esitas hageja esindaja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja, kus on märgitud lepingulise esindaja kulude suuruseks kokku 3 825 eurot. 19.01.2017 esitatud menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud hilinenult, mistõttu jätab kohus täiendavalt 19.01.2017 välja toodud menetluskulude nimekirja tähelepanuta ning arvestab üksnes õigeaegselt esitatud dokumentidega (s.h hageja esindaja poolt 14.11.2016 istungil märgituga menetluskulude osas).
2.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustanud Harju Maakohtu 30.11.2016 otsuses, mis on jõustunud 05.01.2017. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
3.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 3 035 euro ulatuses, s.o riigilõiv 275 eurot ning esindaja tasu 2 760 eurot. Hagejate esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - Nõupidamine kliendiga, olukorra selgitamine, positsiooni kujundamine- 1 tund; - Andmete kogumine, materjali komplekteerimine, selgitamine kliendile, mis andmeid on vaja täiendavalt- 1 tund; - Nõuete arvutamine ja kliendiga kooskõlastamine- 1 tund; - Hagiavalduse koostamine, kliendiga kooskõlastamine- 5 tundi; - Lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumise korraldamine 1,5 tundi; - Materjali e-toimikusse sisestamine 0,5 tundi; - 40 uue dokumendi analüüsimine ja arutamine kliendiga, arvamuse koostamine- 5 tundi; - 14.11.2015 istungi ettevalmistamine ja istungil osalemine- 2 tundi.
5.Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot (I kd, tl 43, maksekorraldus). Hagihind käesolevas asjas on 2133,98 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 250 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 25 eurot. Seega selles osas jätab kohus menetluskulude väljamõistmise kostjalt rahuldamata. Enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on hagejal võimalik esitada kohtule avaldus.
5.Järgnevalt hindab kohus õigusabi teenuste vajalikkust ja põhjendatust osutatud teenuste kaupa.
5.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kokku 10 tunni ulatuses teinud toiminguid seoses hagiavalduse esitamisega kohtule (s.h kliendiga nõupidamine, positsiooni kujundamine (1 tund), andmete kogumine, materjali ja lisade komplekteerimine, kliendiga suhtlemine (1 tund), nõuete arvutamine ja kliendiga kooskõlastamine (1 tund), hagiavalduse koostamine, kliendiga kooskõlastamine (5 tundi), lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumise korraldamine (1,5 tundi), materjali e-toimikusse sisestamine (0,5 tundi). Eeltoodud kuludele ei lisanud hageja esindaja selgituste kohaselt käibemaksu. 29.02.2016 on hageja esitanud kohtule hagiavalduse koos 11 lisaga (hagi sisuline osa kd I lk 15, lisad kd I lk 7-43). Arvestades hagiavalduse sisu ja mahuga ning tsiviilasja keerukusega (kohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega) on hagiavalduse esitamisega seotud kulud põhjendatud 6 tunni ulatuses (s.h nõupidamine kliendiga, materjalide komplekteerimine, nõuete arvutamine). Kliendiga suhtlemine ning õigusliku positsiooni kujundamine on vajalik hagiavalduse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks. Kohus selgitab, et ei pea siinkohal põhjendatuks ajakulu seoses riigilõivu tasumise korraldamisega ning materjali e-toimikusse sisestamisega, sest nimetatud teenused ei nõua õigusalaseid teadmisi.
5.2.40 uue dokumendi analüüsimise ja kliendiga arutamise ning arvamuse koostamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 3 tundi. 27.09.2016 on kostja esitanud kohtule täiendavad dokumendid (kd II lk 96-141) ning 10.10.2016 täiendava selgituse (kd II lk 152-154). 25.10.2016 on hageja esitanud oma seisukoha kostja poolt esitatud tõenditele (kd II lk 158-159). Arvestades kostja poolt esitatud tõendite mahtu ning sisu ja hageja poolt esitatud seisukoha sisu ning mahuga on kohtu hinnangul mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks dokumentide üle vaatamiseks (sh kliendiga arutamiseks) ning dokumentide osas seisukoha koostamiseks 3 tundi.
5.3.14.11.2015 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung kell 14.00 kuni 15.50 (kd II lk 161-164). Seega loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks istungil osalemise kulu 1 tunni ja 50 minuti ulatuses ning samuti istungiks ettevalmistamise ajakulu 10 minuti ulatuses. Istungiks ettevalmistamist ei saa pidada ebavajalikuks kuluks.
5.4.Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 11 tundi. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas on 150 eurot ilma käibemaksuta ja 180 eurot koos käibemaksuga.
Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat. Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-192-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – üürilepingust tulenevad nõuded. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja pooled ei ole esitanud kohtule pikki vastuseid ega ülemäära mahukaid tõendeid. Arvestades tsiviilasja keerukust ja poolte esitatud dokumentide mahtu ning esitatud tõendite mahtu, on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks on 130 eurot ilma käibemaksuta, s.o 156 eurot käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on märkinud, et Advokaadibüroo Vindex OÜ sai käibemaksukohustuslaseks 17.05.2016. Seega alates sellest ajast väljastatavate arvete summale lisandus käibemaks. Seega arvestab kohus osa hageja menetluskulu koos käibemaksuga (6 tunni ulatuses) ja osa ilma käibemaksuta (5 tunni ulatuses). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks rahaliste nõuete puhul on üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
6.Harju Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et esindamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku 11 tunni ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks kokku 1 560 eurot, s.o 780 eurot (6 h + km) + 780 eurot (5 h käibemaksuta).
7.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1 810 eurot, s.o riigilõiv summas 250 eurot ning esindaja tasu 1 560 eurot.
7.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 810 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta
8.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
9.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.