M L avaldus M K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (pärija): M L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Ajutine haldur: Reet Relvik (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2017 kell 12.30.
Istungil osalenud isikud
Ajutine haldur Reet Relvik.
Resolutsioon
1.Lõpetada M K (isikukood xxxx, surnud 18.03.2016) pärandvara pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Reet Relvik M K pärandvara pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest.
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo (registrikood 10108276, arvelduskonto nr EE161010502001977002 AS-is SEB Pank) ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 40 senti, kokku 476.40 eurot.
4.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
5.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja avaldajale teadmiseks.
6.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD
1.14. septembril 2016 esitas avaldaja Tartu Maakohtule avalduse M K pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Tartu Maakohtu 26.09.2016 kohtumäärusega keelduti avalduse menetluse võtmisest ja tsiviilasi edastati kohtualluvusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale (saabus 21.11.2016).
2.Avalduse kohaselt avaldaja on M K pärija, tema ema. Avaldaja võttis oma poja pärandi vastu inventuuriga ning üksnes seetõttu, et säästa sellest asjast enese kaugemaid sugulasi. Notar on avaldajale selgitanud, et kui ta oleks pärandist loobunud, ei oleks pärimismenetlus sellega veel läbi saanud. M K esimese järjekorra pärijad algatasid tema pärimismenetluse loobumisavaldustega ning avaldaja on ainus teise järjekorra pärija.
3.Avaldajale teadaolevalt M K pärandvara hulgas positiivne vara praktiliselt puudub, poeg oli pikemat aega asotsiaalse eluviisiga. Pärimismenetluse käigus tegi kohtutäitur pärandvara inventuuri, kuid pärandvara inventeerimise käigus kohtutäitur K. Vilbo avaldajaga ei kontakteerunud ja avaldajale on täielikult mõistetamatu, millest tulenevalt on kohtutäitur hinnanud M K nimele registreeritud sõidukite väärtuseks kokku 110 eurot. Avaldaja on pärast pärimistunnistuse saamist käinud Liiklusregistris ja politseis ja avaldajale on öeldud, et M K nimel olev xxxx reg nr xxxx ei ole pikemat aega liikluses osalenud ning xxxx reg nr xxxx suhtes pidavat olema kehtiv kindlustus 2016 aasta detsembrini. Auto registriandmetes märgitud A K sõnul kasutas tema seda autot viimati 2008.aastal ning M K ühe sõbra sõnul on see auto juba ammu viidud romulasse.
4.Avaldajal puudub poja kõigi võimalike võlakohustuste kohta täpne ülevaade ning kindlustunne, kas pärandvara inventeerimisel on kõik võlausaldajad oma nõuded kohtutäituri korraldatud üleskutsemenetluses teatanud. Avaldaja on üksik pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension ja puudetoetus. Avaldaja veendumuse kohaselt ei ole pärandvara koosseisus reaalselt mingit vara, mida oleks võimalik realiseerida.
5.Avaldaja palus vastavalt PärS § 142 lg 6, PankrS § 9 lg 2, § 13 lg 3 kuulutada välja M K pärandvara pankrot.
MENETLUSE KÄIK
2 (5)
2-16-14161
6.Viru Maakohtu 28.11.2016 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur, määrati asja arutamiseks kohtuistung ja määrati ajutisele haldurile tähtaeg aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
7.13. jaanuaril 2017 esitatud aruande kohaselt võlgniku nimel kinnistuid ega ehitisi ei ole. Liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, ehitusaasta 1996, ning xxxx, reg.märk xxxx, ehitusaasta 1984. Kohtutäitur hindas kummagi auto väärtuseks 55 eurot. Maanteeameti teate alusel on xxxx osas Liiklusseaduse § 77 alusel sõiduki registrikanne peatatud, mis tõendab, et sõidukit ei kasutata. xxxx asukoha kohta andmed puuduvad. Pärija selgitusest nähtub, et xxxx jäi kunagi Rakvere tasulisse parklasse ja selle asukoht ei ole teada, xxxx olevat viidud romulasse. Teisi mootorsõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Swedbank AS-is on arvelduskonto xxxx saldo on negatiivne -17,28 eurot. AS SEB Pank arvelduskonto xxxx saldo oli 0 euro, konto suleti 02.06.2015. Teistest pankadest saadud andmetel ei ole võlgniku nimele arvelduskontosid avatud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole M K nimele väärtpaberikontosid avatud. Tema nimele on avatud pensionikonto xxxx, konto saldo on 5,098 Swedbank Pensionifond K2, turuväärtusega 15.12.2016 seisuga 4.89 eurot. Maksu-ja Tolliameti teatel maksuvõlga ega ettemaksu ei ole. Võlgniku varaks olevaid sõiduautosid ei ole võimalik realiseerida, kuna nende asukoht ei ole teada; väljalaskeaasta põhjal puudub neil ka väärtus, mis ületaks vara müügiga seotud kulusid. Abikaasade ühisvara jagada ei ole. Kokku on võlgniku varade väärtus 4.89 eurot.
8.Kohtutäitur Rita Lohu juures on täitmisel Telia Eesti AS (enne AS EMT) nõue summas 294.03 eurot. Täitmisest tulenev võlg kohtutäitur Rita Lohule on 107.37 eurot. Võlgniku võlad on summas 401.40 eurot.
9.Ajutine haldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Pärandvara hulgas ei ole vara, mille arvelt katta esmaseid pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad. Makseraskused tekkisid võlgnikul 2016.a.surma tõttu, millest tingituna ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita ning nende täitmine vara arvelt ei ole võimalik. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
10.Ajutine haldur palus PankrS § 9 lg 2, § 23, § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, välja mõista OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 546 eurot (s.o 455 eurot, millele lisandub käibemaks 91 eurot), Arvestades pankrotivata puudumist, palus ajutine haldur mõista tasu välja riigi vahenditest seadusega ettenähtud ulatuses.
KOHTUISTUNG
11.Avaldaja kohtuistungile ei ilmunud. 10.01.2017 e-kirjaga teatas avaldaja tütar A L kohtule, et avaldaja viibib xxxx, mistõttu ei sa ta kohtuistungil osaleda.
12.Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. 3 (5)
2-16-14161
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUISED
13.Kohus tutvunud pankrotiavalduste ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
14.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
15.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt M K pärandvara väärtuseks on 4.89 eurot. Pärandvaral lauvad kohustused vähemalt 401.40 eurot. Seega pärandvara kohustused ületavad vara praktiliselt 100%-lt.
16.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 16.01.2017 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Meelis Kändma pärandvara võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ettetasumiseks kuni 20.02.2017, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. Kuna pärandvaras ei ole vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
17.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
18.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 7 tunni eest summas 455 eurot, millele lisandub käibemaks 91 eurot, kokku 546 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. 4 (5)
2-16-14161
19.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo riigi vahenditest ajutise halduri tasu kokku summas 476.40 eurot, s.o 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot.
20.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, lg 7 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.