Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2/ 1 – 911/ 04/ 05 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 20 päeva jooksul, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kümne päeva jooksul pärast kohtuotsuse Harju Maakohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks tegemisest ja esitades seejärel kümne päeva jooksul motiveeritud kaebuse. Kostjal on õigus taotleda kümne päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest kajas Harju Maakohtult menetluse taastamist, makstes koos kaja esitamisega menetluse taastamise kulud 39,60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kood 401), viitenumber 2800049777 ja esitades koos kajaga kõik tõendid, mida peetakse vajalikuks asja lõplikuks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt kuulub Hansa Liising Eesti AS-ile xxxx asuv eluruum. Nimetatud eluruumi kohta on Hansa Liising Eesti AS sõlminud hagejaga liisingu-lepingu. 28.10.2003.a sõlmis hageja kooskõlastatult Hansa Liising Eesti AS-iga kostjaga nimetatud eluruumi üürilepingu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale üürile eluruumi xxxxx ja kostja kohustus selle eest tasuma igakuiselt üüri 3700,00 krooni ja muude teenuste (kommunaalteenused, prügivedu, elektrienergia, vesi, signalisatsioon, kaabeltelevisioon) eest. Üüri ja muud maksed kohustus kostja lepingu järgi tasuma hiljemalt jooksva kuu 5.kuupäevaks. Lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja tasus esimese üürimakse 3700,00 krooni novembrikuu eest ning tagatisraha samas summas 28.10.2003.a ja detsembrikuu üürimakse ning 3242,30 krooni novembrikuu kommunaalmaksed. Alates jaanuarist 2004.a ei ole kostja üüri ja detsembrist 2003.a kommunaalmaksete eest tasunud. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Vastavalt lepingule oli hagejal õigus leping erakorraliselt enne tähtaega üles öelda, kui kostja pole tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid. Kuna kostjat oli mitmel korral hoiatatud ja sellele vaatamata ta ei täitnud oma kohustusi, palus hageja kostjal ruumid vabastada. Kostja vabastas ruumid 16.03.2004.a, kuid jättis tasumata võlgnevuse, mis koosnes tasumata üürimaksetest kokku 9373,33 krooni ja tasumata kommunaalteenuste maksetest kokku 11 270,47 krooni. Hageja on nimetatud summad ise tasunud ja korteriühistu ees võlgnevus puudub. Kostja üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevus on 20 643,80 krooni, millest tuleb maha arvestada tagatisraha, seega kokku 16 943,80 krooni. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud lepingu alusel viivist 12 528,17 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt lisandub lepinguga ettenähtud viivisele 7% aastas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Nimetatud sätte alusel lisandub viivisele veel 480,53 krooni. Eeltoodust lähtudes on kostja koguvõlgnevus hageja ees 29 952,51 krooni. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista ja jätta kohtukulud kostja kanda.

2/ 1 – 911/ 04/ 05 01.12.2005.a toimunud eelistungil jäi hageja esindaja hagis toodud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse ning viivise kokku 29 952,51 krooni ja kohtukuludena riigilõivu, dokumentaalse tõendi saamise kulu ning õigusabikulud. Kuna kostja eelistungile ei ilmunud, palus hageja esindaja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 31 lg 1 kohaselt on protsessiosaline kohustatud kohtule teatama, kui tema aadress asja menetluse kestel muutub. Vastavalt sama sätte 2.lõikele saadetakse, juhul kui protsessiosaline ei ole oma aadressi muutumisest kohtule teatanud, kutse kohtule teada oleval viimasel aadressil. Kutse kättetoimetaja teeb kutsele märkuse, millega kinnitab, et adressaat ei viibi enam kutsel märgitud aadressil ja tagastab märkusega kutse kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud. Asjas oli määratud 01.12.2005.a eelistung. Kostjale on kohtukutse saadetud kostja poolt kirjalikus vastuses märgitud aadressile xxxx ja kostja elanikeregistri järgsele aadressile xxxxx Kutsed on kohtule tagastatud märkega vastavalt „adressaadi mitteleidmine“ ja „ei ela antud aadressil“. Seega tuleb TsMS § 31 lg 2 alusel lugeda, et kohtukutse on kostjale kätte antud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletuse ja tutvunud kõigi esitatud materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel on sõlmitud 28.10.2003.a üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile eluruumi xxxxx ja kostja kohustus selle eest tasuma tähtaegselt üüri 3700,00 krooni kuus ja lisaks kommunaal- ning muude teenuste eest. Lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud, jättes alates jaanuarist 2004.a tasumata üürimaksed ja alates detsembrist 2003.a tasumata kommunaalmaksed. Tema võlgnevus on hageja ees 16 943,80 krooni. Vaatamata hageja korduvatele nõudmisele ei kustutanud kostja võlgnevust. Seetõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud üürilepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis ruumide vabastamist. Kostja vabastas ruumid 16.03.2004.a, kuid jättis võlgnevuse tasumata. Hagi esitamise seisuga on tema võlgnevus hageja ees 29 952,51 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 16 943,80 krooni ja viivisest 13 008,71 krooni. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 29 952,51 krooni võlgnevus ning viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on vastavalt TsMS § 46 p-dele 1 ja 2 riigilõiv ning asja läbivaatamiskulud, sh dokumentaalse tõendi saamise ja õigusabikulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale.

2/ 1 – 911/ 04/ 05 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2100,00 krooni ja kandnud kulutusi dokumentaalse tõendi saamisele 100,00 krooni suuruses summas ning õigusabile 3540,00 krooni suuruses summas ja esitanud taotluse kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 2100,00 krooni riigilõiv ja 100,00 krooni dokumentaalse tõendi saamise kulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Käesoleva hagi hinnaks on 29 952,51 krooni. Seega tuleb kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p-ga 1 kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud summas 1497,62 krooni. Postikulud 33,00 krooni tuleb kostjalt TsMS § 54 lg-te 1 ja 4 alusel riigituludesse välja mõista.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.