lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-160-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 20.12.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-160-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
20.12.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
901
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-160-05 Määruse kuupäev Tartu, 20. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi RH Baltic Trade OÜ hagi Osaühingu Woodman Trade vastu 152 796 krooni 60 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 16. augusti 2005. a määrus (kiri) tsiviilasjas nr 2-2/1278/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Woodman Trade erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. detsember 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. augusti 2005. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule Harju Maakohtu 21. aprilli 2005. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Hansa Law Offices Osaühingule
22.augustil 2005. a Osaühingu Woodman Trade erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.4. juunil 2004. a esitas RH Baltic Trade OÜ Harju Maakohtule hagi Osaühingu Woodman Trade vastu, paludes kostjalt välja mõista 152 796 krooni 60 senti müügilepingu järgse ostuhinna tasumiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
3.
Harju Maakohus rahuldas 21. aprilli 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 152 769 krooni 60 senti. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kohtukulude katteks välja 16 640 krooni.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse ja asja materjalid 16. augustil 2005. a kirjana vormistatud määrusega Harju Maakohtule. Määruse põhjenduste kohaselt on teade apellatsioonkaebuse kohta esitatud 5. mail 2005. a. Kohtuotsus on pooltele teatavaks tehtud 21. aprillil 2005. a (tl-d 134, 135) ning mõlemad pooled on
22.aprillil 2005. a kinnitanud, et nad said otsuse kätte. Seega tuleb kohtuotsuse teatavaks tegemise päevaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 300 lg-te 1 ja 2 mõttes lugeda 22. aprilli 2005. a. Seega pidi pool teate apellatsioonkaebuse esitamise kohta esitama Harju Maakohtule hiljemalt 2. mail 2005. a. Vastavalt TsMS § 300 lg-tele 1, 2 ja 6 tuleb kostja teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta ja apellatsioonkaebus tagastada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Erikaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja saata apellatsioonkaebus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Erikaebuse kohaselt teatas maakohtu kohtunik 14. aprilli 2004. a kohtuistungil, et kohtuotsus kuulutatakse 29. aprillil 2005. a. 21. aprillil 2005. a saatis kohtunik kostja esindajale elektronpostiga kohtuotsuse allkirjastamata tekstifaili. Ringkonnakohus on alusetult tõlgendanud laiendavalt TsMS § 225 lg-t 4, § 226 lg-d 1 ja 4 ning § 300 lg-t 1. Kohtuotsuse allkirjastamata teksti edastamine enne kohtuotsuse avaliku teatavaks tegemise päeva ei oma õiguslikku tähendust. Selline praktika võib rikkuda ka poolte võrdsuse põhimõtet - pool, kes ei teata otsuse kättesaamisest, saab pikema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kui pool, kes teatab. Kuigi otsuse teksti saatmine pooltele on igati tervitatav, tuleks seda teha siiski ainult poole taotluse alusel ning pärast otsuse avalikult teatavaks tegemise päeva.

7.Hageja ei ole vastust erikaebusele esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu kirjana vormistatud määrus tuleb protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule Harju Maakohtu 21. aprilli 2005. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks.
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud TsMS § 226 lg-t 1 ning TsMS § 300 lg-d 1 ja 2. Otsus tehakse TsMS § 226 lg 1 kohaselt avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu. Apellatsioonkaebusest teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise arvestamine algab TsMS § 300 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Nimetatud sätted ei näe ette võimalust lugeda otsus avalikult teatavaks tehtuks selle saatmisega menetlusosalisele elektronposti teel. Seetõttu ei saa ka apellatsioonkaebusest teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema elektronkirja kättesaamise kohta kinnituse saatmisest, nagu ekslikult leidis ringkonnakohus. Kolleegium märgib, et TsMS § 300 lg-te 4 ja 5 järgi võib edasikaebamise tähtaeg hakata kulgema ka tagaseljaotsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (lg 4) või arvates kohtumääruse kätteandmisest (lg 5, nt kirjalikus menetluses tehtud lahendi korral), kuid käesoleval juhul ei saa neid sätteid vastavate eelduste puudumisel kohaldada.
10.Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtu poolt elektronkirja saatmist võiks käsitada otsuse avalikult teatavaks tegemise aja muutmisest teatamisena. Teade saadeti 21. aprillil 2005. a, s.o samal kuupäeval, mida kannab kohtuotsus ning millal järelikult oli kohtuotsus menetlusosalistele ka kantseleis kättesaadav. Siiski oleks edasikaebetähtaja sidumine teate kättesaamiskinnituse tagastamisega mõeldav üksnes juhul, kui kohus oleks elektronkirjas selgelt märkinud, et edasikaebetähtaja osas loetakse otsus kantselei kaudu avalikult teatavaks tehtuks 21. aprillil 2005. a. Käesoleval juhul kohus sellist selgitust lisanud ei ole. Seega ei saa kirja lugeda teateks otsuse avaliku teatavaks tegemise aja muutmise kohta.
11.Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et toetada tuleks otsuse teksti saatmist pooltele elektrooniliste sidevahendite abil, ning märgib, et selles osas sätestab õiguslikud alused 1. jaanuarist

2006. a jõustuv tsiviilkohtumenetluse seadustik. Otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab nimetatud seadustiku kohaselt kulgema alates otsuse kättetoimetamisest. Kehtivas seaduses selline regulatsioon puudub (vt otsuse p 9).

12.Riigikohus on mitmes oma lahendis (vt 19. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-05 (RT III 2005, 19, 199), 12. jaanuari 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-04 (RT III 2005, 4, 39),
21.aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-05 (RT III 2005, 15, 154)) leidnud, et ringkonnakohus peab esimese astme kohtu määruse peale esitatud erikaebuse lahendama määrusega. Ka käesoleval juhul on ringkonnakohtu kiri käsitatav määrusena, kuigi see on tehtud apellatsioonkaebuse tagastamise kohta (TsMS § 300 lg 6), s.t mitte esimese astme kohtu määruse peale esitatud erikaebuse lahendamise käigus. Selline määrus tuleb vormistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt ning see peab muuhulgas olema suunatud protsessiosalistele, mitte alama astme kohtule. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.