Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kirjalikust kinnitusest, milles ta palus samuti O. V. võtta üle edaspidine liisingmaksete tasumise kohustus seoses enda maksejõuetusega. 03.04.2002 esitas O. V. A. L. AS-le liisingutaotluse ja 04.04.2002 esitas O. V. avalduse, milles palus vormistada vara ostu-müügi eelleping ümber oma ema L. M. nimele. 04.04.2002 sõlmisid kostjad vara ostu-müügi eellepingu ja pärast L. M. poolt kõigi kohustuste täitmist vastavalt maksegraafikule müüs A. L. AS korteri 10.02.2003 notariaalse ostu-müügilepinguga L. M.-le. Samas lepingus sisalduva kokkuleppe alusel läks L. M.-le üle ka korteri omandiõigus. Hageja nõue ja põhjendused S. V. esitas Harju Maakohtule hagi A. L. AS ja L. M. vastu, milles palus tunnistada enda ja kolmanda isiku O. V. õigust osta A. L. AS-lt 19.12.2000 sõlmitud vara ostu-müügi eellepingu nr 05451 alusel välja Harju maakonnas Jõelähtme vallas XXX asuv korter, tunnustada kostjate vahel sõlmitud korteri ostu-müügilepingu tühisust, tunnistada kostja L. M. valdus korterile ebaseaduslikuks ja kustutada kinnistusraamatust kanne, mille kohaselt on kõnealuse korteri omanikuna sisse kantud L. M.. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A. L. AS 19.12.2000 vara ostu-müügi eellepingu nr 05451, mille alusel ostis hageja vaidlusaluse korteri Harju maakonnas Jõelähtme vallas XXX hinnaga 70 000 krooni. Märtsis 2002 leppis hageja endise abikaasa O. V.-ga kokku, et viimane võtab üle eellepingust nr 05451 tulenevad hageja kohustused ja korteri väljaostu õiguse. Hiljem sai hagejale teatavaks, et ALG Liising AS on müünud kõnealuse korteri O. V. asemel tema emale L. M.-le. Hageja leidis, et kuna eellepingu nr 05451 sõlmimise ajal oli hageja O. V.-ga abielus, siis kuulus korteri väljaostu õigus ühisvarasse ning selle õiguse L. M.-le üleandmiseks oli nõutav hageja nõusolek. Hageja tahe oli, et pärast liisingmaksete tasumist vormistatakse korter O. V. nimele. 02.04.2002 A. L. AS-le avalduse esitamise ajal ostu-müügi eellepingust nr 05451 tulenevate kohustuste üleandmiseks oli hageja tasunud korteri väljaostmiseks 23 276,62 krooni ja andis O. V.-le 23.01.2003 veel 20 000 krooni korteri väljaostmiseks. Kokku on hageja tasunud 43 276,62 krooni ehk 47 % korteri väljaostuhinnast. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjad leidsid ühiselt, et hageja ei ole kostjate vahel 10.02.2003 sõlmitud ostu-müügilepingu pooleks, mistõttu puudub tal õigus taotleda selle lepingu tühisuse tunnustamist. Samuti on hageja esitanud nõude kolmanda isiku nimel, milleks tal puudub volitus. Kostja L. M. vastuväidete kohaselt kuulus temale korter asukohaga XXX Jõelähtme vallas. Hageja, kellega kostja tütar O. V. alates 1993. aastast abielus oli, tegi kostjale ettepaneku äritegevuseks lisaraha saamiseks vahetada müügilepingute kaudu ära korterid. Kostja ostiski hageja nimel olnud korteri Tallinnas XXX ning müüs XXX korteri 07.12.2000 oma tütrele O. V.-le 6 000 krooni eest. Pärast korterite teineteisele müümist võõrandati XXX asuv korter edasi A. L. AS-le 70 000 krooni eest, mis kanti hageja arvele. Pärast seda sõlmiti eelleping nr 05451, mille alusel sai hageja võimaluse korteri tagasiostmiseks. 26.02.2002 esitas S. V. Harju Maakohtusse hagi tema ja O. V. abielu lahutamiseks, milles märkis, et nende abielulised suhted on lõppenud 2000. a. oktoobris ja et tal ei ole varalisi pretensioone O. V. vastu. Seejärel sai kostja teada, et hageja on maksejõuetuse tõttu loobunud eellepingu nr 05451 täitmisest A. L. AS ees ja palunud selle ümber vormistada O. V. nimele. Kostja võttis üle vara ostu-müügi eellepingust nr 05451 tulenevad kohustused, kuna tütrel samuti puudusid rahalised vahendid lepingu täitmiseks ja vastasel korral oleks korter XXX võõrandatud kolmandatele isikutele. Selleks vormistati O. V. taotluse alusel kostjate vahel

04.04.2002 vara ostu-müügi eelleping nr 25120. Kostja L. M. täitis kõik lepingust tulenevad kohustused A. L. AS ees ja pärast väljaostumaksete tasumist läks korter 10.02.2003 nende vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu alusel L. M. omandisse. L. M. leidis, et ta on korteri omandanud seaduslikult. Hagejal ei ole õigusi kõnealusele korterile, kuna ta on väljaostuõigusest loobunud ja esitanud selle kohta kolmandale isikule 26.03.2002 kirjaliku kinnituse. Kostja A. L. AS leidis, et hageja on loobunud vara ostu-müügi eellepingust nr 05451 tulenevatest õigustest XXX korterile Loo alevikus Jõelähtme vallas, kuna 02.04.2002 avaldusega kostjale teatas hageja, et ei suuda maksejõuetuse tõttu täita lepingulisi kohustusi ja loobub liisinglepingu järgsetest õigustest ja kohustustest oma abikaasa O. V. kasuks. Avaldusele oli lisatud hageja 26.03.2002 kinnitus O. V.-le, mille kohaselt loobus hageja oma osast korteris ning nõuetest vaidlusaluse korteri suhtes. Eeltooduga seoses ei saa hageja esitada liisinglepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, kuna 26.03.2002 kinnituse ja 02.04.2002 avaldusega võttis nii lepingujärgsed kohustused kui liisinglepingu enda VÕS §-de 175 ja 179 mõttes üle kolmas isik O. V.. O. V. kostjate vastu nõudeid ei ole. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik O. V. toetas kostjate vastuväiteid ja leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. O. V. väitel tasus tema eellepingust nr 05451 tulenevaid liisingmakseid oma vanematelt saadud raha eest A. L. AS kassasse alates 2001. a. sügisest, s. o ka abielu ajal S. V.-ga. Selle tõendamiseks esitas kolmas isik vastavad kviitungid. Abielulahutuse kohtuasjas võttis hageja omaks, et nende abielulised suhted on lõppenud 2000. a. oktoobrikuus, mistõttu S. V. ei saa olla nõudeid seoses vaidlusaluste lepingutega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 09.03.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-dele 2 ja 11 asjaolule, toimingule ja võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 220 lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult võlausaldaja nõusolekul. Seega eeldab lepingu ülevõtmine võlgniku ja lepingu ülevõtja vahelist kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimist, mis sisaldab eelkõige lepingu ülevõtja võlaõiguslikku kohustust leping üle võtta. Selleks, et lepingulised kohustused ka tegelikult seniselt võlgnikult kohustuse ülevõtjale üle läheksid, on vajalik käsutustehing, mille eelduseks on lisaks lepingu ülevõtmise kokkuleppele ka võlausaldaja nõusolek. Kohtule esitatud hageja 02.04.2002 kirjalikust avaldusest nähtuvalt on hageja avaldanud A. L. AS-le tahet anda eellepingust nr 05451 tulenevad enda kohustused üle O. V.-le. Avaldusele tehtud kirjalikust märkusest nähtuvalt on A. L. AS hageja avalduse 02.04.2002 aktsepteerinud. O. V. 04.04.2002 kirjalikust avaldusest nähtuvalt on ta nõustunud eellepingu nr 05451 ülevõtmisega ja palunud samas anda lepingust tulenevad kohustused omakorda üle kostja L. M.-le. Kostja A. L. AS on O. V. avaldusele 04.04.2002 tehtud kirjaliku märkusega avalduse aktsepteerinud. 04.04.2002 on kostjate vahel sõlmitud vara ostu-müügi eelleping nr 25120. Eeltoodust järeldub, et hageja ja O. V. on avaldanud kirjalike avalduste näol kohustustehinguga tahet lepingu ülekandmiseks O. V.-le. Kostja A. L. AS on andnud selleks avaldustele tehtud kirjalike märgetega oma nõusoleku, mis on lepingu ülevõtmise

käsutustehingu eelduseks. Seega vastavad eelkirjeldatud tehingud lepingu ülevõtmise regulatsiooni kõigile nõuetele. Kostja seisukoht, et tema tahteks oli vastavalt 26.03.2002 kinnituskirjale, et pärast eellepingu nr 05451 täitmist saab kõnealuse korteri omanikuks O. V., ei oma kohtu arvates tähtsust, kuna 02.04.2002, st hilisemas A. L. AS-le esitatud avalduses anda leping O. V.-le üle, ei ole hageja lepingu ülevõtmisele piiranguid seadnud. Lepingu ülevõtmisega läheb ülevõtjale muuhulgas üle ka õigus leping omakorda üle anda. Kohtu hinnangul ei ole hageja 26.03.2002 avalduse sisuks mitte hageja tahe, et kõnealuse korteri omanikuks saaks tingimata O. V., vaid eelkõige soov kinnitada O. V.-le, et viimase poolt lepingu ülevõtmise korral loobub hageja oma osast õigusele korterit välja osta ja ei hakka sellele pärast lepingu ülevõtmist pretendeerima. Nimetatud seisukohta kinnitab hageja poolt kohtuistungil antud seletus, mille kohaselt mõistis tema 26.03.2002 kinnituskirja kirjutades selle sisu just selliselt (tlk 94 pöördel). Kuna hageja on 26.03.2002 kinnituskirjas ja 02.04.2002 avalduses ning O. V. oma 04.04.2002 avalduses vara ostu-müügi eellepingust nr 05451 tulenevate õiguste ja kohustuste edasise kuuluvuse osas enda tahet selgelt väljendanud, siis ei ole õige hageja seisukoht, et O. V. poolt lepingu üleandmiseks L. M.-le oli vaja ka hageja kui abikaasa nõusolekut. PkS § 18 lg 1 ja 3 kohaselt võivad abikaasad jagada ühisvara abielu kestel kokkuleppe alusel. Hageja ja O. V. vahel 23.01.2003 koostatud võlakiri ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna juba alates 04.04.2002 oli vara ostu-müügi eellepingu võtnud enda kanda L. M.. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et hagejal ei ole puutumust kostjate vahel 10.02.2003 sõlmitud Harju maakonnas Jõelähtme vallas XXX asuva korteri ostumüügilepinguga, mistõttu puudub hagejal alus taotleda nimetatud lepingu tühisuse tunnustamist. Kostjate vahel 10.02.2003 sõlmitud korteri ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks aluse puudumise tõttu ei ole alust tunnustada hageja õigust nimetatud korteri väljaostuks. Samuti puudub hagejal õigus nõuda L. M. valduse kõnealusele korterile ebaseaduslikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande parandamist. Kohus nõustus ka sellega, et hagejal puudus volitus kõnealuse korteri väljaostu õiguse tunnustamise nõude esitamiseks O. V. nimel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub Harju Maakohtu 09.03.2005 otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus kaevatava otsuse tegemisel rikkunud protsessiõiguse norme ja tõendeid ebaõigesti hinnanud. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et tema kui abikaasa nõusolekut vara ostu-müügi eellepingust nr 05451 tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks O. V.-lt L. M.-le ei olnud vaja, kuna hageja oli 26.03.2002 kinnituskirjas ja 02.04.2002 avalduses ning O. V. oli 04.04.2002 avalduses oma tahet eellepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kuuluvuse osas selgelt väljendanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 19.12.2000 sõlmisid hageja ja A. L. AS XXX Jõelähtme vallas Harjumaal asuva korteri ostu-müügi eellepingu nr 05451. Nimetatud leping oli oma olemuselt kapitalirendileping, millest tulenev korteri väljaostu õigus kuulus abikaasade S. V. ja O. V. ühisvarasse. Kohtu arvamus on ekslik, et 26.03.2002 kinnituskirja ja 02.04.2002 avaldust tuleb käsitada ühisvara jagamise kokkuleppena PkS § 18 lg 3 mõttes. Kokkulepe on kahepoolne tehing, kuid kinnituskirjas ja avalduses puuduvad poolte kokkulepped ühisvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste suhtes.

Hageja ei nõustu kaevatava otsuse seisukohaga selles, et 23.01.2003 võlakiri S. V. ja O. V. vahel ei oma asjas tähendust. Võlakiri kinnitab seda, et hageja ja kolmanda isiku vahel oli teine suuline kokkulepe kõnealuse korteri väljaostmise ja edasise kasutamise kohta. Kokkuleppe täitmiseks andis hageja 23.01.2003 O. V.-le raha korteri väljamaksete tasumiseks. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud paluvad kostjad jätta apellandi kanda. Iseseisva nõudeta kolmas isik O. V. vaidleb samuti apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kõik kaebusega seotud kohtukulud apellandi kanda. O. V. toetab kostjate vastuväiteid kaebusele. Seoses 23.01.2003 võlakirjaga märgib kolmas isik, et sellel ei ole puutumust vaidlusaluse korteri väljaostuõiguse ning korteri väljaostmiseks sõlmitud lepingutega, vaid võlakirjas märgitud 20 000 krooni maksis O. V. A. L. AS-le S. V. kommertslaenulepingust tuleneva võla katteks ja loobus saadud raha eest 50 % osalusest OÜs K., mis oli abikaasade ühisvara. Abikaasade vahel ei olnud muid kokkuleppeid peale vara ostu-müügi eellepingust nr 05451 tuleneva võlakohustuse üleandmise hagejalt O. V.-le. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et otsuse tühistamiseks puudub alus. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ning see on vastavuses esitatud tõenditega. Protsessiosalised ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil, mistõttu kolleegium peab võimalikuks apellatsioonimenetlust läbi viia kirjalikus menetluses. Otsuses on piisavalt põhjendatud, miks esitatud nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega. TsMS § 654 lg 4 järgi ringkonnakohus ei korda esimese astme kohtu otsuse põhjendusi otsuse muutmata jätmise korral. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka selles osas, et PKS § 18 lg 1 ja 3 järgi võivad abikaasad jagada ühisvara abielu kestel kokkuleppe alusel. Otsusest ei ilmne, et kohus oleks lugenud 26.03.2002 kinnistuskirja ja 02.04.2002 avaldust apellatsioonkaebuses väidetud abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppeks. Otsuses on põhjendatult hinnatud poolte käitumist ja tahet vaidlustatud tehingute tegemisel ning kolleegium ei tuvastanud antud osas protsessiõigusnormide rikkumist. Kaebus viidatud 23.01.2003 võlakiri ei võimalda teha teistsugust otsust. Kui apellandil oli mingi varaline nõue endise abikaasa vastu, siis oli tal võimalik oma õigusi kaitsta vastava nõude esitamise teel. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust tühistada ning apellatsioonkaebust rahuldada.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.