K. V. hagi R. K. ́i vastu korteri müügilepingu tühisuse tunnustamiseks
Tsiviilasi
Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-1250/2004 Vaidlustatud kohtulahend
R. K. ́i apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 20. detsember 2005, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
K. V. esindaja adv A. P., R. K. ́i esindaja adv A. N., Sauga valla esindaja A. A.
Resolutsioon
1.Muuta Pärnu Maakohtu 29.09.2005 otsust põhjendavas osas ja rahuldada hagi käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
2.Muuta kohtuotsust R. K. ́ilt väljamõistetud kohtukulude osas järgmiselt:
2.1.Välja mõista R. K. ́ilt riigilõiv 60 (kuuskümmend) krooni Kalver Viherpuu kasuks.
2.2.Välja mõista R. K. ́ilt ekspertiisitasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni K. V. kasuks. Nimetatud summa tuleb R. K. ́il kanda Sauga valla arvele.
2.3.Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu 6612 (kuus tuhat kuussada kaksteist) krooni 50 senti K. V. esindamise eest esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses Advokaadibüroo A. P. arvele.
2.4.Välja mõista R. K. ́ilt kohtukulud 6612 (kuus tuhat kuussada kaksteist) krooni 50 senti riigituludesse.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.K. V. ja R. K. sõlmisid 02.12.2004 korteri müügilepingu, millega K. V. müüs R. K. ́ile Pärnumaal, Sauga vallas, Sauga alevikus asuvas elamus X korteri nr X. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja ära hageja vaimset seisundit ja mõjutas teda müügilepingut sõlmima. Hageja on püühiliselt haige ja 90% töövõimetu. Kuna vaidlusaluses korteris puudusid igasugused mugavused, siis oli hageja huvitatud kostja pakkumisest, kes lubas pärast müügilepingu sõlmimist anda asemele teise korteri. Kostja andis hagejale enne müügilepingu allkirjastamist 4000 krooni ja käskis hagejal notarile öelda, et ta on saanud kostjalt 150 000 krooni. Hageja seda raha tegelikult ei saanud. Pärast müügilepingu sõlmimist lõpetas kostja hagejaga suhtlemise ja pole hagejale siiani asenduskorterit andnud. Kostja on hageja vaimset tervislikku seisundit ära kasutades rikkunud tema varalisi õigusi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnustada 02.12.2004 sõlmitud korteri müügilepingu tühisust.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei kasutanud ära hageja vaimset seisundit, sõlmimaks korteri müügilepingut, ega lubanud vastu anda teist korterit. Raha kättesaamist kinnitas hageja oma allkirjaga notariaalselt tõestatud korteri müügilepingus. 02.12.2004 avaldas hageja, et tal ei ole kostja vastu rahalisi ega muid pretensioone. Sauga valla seisukoht
3.Sauga vald toetas hagi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus rahuldas hagi. Tunnistaja notar K. K. ütluste kohaselt toimus 02.12.2004 avalduse (t/lk 33) tõestamine vahetult peale korteri müügilepingu (t/lk 9) sõlmimist. Ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud, et avalduse allkirjastamisel hageja ei suutnud oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Kuna mõlemad toimingud tehti järjest, siis hageja ei suutnud oma tegudest aru saada ega neid ka juhtida korteri müügilepingu sõlmimisel. Hageja on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi piiratud teovõimega isik ja TsÜS § 11 lg 1 järgi on nimetatud isiku poolt tehtud tehing tühine.
5.Kostja väited raha üleandmise kohta ei leidnud tõendamist. Tunnistajad R. G., M. S. ja T. P. nägid küll pooli koos ning raha nende juures kohvilaual, kuid ei näinud raha vahetut üleandmist ega teadnud ka täpset rahasumma suurust. Tunnistaja R. G. on kostja tuttav ja nimetas ka täpse summa, kuid kostja tuttavana võib ta anda tunnistusi viimase huvides. Seega nimetatud tunnistaja tunnistus ei tule tõendina arvesse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.R. K. palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja väited raha üleandmise kohta ei ole leidnud tõendamist. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kuna tunnistajad ei teadnud hagejale üle antud rahasumma täpset suurust, siis ei ole kostja hagejale raha üle andnud. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et tunnistaja R. G., keda hoiatati enne tunnistuse andmist teadvalt valeütluste andmise eest vastavalt menetlusseaduse sätetele, ütlused ei ole tõenditena käsitatavad.
7.Notar kinnitas kohtuistungil, et ta küsis hagejalt mitu korda, kas ta on ikka raha saanud või mitte. Sellest nähtub, et hageja sai notari juures tehingu sõlmimisel tema korduvatest küsimustest õigesti aru, tajus adekvaatselt toimuvat ja kinnitas mitmel korral notarile, et
on raha kätte saanud. Kohus ei ole käsitlenud tunnistaja notar K. K. ütlusi ega hageja selgitusi kohtuistungil, kus hageja kinnitas, et ta on raha saanud, kuid väidetavalt oluliselt vähem.
8.Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 8 lg 2, § 11 lg 1 ja § 84 lg 1, kuna vastavuses TsÜS § 98 lg-le 1 toimub tehingu tühistamine vastavasisulise avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus ei selgitanud hagejale, et tema väited võivad olla aluseks lepingu tühistamisele, mitte aga tühisusele. Sellist avaldust hageja kostjale esitanud ei ole, mistõttu kohus oleks pidanud vastavuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg 1 p-le 1 jätma hagiavalduse läbi vaatamata.
9.Kohus leidis, et ekspertiisiakti kohaselt ei suutnud hageja pooltevahelise lepingu allkirjastamisel enda tegudest aru saada ega neid juhtida. Samas jättis kohus andmata hinnangu hageja edasistele toimingutele.
10.Sauga vald kinnitas, et hagejale ei ole määratud eestkostjat ja hageja teovõimet ei ole tema tervislikku seisundit arvesse võttes mingilgi määral piiratud. Vastus apellatsioonkaebusele
11.K. V. palus jätta apellatsioonkaebuse muutmata.
rahuldamata
ja
maakohtu
otsuse
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsust tuleb TsMS § 334 lg 1 p 2 alusel põhjendavas osas muuta. Hagi kuulub rahuldamisele käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Kohtuotsus kuulub muutmisele ka kohtukulude osas.
13.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu TsÜS §-d 8 lg 2 ja 11 lg 1 käesolevas asjas kohaldamisele. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks teha järeldust hageja piiratud teovõime kohta TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Eestkostjat ei ole talle TsMS § 260 järgi määratud ja seega ei ole tegemist tehinguga, mis oleks tehtud piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta.
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada TsÜS § 13 lg-t 1, mille kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 827 on tõendatud, et hageja on elementaarsete, väga konkreetsete otsustuste ja tegevuste tasandil suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, kuid 02.12.2004 toimunud avalduse allkirjastamisel oli tema otsustusprotsess ja olukorra igakülgne hindamine häiritud ja ta ei suutnud vajalikus ulatuses oma tegudest aru saada ega neid juhtida (t/lk 66-69). Maakohus tegi eeltoodu alusel põhjendatult järelduse, et ka vahetult pärast t/lk 33 asuva avalduse allkirjastamist sõlmitud korteri müügilepingu sõlmimisel ei suutnud hageja vajalikus ulatuses oma tegudest aru saada. Tegemist on tehinguga, mis vaieldamatult nõuab elementaarsete tavatoimingute ja -otsustustega võrreldes suuremat üldistusvõimet ja mitmekülgset kaalumist, kuid hageja seisund ei võimaldanud tal õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Hageja ei ole vaidlusalust müügilepingut hiljem heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt on 02.12.2004 korteri müügileping TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine.
15.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et väidetav korteri ostuhinna tasumata jätmine (lepingu sõlmimine eksimuse tõttu või pettuse mõjul) ei too endaga kaasa tehingu tühisust. Nimetatud asjaolu võib olla aluseks tehingu tühistamisele TsÜS § 90 lg 1 mõttes ja see toimub TsÜS § 98 järgi avalduse tegemisega teisele poolele, mida antud juhul tehtud ei ole. Eeltoodud asjaoludel väljub raha maksmise kohustuse täitmise kontrollimine käesoleva vaidluse piiridest ja sellekohased põhjendused tuleb jätta kohtuotsuse põhjendavast osast välja.
16.Kohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu suurusega 400 krooni. Tegemist on mittevaralise hagiga, mille esitamisel tasutakse riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 37 lg-le 3 riigilõivu 60 krooni. Asjaolu, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ekslikult seaduses sätestatust rohkem, ei anna alust selle ettenähtust suuremas summas väljamõistmisele kostjalt. Hagejal on õigus taotleda kohtult liigselt makstud riigilõivu tagastamist kooskõlas RLS §-s 11 sätestatuga.
17.Seadus ei sätesta võimalust hüvitada kohtukulusid kolmandale isikule ega avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosalisele. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukulud jaotada poolte vahel. Seega tuleb ekspertiisitasu 1800 välja mõista hagejale, kuid kanda kohtuotsuse täitmisel selle hageja eest tasunud Sauga valla arvele.
18.Advokaat A. P. esitas esimese astme kohtus taotluse õigusabi eest töötasu saamiseks summas 3730 krooni ja ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest töötasu saamiseks summas 2882,50 krooni. Ringkonnakohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tõendatud ning riigi õigusabi tasu tuleb taotletud suuruses üle kanda Advokaadibüroo A. P. arvele riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg 1, § 12 lg 1 ja 2 ning § 14 alusel. Tasu maksab tulenevalt justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 §-st 6 välja Eesti Advokatuuri juhatus. Kokku tuleb maksta Advokaadibüroo A. P. arvele esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest töötasu 6612,5 krooni, mis tuleb R. K. ́il TsMS § 61 lg 2 alusel omakorda riigile hüvitada.
Tiit Kollom
Tiia Mõtsnik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.