Aktiva Finance Group OÜ hagi K.E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3967,37 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, eesindajad post: XXX). Kostja: K.E. (isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, xxxxxxxxxxxxxxx maakond, e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K.E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 30-47, 269-272, 288-292)
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub K.E.-lt (kostja) välja mõista põhivõlg 2288 eurot, intress 284,35 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 468,02 eurot ning edaspidi viivised 40,61% aastas lepingu nr KK3603446 põhinõudelt 674 eurolt alates 23.07.2024
kuni sellekohase tasumiseni ning viivised 34,90% aastas lepingu nr KK3604668 põhinõudelt 1614 eurot alates 23.07.2024 kuni selle kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 22.09.2020 krediidikonto lepingu nr KK3603446 (leping I) ja 25.09.2020 krediidikonto lepingu nr KK3604668 (leping II) ning 18.11.2020 lepingu nr KK3604668 põhitingimuste muutmise kokkuleppe. Lepingu I alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot, krediidi kulukuse määr on 49% ja krediidi kogukulu 1865,18 eurot. Lepingu II alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot, krediidi kulukuse määr on 41,09% ja krediidi kogukulu 3494,82 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis seoses lepinguga I kostjale 14.12.2023 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 28.12.2023. Lepinguga II seoses saadeti kostjale 16.12.2023 ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 30.12.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu I üles 29.12.2023 ja lepingu II 31.12.2023. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata 14.09.2023, 14.10.2023, 14.11.2023 ja 14.12.2023 maksed ning lepingu II ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata 16.10.2023, 16.11.2023 ja 16.12.2023 maksed. Esialgne võlausaldaja loovutas 03.01.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata krediit 709 eurot ja lepingu II ülesütlemise seisuga oli tagastamata krediit 1649 eurot. Kostja on tasunud peale lepingute ülesütlemist kokku 70 eurot, mille hageja arvestab võrdselt mõlema lepingu põhivõla katteks. Seega on põhivõla nõue kokku 2288 eurot (709+1679-70). Lepingus I on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,61% aastas ja lepingus II 34,90% aastas. Lepingu I ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata augusti 2023 kuni 29.12.2023 intressid 88,96 eurot. Lepingu II ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata septembri 2023 kuni 31.12.2023 intressid 195,39 eurot. Kokku on intressinõue 284,35 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu I alusel põhivõla summalt 674 eurot alates 30.12.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 22.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40,61% aastas ja lepingu II alusel põhivõla summalt 1614 eurot alates 01.01.2024 kuni 22.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 34,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 468,02 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist lepingutejärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning lepingute üldtingimuste p-st 5.3. Lepingust I tulenev sissenõudmiskulude nõue on 40 eurot ja lepingust I tulenev sissenõudmiskulude nõue on 50 eurot. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud taotluses märgitud teavet, kontrollis avalike andmebaase ning teostas krediidivõimekuse arvutuskäigu. Sama tegi esialgne võlausaldaja enne teise lepingu sõlmimist. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Igakuine osamakse/tagasimaksed olid kostjale jõukohased. Maksehäireregistri kohaselt ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingutest tulenevaid kohustusi täitsa ning esialgsel võlausaldajal ei tekkinud kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu.
2
10.Vastuseks kostjale selgitab hageja, et kostja ei ole teostanud makseid vastavalt lepingutes kokkulepitule. Kostja viidatud maksed on teostatud 15.07.2024 ja 12.08.2024 ning hageja need on hagi kohaselt arvestanud põhivõla katteks. KOSTJA VASTUS (dtl 260, 284)
11.Kostja vastuväidete kohaselt on ta lepingust kinni pidanud. Kohtutäitur on ammu selle võlgnevuse kätte saanud ja kostja sai aru, et asi on lõpetatud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga kaks krediidikonto lepingut, millest nähtuvalt võimaldati kostjale 22.09.2020 lepingu nr KK3603446 (dtl 48) alusel tähtajatult laenu limiidiga 1000 eurot (leping I) ja 25.09.2020 lepingu nr KK3604668 (dtl 59) alusel tähtajatult laenu limiidiga 1000 eurot, mida muudeti 18.11.2020. a (dtl 62) lepinguga ja suurendati 2000 euroni (leping II). Lepingute järgi pidi kostja maksma igakuiselt 14. kuupäevaks minimaalse põhiosa makse, mille suurus oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalset 20 eurot.
14.Poolte vahel sõlmitud krediidikonto lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi.
15.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
16.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Lepingu I krediidikulukuse määr oli 49% aastas ja lepingul II 41,09% aastas. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2020 seisuga 20,52% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.
18.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist 3
vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
20.Hageja on kohtule esitanud laenutaotlused (dtl 80, 100), millest nähtuvalt on kostja 22.09.2020 taotluses avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1100 eurot, finantskohustuse suuruseks 99,28 eurot (laen) ning majapidamiskuludeks 100 eurot (dtl 80). 25.09.2020 taotluses on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1500 eurot, finantskohustuse suuruseks 1053,84 eurot (laenud), ülalpeetavate kuludeks 113 eurot ning majapidamiskuludeks 100 eurot (dtl 100-101) ning 18.11.2020 muutmise taotlusest nähtuvalt on kostja sissetuleku suuruseks 1100 eurot, finantskohustusteks 1054,59 eurot ja majapidamiskuludeks 100 eurot (dtl 299). Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja enne lepingu I sõlmimist analüüsinud automatiseeritud konto väljavõtte (dtl 120-143) alusel kostja sissetulekute ja kohustuste suurust ning laenuotsuse tegemisel teinud ka päringud creditinfo.ee, taust.ee ja ametlike teadaannete süsteemi (dtl 82). 25.09.2020 laenutaotluse esitamisel ja 18.11.2020 muutmise taotluse esitamisel ei ole konto väljavõtet küsitud, kuid on tehtud päringud 25.09.2020 kinnisvararegistrisse ja ametlike teadaannete süsteemi (dtl 102-103) ning 18.11.2020 taust.ee, dokumendi kontrolli ja ametlike teadaannete (dtl 300) süsteemi.
21.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
22.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
23.Kuigi formaalselt on laenuandja 22.09.2020 laenutaotluse saamisel kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ja neid ka automatiseeritult analüüsinud, ei ole kohtu hinnangul tehtud seda piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Nimelt nähtub kogutud andmetest ja automatiseeritud kujul loodud kostja konto väljavõttest, et kostjal on võetud samal ajal mitmest erinevast kohast teisigi tarbimislaene, mille pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja võib vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste rahuldamiseks sh võetud laenude tagasimaksmiseks. Näiteks on kostja 25.09.2020 (s.o kolm päeva pärast esimest taotlust) esitatud taotlusest nähtuvalt uue laenu eesmärgiks laenulepingust nr TL3593361 tulenevate kohustuste refinantseerimine.
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste ning ülalpeetavate kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik 4
jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).
25.Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud riiklikesse registritesse ning küsinud ise kostja kodupangast konto väljavõtet, ei tähenda veel, et krediidivõime hindamiseks on piisavalt tehtud. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et andmeid oleks kogutud enne teise lepingu sõlmimist ja selle muutmist. Asjaolu, et kostja refinantseeris 25.09.2020 laenuga oma varasemaid kohustusi annab aluse kahelda tema krediidivõimes. Samas on 18.11.2020 lepingu muudatusega kostja krediidisummat suurendatud. Seega ei ole esitatud andmetele tuginedes võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne iga lepingu sõlmimist kindlaks tehtud. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et seda oleks tehtud.
26.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
27.Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.
28.Seega kontrollib kohus ise esitatud tõendite pinnalt, kas ja mis ulatuses on hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks muutunud ning kas ja kui suure summa kostja hagejale võlgneb.
29.Kohtule esitatud lepingu I alusel tasutud maksete väljavõttest (dtl 179-185) nähtuvalt on kostja ajavahemikul 22.09.2020 – 12.09.2023 saanud raha kokku 4009 eurot ning teinud samal ajavahemikul kontole tagasimakseid 4182,33 euro ulatuses. Lepingu II alusel tasutud maksete väljavõttest (dtl 223-231) nähtuvalt on kostja saanud ajavahemikul 25.09.2020 – 09.09.2023 raha kokku 6449,48 eurot ning kostja on samal ajavahemikul teinud kontole tagasimakseid 6528,01 eurot.
30.Mõlemad lepingud olid sõlmitud tähtajatult ning VÕS § 4141 lg 2 kohaselt võib krediidiandja tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Lepingutele kohalduvate üldtingimuste p 10.1 ja 10.2 järgi on laenuandjal õigus leping igal ajal ilma mõjuva põhjuseta lõpetada teavitades sellest laenusaajale ette kirjalikult või iseteenindussüsteemi kaudu vähemalt 2 kuud.
31.Asja materjalidest nähtuvalt saatis laenuandja kostjale teate lepingu nr KK3603446 ülesütlemise kohta 14.12.2023 (dtl 73-74) ja lepingu nr KK3604668 ülesütlemise kohta 16.12.2023 (dtl 76-77) kostja poolt lepingutes märgitud e-posti aadressile. VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Seega saab lugeda lepingu nr KK3603446 lõppenuks korralise ülesütlemisega 14.02.2024 ja lepingu nr KK3604668 16.02.2024.
32.Arvestades, et kostja tasutud summad tuleb arvestada kõik põhiosa katteks ning muid tasusid sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne, on kostja saadud summad hagejale tagastanud. Kuni 31.12.2022. a oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa hageja põhiosa jäägilt arvutada ega nõuda kostjalt intressi. Ülejäänud aja eest oleks hagejal õigus seadusjärgset intressi nõuda, kuid kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik seda ka ise välja arvutada.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 5
MENETLUSKULUD
34.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
35.Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning eelduslikult ei ole tal neid ka tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.