Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. veebruaril 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-8023
Kohtuasi
Swedbank AS-i hagi Xxxxvastu 25 565,00 euro võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 565,00 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040 Tallinn), volitatud esindaja Jüri Puust Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2017
Resolutsioon
1.Swedbank AS-i hagi Xxxxvastu 25 565,00 euro võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Xxxxvõlgnevus 25 565,00 (kakskümmend viis tuhat viissada kuuskümmend viis eurot) Swedbank AS-i kasuks
1.Hagimenetluse kulud jätta Xxxxkanda
2.Välja mõista Xxxxmenetluskulu riigilõiv 1050,00 (üks tuhat viiskümmend eurot) Swedbank AS-i kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.30.12.2015 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja XxxxOÜ (endise ärinimega OÜ Xxxx, edaspidi ka osaühing või arvelduskrediidi saaja) arvelduskrediidilepingu nr xxxx (edaspidi leping 1). Arvelduskrediidi limiit lepiti lepingu 1 punktis 1.1 kokku järgmistel tingimustel: kuni 31.12.2015 on arvelduskrediidi limiit 25 565,00 EUR; alates 01.01.2016 kuni 31.01.2016 on arvelduskrediidi limiit 23 565,00 EUR; alates 01.02.2016 kuni 29.02.2016 on arvelduskrediidi limiit 21 565,00 EUR; alates 01.03.2016 kuni 31.03.2016 on arvelduskrediidi limiit 19 565,00 EUR; alates 01.04.2016 kuni 30.04.2016 on
2.Lepingu 1 punktis 1.3 lepiti kasutusaja lõpptähtpäevaks kokku 01.06.2016. Intressimäär on lepingu 1 punkti 1.4 kohaselt 7.210% aastas. Tulenevalt lepingu 1 punktist 1.7 on kohustistasu määraks 2.0% aastas ja punkti 1.5 kohaselt intressi ja kohustistasu tasumise tähtpäevaks iga kuu viimane päev. Viivise määr päevas on punktis 1.8 kokku lepitud 0.150%. Arvelduskrediidi saaja on kohustatud kasutusaja lõpptähtpäeval tagama varaliste kohustuste ning arvestatud viiviste kustutamiseks vajalike summade olemasolu arvelduskontol, lepingu 1 punkt 4.2. Intressi ja kohustistasu arvestamisel lähtub pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Arvelduskrediidi saaja kohustub tasuma pangale intressi ja kohustistasu vastavalt lepingus sätestatule. Pank arvestab intressi arvelduskrediidi summalt ning kohustistasu kasutamata arvelduskrediidi limiidilt iga kalendripäeva eest (punkt 5.1). Pank võtab tasumisele kuuluva intressi ja kohustistasu arvelduskontolt maha iga kalendrikuu viimasel päeval, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Viimase intressi ja kohustistasu võtab pank arvelduskontolt maha kasutusaja lõpptähtpäeval. Arvelduskrediidi saaja tagab, et intressi ja kohustistasu maksmiseks vajalikud summad on tähtaegselt arvelduskontol olemas (punkt 5.2). Kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress ja kohustistasu) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu põhitingimustes fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Pank võtab tasumisele kuuluva viivise arvelduskontolt maha (punkt 7.1).
3.Arvelduskrediiti saanud osaühing kohustus tagama, et varaliste kohustuste tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt (iga kuu viimasel kuupäeval) tema arvelduskontol. Osaühing ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata lepingust tulenevad tagasimaksed. 02.03.2016 saatis hageja osaühingule teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Seisuga 02.03.2016 oli osaühingu intresside võlgnevus 271,33 eurot, põhiosa võlgnevus 3 989,16 eurot ja viivis põhiosa võlgnevuselt 95,40 eurot. Hageja andis osaühingule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 19.03.2016. Hageja andis teada, et käsitab seda kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt üles öelduks. Samasuguse sisuga teate (käendusnõude esitamine) saatis hageja 02.03.2016 ka Xxxx(edaspidi kostja). Vaatamata hageja poolt antud täiendavale tähtajale (21.09.2015) osaühing ega kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja arvelduskrediidilepingu üles. Lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 25 815,59 eurot, mis koosneb põhiosast 23 408,16 eurot, intressist 144,61 eurot ja põhiosa viivistest 2262,82 eurot.
4.30.12.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx(edaspidi käendusleping 1), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt osaühinguga lepingust 1 tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsumma on 25 565,00 eurot. Hageja saatis 15.04.2016 kostjale kohese täitmise nõude ja pankrotihoiatuse, milles palus vastutuse maksimumsummas lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Kostja ei ole kohustust täitnud, mistõttu palub hageja
võlgnevuse 25 565,00 eurot kostjalt tema kasuks välja mõista. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei teavitatud kostjat käenduslepingu allkirjastamisel tagajärgedest s.t, et võidakse minna isikliku vara kallale. Olles töötanud üle 15 aasta Xxxx OÜ-s ja mitte kuuludes juhtkonna hulka lootis ta, et firmal läheb hästi ja tuleb oma kohustustega toime. Arvelduskrediit, mida kostja teadis, oli firmal juba väga pikka aega ja igal aastal anti lihtsalt allkirjad selle pikendamiseks. Kui äriühingus toimus omanike muudatus, siis jäi 3 käendajat, kuigi kostja nõudis ka neljanda osaniku käendust. Iga aastane lepingu pikendamine tundus kostjale rutiinina, mistõttu ta ei pühendanud sellele tähelepanu ega osanud teadmatusest või harimatusest tulla selle peale, et kogu võetud arvelduskrediit pööratakse üksinda tema vastu.
6.Kostjal oli pangas üksainus kohtumine, milles nõuti järjekordse lepingu allkirjastamist, millest ta teades oma võimalusi ja finantsilist olukorda, keeldus. Kostja leidis, et ei saa alla kirjutada lepingule, mida ta täita ei suuda. Hageja ei ole teda korduvalt teavitanud või läbi rääkinud. Pankrotihoiatusele kostja vastas ja küsis, kui palju ta võlgu on aga pank ei vastanud. Pank ei kontrollinud käenduslepingule allkirja küsimisel piisavalt kostja finantsolukorda. Kostja finantsolukord ei andnud siis ega ka praegu võimalust tagada käenduse täitmist. Kostja on pereinimene, abielus, 3-lapse isa ja pankrot väljakuulutamisel, ei tea ta mis saab tema lastest ja naisest. Kostja tunnistab, et andis allkirja ja peab vastutama aga vaidlustab võla tasumise üksinda täies ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja osaühing sõlmisid 30.12.2015 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, et osaühing sai arvelduskrediiti hageja esile toodud summades, et leping on panga poolt ülesöeldud ning osaühingul esineb võlgnevus hageja ees, et 30.12.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 15-110461-KÄ1, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt arvelduskrediidi saanud osaühinguga lepingust 1 tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine maksimumsummas 25 565,00 eurot.
8.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja kontrollis piisavalt kostja maksejõulisust, kas kostjat teavitati käenduslepingu allkirjastamisel tagajärgedest ning kas kostja peab ühena kolmest käendajast tasuma võlgnevuse täies ulatuses.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lõige 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nimetatud sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust.
10.30.12.2015 arvelduskrediidilepinguga xxxx (lk 7-15) on tõendatud hagiavalduses esile
toodud arvelduskrediidi limiidid ja lepingu tingimused, mis annavad hagejale õiguse kohaldada intressi 7.210% aastas arvelduskrediidi summalt ning kohustistasu 2.0% aastas kasutamata arvelduskrediidi limiidilt iga kalendripäeva eest ja viivist 0.150% puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Teatistega arvelduskrediidi saajale ja kostjale (lk 16-28) lepingust tuleneva võlgnevuse kohta seisuga 02.03.2016 on tõendatud, et teatise saatmise hetkel oli arvelduskrediidi saaja intresside võlgnevus 271,33 eurot, põhiosa võlgnevus 3 989,16 eurot ja viivis põhiosa võlgnevuselt 95,40 eurot. Teatisest nähtub ka hageja tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks, kui täiendavalt antud tähtajaks kohustus täitmata jäetakse. Vaidlus puudub, et laenu tagastamise kohustus jäi täitmata. Lepingujärgse võlgnevuse arvestusest (tlk 29-30) nähtub võla suurus kokku 25 815,59 eurot, mis koosneb põhiosast 23 408,16 eurot, intressist 144,61 eurot ja põhiosa viivistest 2262,82 eurot.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
12.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
13.Käenduslepinguga nr xxxx(lk 31-33) on tõendatud, et 30.12.2015 poolte sõlmitud käenduslepingu alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt osaühinguga lepingust 1 tulenevate kõigi laenusaaja kohustuste kohase täitmise ning, et kostja vastutuse maksimumsumma on 25 565,00 eurot. VÕS §-dest 8 ja 9 tulenevalt saab eeldada, et kostja sõlmis käenduslepingu oma vabal tahtel. Täitmise nõudega (lk 34-38) on tõendatud, et hageja saatis 15.04.2016 kostjale kohese täitmise nõude ja pankrotihoiatuse, milles palus vastutuse maksimumsummas lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Vaidlus puudub, et kostja ei ole kohustust täitnud, mistõttu on tal käendajana kohustus hageja ees võlgnevus 25 565,00 eurot. Lepingu punktis 3 kinnitab käendaja, et ta on tutvunud lepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Järelikult ei saa kostja enam lepingu täitmisel tugineda väitele, et talle ei ole tutvustatud lepingu sisu ja tagajärgi.
14.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 58 lg-st 3 tuleneb, et enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Seega võib hagejal KAS §-st 58 tulenevalt olla kohustus kontrollida laenu taotleja maksevõimet, kuid krediidiasutuste seadustest ei tulene hagejale kohustust kontrollida käendaja maksevõimet, mistõttu ei ole see hagi rahuldamata jätmise aluseks.
15.Kostja on esitanud vastuväite ka selles osas, et hageja esitas hagi kohtule üksnes tema kui
ühe käendaja vastu, mistõttu ta peab kohustuse üksinda täitma.
16.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võis hageja esitada käenduslepingust tuleneva nõude ka üksnes kostja vastu.
17.Vaidlust ei ole, et osaühingu arvelduskrediidilepingust tulenevat kohustust käendasid kolm isikut. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on kostjal õigus pärast hageja ees kohustuse täitmist esitada tagasinõue kahe kaaskäendaja vastu, väljaarvatud temale endale langevas osas.
18.VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt tekib käendajal tagasinõudeõigus laenusaaja vastu käendaja poolt täidetud nõude ulatuses. Järelikult on kostjal vastavalt seadusele ja käenduslepingu punktile 6 õigus esitada tagasinõue arvelduskrediiti saanud osaühingu vastu. VÕS § 70 lg 1 ja 2 sätestavad, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati ning, et solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.
19.Järelikult ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 25 565,00 eurot. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1050 eurot, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt välja mõista. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.