Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Mart Reino
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2005.a, Tallinn
Tsiviilasi
A.M.i (ka A.M.) hagi G.M.a vastu elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2005.a otsus nr 2/328952/02
Menetlusosalised ja nende
Hageja A.M. Hageja lepinguline esindaja V.N.
esindajad
Kostja G.M.a Kostja lepinguline esindaja A.B.a
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
A.M.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. detsember 2005.a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2005. a otsust põhjenduste osas, jättes hagi rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
2.Ülejäänud osas jätta Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2005.a otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata EV Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest (29. detsember 2005. a).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15. novembril 2002. a esitas A.M. hagi Tallinna Linnakohtusse G.M.a vastu elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks.
2.Hageja täidab EÜ Masti liikme kohustusi ja kasutab õigusi, kuid osamaksu omanikuks on kostja (hageja endine abikaasa) ja seetõttu tekkis probleem korteriomandi vormistamisel. Kostja ei ela juba aastaid korteris ega kasuta EÜ liikme õigusi ega täida kohustusi.
3.Pooled abiellusid 1980. a ning 1983. a said nad korteri EEK-s Masti. 1994. a abielu lahutati. Abielusuhted lõppesid 1992.a ning 1993.a kirjutas kostja ennast korterist välja. EÜ osamaksu jagasid pooled omavahel, hageja ostis kostjale pärast abielu lahutamist 1-toalise korteri Tallinnas L23-*, andis kostjale auto eest 2 000 krooni ning magamistoa sisustuse. Seega on poolte ühisvara jagatud ning hageja taotleb tema omandiõiguse tunnustamist EÜ Masti osamaksule.
4.11. septembril 2003. a esitas hageja täiendava seisukoha, mille kohaselt koosnes poolte ühisvara osamaksust EEK-s Masti väärtusega 32 111 krooni, avariilisest sõiduautost Žiguli väärusega 4 000 krooni, 8 500 kroonist rahas ja garaažiühistu Sadam osamaksust väärtusega 7 500 krooni. Kogu ühisvara maksumus oli 52 111 krooni ja seega kummagi poole osa sellest oli 26 055,50 krooni. Kooperatiivkorteri osas lepiti kokku, et hageja lastega jääb sinna elama ja ostab kostjale elamiseks ühetoalise korteri.
5.Ühetoalise korteri asutamisõigus maksis 25 000 krooni. Selle tasumiseks võttis hageja tööandjalt ettemaksuna 10 000 krooni ja vanematelt laenu 10 000 krooni. 25 000 krooni eest ostis hageja kostjale ühetoalise korteri asutamisõiguse ja tasus VE-le Ruum tehingu vormistamise tasu 3 105 krooni ning teenustasu, mille suurust hageja ei mäleta. Uude elukohta võttis kostja kaasa kogu magamistoa mööbli. Kostja sai ühisvarast poole, s.o 26 055,50 krooni ja lisaks 2 049,50 krooni. Ühisvara jagamist tõendavad 15.11.1993 korteri asutamisõiguse vormistamine, kostja väljakolimine enne abielu lahutamist ja väljakirjutamine 29.11.1993 ja 31.12.1993 sissekirjutus uude elukohta L23-* ning poolte poolt hagi mitteesitamine vara jagamiseks. Kostja seisukoht
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Pooled ei ole ühisvara jaganud ei enne abielu lahutamist ega ka pärast seda. Korteriühistu liige on kostja, kuna tema vanemad aitasid osamakse tasuda. Seetõttu ei ole kunagi tekkinud küsimust liikmelisuse üleandmiseks hagejale. Ühisvara jagamiseks viis hageja kostja notari juurde, pärast notari selgituste ärakuulamist keeldus kostja vara jagamisest hageja poolt pakutud tingimustel. Kostja ei tahtnud välja kolida ja end välja kirjutada, kuid hageja sundis teda seda tegema. Esimese astme kohtu otsus
7.21. septembri 2005. a otsusega jättis Tallinna Linnakohus A.M.i hagi G.M.a vastu elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata ning mõistis A.M.ilt välja kohtukulu 1 605,55 krooni G.M.a kasuks.
8.Väidetava ühisvara jagamise ajal kehtinud abielu ja perekonnakoodeksi (APK) § 23 sätestas, et abikaasade ühisomanduses olevat vara võidakse jagada abielu lahutamisega, samuti ka abielu kestel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võisid abikaasad jagada ühisvara kokkuleppel või vaidluse korral kohtu korras.
9.APK § 25 lg 1 sätestas, et abikaasade ühisomanduses olevast varast elamu- või suvilakooperatiivile ühe abikaasa nimele sissemakstud osamaksu võidi jagada APK-s ettenähtud korras seoses abielu lahutamisega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui üks abikaasa ei ela või loobub edasisest elamisest kooperatiivi majas eraldatud korteris (suvilas), maksab talle välja temale kuuluva osa osamaksust abikaasa, kelle kasutamisele jääb korter (suvila).
10.Hageja seletuse kohaselt toimus ühisvara jagamine poolte kokkuleppel. Kostja seda eitab. Kostja väidab, et ühisvara ei ole jagatud, kogu vara jäi poolte ühisesse elukohta. Aasta pärast seda, kui kostja oli sunnitud nimetatud elukohast hageja sunnil lahkuma, sai ta endale magamistoa mööbli. Seda seetõttu, et selle ostis kostja ema, mitte aga ühisvara jagamise tagajärjel. Tunnistajana ülekuulatud N.S. ütlused kinnitavad kostja seletust, mille kohaselt ühisvara ei jagatud.
11.APK § 28 lõike 4 järgi kuulusid abikaasadevahelised tehingud ühisomanduses oleva vara jagamise kohta notariaalselt tõestamisele, kui see vara on vastavates organites registreeritud ühe abikaasa nimele. Sellist notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole.
12.Abielu ja perekonnakoodeksi järgi kohaldati abikaasade vaheliste varaliste tehingute teostamisel tsiviilkoodeksi (TsK) § 43-52 ja § 56-64. Väidetava vara jagamise ajal kehtinud TsK § 50 kohaselt tõi seadusega nõutava notariaalse vormi mittejärgimine endaga kaasa tehingu kehtetuse. Kuna on tõendamata ühisvara jagamine, mille tagajärjel hageja saanuks vaidlusaluse osamaksu omanikuks, tuleb hagi kui alusetu jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Apellant vaidlustab linnakohtu otsuse ja palub selle tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud protsessinormi, valesti hinnanud tõendeid ja seetõttu ei ole otsus põhjendatud.
14.Kohus leidis, et poolte vara jagamine on tõendamata, millega hageja ei nõustu. Hageja esitas kohtule enda väidete tõendamiseks Tallinna Linnavalitsuse väikeettevõtte „Ruum“ arved, mis tõendavad eluruumi asutamisõiguse vormistamist. Samuti esitas hageja kohtule enda ja V.V.e vahelise lepingu, mis tõendab korteri Tallinnas L23-* eest 25 000 krooni maksmist kostja eest, väljavõtte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et kostja elukohaks oli korter L23-* ning EÜ Masti tõendi eluasemekulude tasumise kohta hageja poolt, mis tõendab hageja elamist sellel aadressil ning EÜ liikme kohustuste täitmist.
15.Kohus ei ole hinnanud hageja seletusi ja kirjalikke seisukohti, mille kohaselt korteri L23-* eest tasutud summa sisaldas ühisvarana jagatud vara väärtust. Poolte ühisvara maksumuseks oli 52 111 krooni ning seetõttu kuulus kostjale hüvitamisele elamuehituskooperatiivi osamaksust 16 055,50 krooni, auto maksumusest 2 000 krooni, sularahast 4 250 krooni ja garaažiühistu osamaksust 3 750 krooni. Ühetoaliste korterite asutamisõigus koos selle juurde kuuluva hilisema erastamisõigusega maksis 25 000 krooni. Sellist summat hagejal ei olnud ning seetõttu palus ta tööandjalt ettemaksu 10 000 krooni ning vanematelt laenu 10 000 krooni. Hageja ostis 25 000 krooni eest kostjale ühetoalise korteri asutamisõiguse ning selle tehingu vormistamisega tasus väikeettevõttele „Ruum“ 3 105 krooni ning teenustasu, mille suurust ta ei mäleta. Kuna mööbel korteris ei olnud uus, siis otsustati see jaotada vastavalt kostja vajadustele. Kostja võttis uude korterisse kaasa kogu magamistoa mööbli ning ülejäänud amortiseerunud mööbel jäi hageja ja laste kasutusse. Seega sai kostja olemasolevast ühisvarast 50%, s.o 26 055,50 krooni ning lisaks veel 2 049,50 krooni.
16.Kohus on hinnanud tunnistajana ülekuulatud kostja ema N.S. ütlusi ning kostja seletusi, mis ei vasta tegelikkusele ning ei puuduta vara jagamist. Kostja ei ole kuidagi tõendanud, et vara ei jagatud ning kohus on jätnud selle tähelepanuta.
17.Kostjaga kokkuleppelist ühisvara jagamist tõendavad kostjale 15.11.1993 korteri asutamisõiguse vormistamine ning selle eest 28 105 krooni tasumine, mis sisaldas ühisvara poolt maksumust. Samuti asjaolu, et kostja lahkus enne abielulahutust oma elukohast ja kirjutas ennast välja 29.11.1993. Kostja väide, et teda kirjutati tagaselja välja, ei vasta tegelikkusele, kuna kehtinud korra kohaselt tuli täita isiklikult vastavad dokumentide vormid ning need allkirjastada. Ühisvara jagamist kinnitab ka see, et kostja võttis vastu korteri ning kirjutas ennast 31.12.1993 sisse uude elukohta, mille ta hiljem ära müüs ja asjaolu, et pooled ei esitanud hagi vara jagamiseks.
18.Kohus on omaalgatuslikult viidanud APK § 28 lõikele 4 ning jätnud tähelepanuta hageja seletuse, mille kohaselt on kostja alkohoolik, kes oli harva kaine. Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsust tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TsMS) § 334 lg 1 p-i 2 alusel muuta põhjenduste osas. Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata.
21.Vaidlust ei ole pooltel järgmiste asjaolude üle: Pooled abiellusid 1980. aastal. Abielu kestel omandasid pooled ühisvarana osaku elamukooperatiivis Masti, mis andis neile õiguse kasutada korterit aadressil M72*, Tallinn. Poolte abielulised suhted lõppesid 1992.a. (tl 7). Kostja kolis elamukooperatiivis Masti poolte kasutuses olevast korterist välja 1993.a., asudes elama korterisse nr * L23, Tallinn. Viimati nimetatud korteri kostja asutamisõiguse eest tasus hageja.
29.novembril 1993.a registreeriti kostja rahvastikuregistris välja aadressilt M72-*, Tallinn ning tema uueks aadressiks registreeriti L23-*, Tallinn (tl 48, 57 ja 73). Poolte abielu lahutati 30. märtsi 1994.a otsusega (tl 7). Poolte abielu lõppes 28. juulil 1994.a (tl 74).
22.Hageja on esitanud nõude elamuühistu Masti osamaksu (mis annab õiguse kasutada korterit aadressil M72-*, Tallinn) omandiõiguse tunnistamiseks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et see osamaks omandati poolte abielu kestel poolte ühisvara hulka, siis on käesoleva vaidluse seisukohalt kõigepealt vaja leida vastus küsimusele, kas pooled on vaidlusaluse osamaksu jaganud. Kuna hageja leiab, et pooled jagasid selle vara 1993.a pärast abieluliste suhete lõppu, siis kuulub selles küsimuses kohaldamisele 1993.a kehtinud ENSV abielu- ja perekonnakoodeks (edaspidi nimetatud APK).
23.Vastavalt APK § 25 lg-le 1 võis abikaasade ühisomanduses olevat elamukooperatiivi osamaksu jagada seoses abielu lahutamisega. Kuna poolte abielulised suhted olid 1992.aastast lõppenud, siis oli nimetatud sätte eeldus osamaksu jagamiseks 1993.a täidetud.
24.Kui üks abikaasa ei elanud või loobus edasisest elamisest kooperatiivi majas eraldatud korteris, siis maksis vastavalt APK § 25 lg-le 2 talle temale kuuluva osa osakust välja abikaasa, kelle kasutamisele korter jääb. Seega tulenevalt APK § 25
lg-st 2 tuleb kooperatiivkorteri osamaksu jagamisel APK järgi eristada kahte varianti. Esimese variandi puhul ei elanud jagamise momendil üks isik kooperatiivkorteris või loobus korteri edaspidisest kasutamisest. Teise variandi puhul kasutasid mõlemad abikaasad kooperatiivkorterit edasi ja pretendeerisid selle edaspidisele kasutamisele. Esimese variandi puhul saaks käesolevas tsiviilasjas jagamise lugeda toimunuks juhul, kui oleks tuvastatud, et kostja loobus edasisest elamisest aadressil M72-*, Tallinn ning hageja maksis kostjale välja temale kuuluva osa osakust elamukooperatiivis Masti. Kolleegium leiab, et need asjaolud on tuvastatud. Kuna ei ole vaidlust asjaolude üle, et kostja kolis elamukooperatiivis Masti poolte kasutuses olevast korterist M72-*, Tallinn välja 1993.a., asudes elama korterisse nr * L23, Tallinn, siis on tuvastatud, et kostja loobus edasisest elamisest pooltele kooperatiivi majas eraldatud korteris. Tsiviilasjas leidis tuvastamist, et hageja maksis kostjale välja temale kuuluva osa osakust elamukooperatiivis Masti sellega, et ostis kostjale L23-*, Tallinn asuva korteri asutamisõiguse. Seega on tuvastatud, et pooled jagasid elamukooperatiivi Masti osamaksu vastavalt APK § 25 lg-le 2. Selle jagamisega kaotas kostja M72-*, Tallinn asuva korteri kasutamise õiguse.
25.Kolleegiumi arvates ei nõudnud APK § 25 lg 2 elamukooperatiivi osamaksu jagamiseks tehingu tegemist notariaalselt tõestatud vormis. Vastavalt 1993.a kehtinud tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 44 lg-le 1 võidi tehinguid teostada suuliselt või kirjalikus vormis. Vastavalt TsK § 44 lg-le 2 loeti tehing, mille jaoks seadusega ei olnud kindlat vormi ette nähtud, teostatuks ka juhul, kui isiku käitumisest ilmnes tema tahe teostada tehing. APK § 25 lg 2 ei näinud elamukooperatiivi osamaksu jagamiseks ette kindlat vormi. Seega saab poolte vahel teostatud elamukooperatiivi osamaksu jagamise tehingu lugeda teostatuks TsK § 44 lg 2 alusel sellega, et kostja kolis elama korterisse nr * L23, Tallinn, mille kasutusõiguse eest tasus hageja. Tulenevalt sellest on kolleegiumi arvates Tallinna Linnakohus leidnud ebaõigesti, et kuna notariaalselt tõestatud kokkulepet ei ole sõlmitud, siis ei ole elamukooperatiivi osaku jagamine leidnud tõendamist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud käesolevas vaidluses APK § 28 lg-t 4, sest elamukooperatiivi jagamine toimus vastavalt APK § 25 lg-le 2.
26.Samuti näitab elamukooperatiivi osamaksu jagamise tehingu tegemise tahet see, et kumbki pool ei ole käesoleva ajani esitanud ühisvara jagamise hagi kohtusse. Ei ole tõendeid, et kostja oleks enne käesolevat kohtumenetlust tundnud huvi selle vastu, kuidas jagada osamaks elamukooperatiivis. Samuti ei ole tõendeid, et kostja oleks üldse kuni käesoleva kohtumenetluseni tundnud huvi osamaksu ja oma väidetava liikmelisuse üle. On ebatõenäoline, et isik, kes peab osamaksu elamukooperatiivis ka enda omaks ei tunne selle vastu ligi kümne aasta jooksul mingisugust huvi. Samuti näitab tehingu tegemise tahet see, et kostja registreeriti 29. novembril 1993.a rahvastikuregistris aadressilt M72-*, Tallinn, välja. Kolleegiumi arvates ei ole tõendatud kostja väited, et välja registreerimine toimus kostja nõusolekuta. Sellel ajal kehtinud korra kohaselt pidi vastava kande tegemiseks rahvastikuregistris olema elukoha aadressilt väljaregistreeritava isiku kirjalik nõusolek.
27.Kostja on kohtumenetluse kestel esitanud vastuväite, et hageja sundis kostjat poolte kasutuses olnud korterist M72-*, Tallinn välja kolima. Sisuliselt on seega kostja leidnud, et elamukooperatiivi osamaksu jagamise tehing, mis väljendus kostja korterist välja kolimisega uude hageja poolt temale ostetud korterisse oli sõlmitud sunni või ähvarduse mõjul. Kuni 1. septembrini 1994.a kehtinud TsK § 60 lg 1 järgi sai vägivalla või ähvarduse mõjul tehtud tehingud tunnistada kehtetuks kohus kannatanu hagi põhjal. Sellist kohtuotsust TsK § 60 lg 1 kehtetuks tunnistamiseni ei
tehtud. Kuni 1. juulini 2002.a kehtinud TsÜS § 175 järgi kohaldati enne 1994.aasta
1.septembrit tehtud tehingute suhtes muu hulgas TsÜS § 73 ja 74 sätteid, mille kohaselt sai sunni või raskete asjaolude kokkusattumise mõjul tehtud tehingu kehtetuks tunnistada kohus. Vastavat kohtuotsust kuni 1. juulini 2002.a, mil kehtis TsÜS, tehtud ei ole. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 7 saab enne 1. juulit 2002.a tehtud sunni või raskete asjaolude kokkusattumuse mõjul tehtud tehingu pärast 1. juulit 2002.a tühistada üksnes alates 1. juulist 2002.a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Vastavalt kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 lg-le 1 toimub sellise tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele, kusjuures see avaldus tuleb § 99 lg 1 p-i 1 ja § 99 lg 2 kohaselt teha kuue kuu jooksul vastava asjaolu mõju lakkamisest, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul tehingu tegemisest. Ei ole tuvastatud, et kostja oleks vastava avalduse nimetatud tähtaegade jooksul hagejale teinud. Seega ei saa hagi rahuldamata jätmise aluseks olla kostja vastuväide, et hageja sundis kostjat korterist M72-*, Tallinn välja kolima. Seetõttu jätab kolleegium hindamata tunnistaja N.S. vastavad ütlused.
28.Kuna hagi on esitatud elamuühistu osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks, siis ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt oluline see, kas ülejäänud poolte ühisvara hulka kuuluv vara on jagatud või mitte. Seetõttu jätab kolleegium hindamata käesolevas tsiviilasjas ülekuulatud tunnistaja vastavad ütlused ning apellatsioonkaebuse sellesisulised väited.
29.Kolleegium leidis, et on tuvastatud, et pooled jagasid APK § 25 lg 2 alusel poolte ühisvara hulka kuulunud osaku elamukooperatiivis Masti (käesoleva otsuse p-d 2326). Samas ei olnud APK-s sätestatud, mis hetkest saab abikaasa elamukooperatiivi liikmeks, kui osak elamukooperatiivis jagatakse vastavalt APK § 25 lg-le 2. Vastavalt 1993.a kehtinud elamuseaduse (edaspidi nimetatud ES) § 15 lg 1 lausele 2 toimus liikmete vahetumine elamuseaduses ja elamukooperatiivi põhikirjas ettenähtud korras. Vastavalt ES § 15 lg-le 2 loetakse isik elamukooperatiivi liikmeks võetuks alates elamukooperatiivi vastavast otsusest. Vastavalt elamuühistu (-kooperatiivi) „Masti“ põhikirja (edaspidi nimetatud põhikiri, tl 16-21) p-le 2.2. võetakse liikmeks astuja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse alusel ühistu juhatuse otsusega. Põhikirja p-i 2.4. järgi loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks vastava otsuse tegemise päev. Vastavalt põhikirja p-le 2.8. võib ühistu liikmeks vastuvõtmisest keelduda. Vastava juhatuse otsuse peale võib edasi kaevata volikogu koosolekule (põhikirja p 2.8. kolmas lõik). Asjas ei ole tuvastatud, et ühistu juhatus või volikogu oleks vastu võtnud otsuse, millega hageja arvati kostja asemel elamuühistu Masti liikmeks. Hagi tuleb jätta rahuldamata järelikult seetõttu, et hageja ei ole saanud vastavalt ES § 15 lg 1 lausele 2 ja ES lg-le 2 ning põhikirja p-le 2.2. või 2.8. ühistu liikmeks.
30.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kostjal on hageja ees kohustus anda tahteavaldus enda elamuühistust „Masti“ väljaastumiseks tulenevalt sellest, et pooled on jaganud vastavalt APK § 25 lg-le 2 elamukooperatiivi osaku. See kohustus tuleneb pooltevahelisest osaku jagamise tehingust, TsK § 173 lg-st 1, TsK §-st 174, APK § 25 lg-st 2, 1993.a kehtinud ES § 23 lg 1 p-st 5 ja põhikirja p-st 2.10.6. Kolleegium leiab, et pooltevahelist osaku jagamise tehingut tuleb lugeda võõrandamiseks põhikirja p
2.10.6.tähenduses. Kostja kaotas osaku jagamise tulemusel elamukooperatiivile Masti kuuluva korteri kasutamisõiguse tulenevalt APK § 25 lg-st 2.
31.Tallinna Linnakohus on õigesti jätnud tähelepanuta hageja väited, justkui oleks kostja alkohoolik. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 on kohtu kohustuseks kõrvaldada kohtulikust arutamisest kõik, mis ei puutu läbivaadatavasse asjasse. Hagi on esitatud elamukooperatiivi osamaksu omandiõiguse tunnustamiseks. Ühestki seadusest ei tulene, et osamaksu omandiõiguse tekkimise või lõppemise aluseks on see, kas isik on alkohoolik või mitte. Seega on poolte väited teise poole alkoholi kuritarvitamise kohta käesolevas asjas asjakohatud ja need tuleb tähelepanuta jätta.
M. Merimaa
M. Reino
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.