2-16-122864
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2017, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-122864
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Mxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
198,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Jõe 3, 10151 Tallinn) esindaja Triin Linholm (PlusPlus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teadmata; e-post: x Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-16-122864 lepingulise esindaja tasu.
2-16-122864 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 29.11.2005 liitumislepingu ja 18.12.2007 järelmaksulepingu ning mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud AS-le Tele2 Eesti teenuste eest nõuetekohaselt. AS Tele2 Eesti loovutas 06.12.2011 nõude kostja vastu summas 121,50 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3 on sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,15% päevas. Hageja arvestas viivist seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 23.12.2009-07.12.2016, kokku 67,67 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Perioodi 08.12.2016 kuni 27.02.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2,18 eurot (8,00%/365p/100x121,50€x82p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 69,85 eurot (67,67+2,18). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 121,50 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 191,35 eurot, millest 121,50 eurot moodustab põhivõlg ja 69,85 eurot 27.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot.
2-16-122864 Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 288 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Inkasso OÜ arve õigusabi eest summas 288 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „Esindustasu Mxxxx Kxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 363 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 288 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.