Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule 02.10.2002. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuste kohaselt ei tunnista kostja end TsK § 190 lg2 ja § 214 lg1 nimetatud garandiks. Kostja ei tea midagi AP Virumaa Kommertspanga ja O.T vahelistest läbirääkimistest, aruteludest, konsultatsioonidest, lepingutest tehingutest, garantiidest ja tingimustest O.T laenu saamisel summas 140 000 krooni, mille viimane pidi tagastama 20.09.1996.a Laenusaaja ei tagastanud laenu lepingus kehtestatud tähtajaks. Kuna laen polnud tagastatud, siis 20.03.1997.a, so. 7 kuud peale laenu tagastamise tähtaega, sõlmiti hageja ja O.T vahel täiendav kokkulepe. O. T kohustusliku tagasimakse hetkest, s.o. 20.09.1996.a, ega ka järgnevate aastate jooksul ei esitanud keegi kostjale nõudmisi. Kostja ei ole samuti teadlik hageja ja O. T vahelistest läbirääkimistest, lepingutest ega tehingutest, mille käigus pikendati laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 20.04.2000.a. Väljastatud volituse ja garantiikirja sisu ei vasta vormile. Garantiid võis kehtestada ainult lepinguga, selleks oli vaja pooltevahelist kirjalikku kokkulepet. Kostja ei leidnud nimetatud kokkulepet 21.09.1995.a laenulepingust nr 149. Kuna kehtestatud nõudeid pole täidetud, tuleb rakendada tehingu kirjaliku vormi mittejärgimise tagajärgi. Laenulepingu nr 149 punkt 5.2 kohaselt on laenu tagatiseks garantiikiri. Tagatise esemeks on hageja valinud teadmata kellele, millal, ja kus kuulunud garantiikirja ning kandnud laenulepingusse. Hageja kirjalikult ega notariaalselt sõlmitud tagatislepingut esitanud ei ole. TsK § 190 lg 1 kohaselt on kohustuste täitmise tagamise liikideks leppetrahv, tagatis ning käendus, mis peavad olema sõlmitud kirjalikult. Hageja ei ole kirjalikku lepingut kohustuste täitmise tagamiseks sõlminud. Kostja leiab, et vorminõuete mittejärgimise toob kaasa tehingu kehtetuse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohustada hagejat tasuma kohtukulud. Kohtule 25.04.2005.a esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt oli 21.09.1995.a AP Virumaa Kommertspank ja O T vahel sõlmitud laenuleping nr 149, mille p 5.2. kohaselt oli laenu tagatiseks garantiikiri. Laenulepingust ei nähtu, kelle garantiikiri ja kui suure summa tagatiseks oli see O T antud laenu tagatiseks. Hagiavaldusele lisatud O T nimega garantiikiri aprillist 1997 on sisuliselt blankett, see on ilma allkirjade ja rekvisiitideta ning ei anna alust hagi rahuldamiseks. AS Remeks poolt 01.08.1995.a väljastatud garantiikiri ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks, kuna sellest ei nähtu, missuguse laenulepingu tagatiseks see on väljastatud. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et O T oleks saanud AS-ilt Eesti Maapank /pankrotis/ laenu summas 12 000 USD. Laenuleping nr 368 on kostjale samuti arusaamatu, puuduvad kuupäevad, allkirjad, rekvisiidid, laenulepingust ei ole näha, missuguse ja kui suures summas antud AS Remeks garantiikirjaga on laen tagatud. Samuti juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja nõue ei tulene laenulepingust nr 368. 20.03.1997.a oli AS Eesti Maapank /pankrotis/ ja O T vahel sõlmitud täiendav kokkulepe, kuid sellest ei nähtu, et AS Remeksi Keskus oleks täiendavast kokkuleppest teadlik ja garanteeriks laenu tagastamistähtajaga 20.04.2000.a. Vastavalt 21.09.1995 laenulepingu nr 149 sõlmimise ajal kehtinud TsK § 43 tekkisid kohustused tehingutest, s.o. AS Remeksi Keskus kohustus pidanuks tulenema garantiilepingust või garantiikirjast. Asja materjalides garantiileping puudub, hageja poolt esitatud garantiikirjast ei nähtu seos laenulepinguga nr 149. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulude katteks 1652 krooni. III Hageja asendamine 25.01.2005.a esitasid AS Eesti Maapank /pankrotis/ ja OÜ Trenton Invest kohtule taotluse, milles nad palusid asendada AS Eesti Maapank /pankrotis/ poolt esitatud hagis AS Remeksi

Keskus vastu laenukohustuste täitmise nõudes hageja AS Eesti Maapank /pankrotis/ OÜ-ga Trenton Invest. 25.04.2005.a protokollilise määrusega lubas kohus tulenevalt TsMS § 78 AS Eesti Maapank /pankrotis/ õigusjärglasena protsessi astuda OÜ Trenton Invest. IV Kolmanda isiku kaasamine Ida-Viru Maakohtu 25.04.2005.a määrusega oli protsessi kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud O T. V Haginõude täpsustamine 19.10.2005.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt hagi on esitatud O T võlgnevuse osas, mis on tekkinud seisuga 13.12.2001.a. Kostja on garantiikohustusega võtnud varalise vastutuse hageja ees summas kuni 12 000 USD. TsK § 215 kohaselt on garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele. Kohtla-Järve Linnakohtu 22.02.2002.a määrusega, mis jõustus 04.03.2002.a, lõpetati O T pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. 04.03.2002.a muutus nõue kostja vastu sissenõudmiskõlblikuks, sest tõendamist leidis, et O T puuduvad rahalised vahendid laenukohustuse täitmiseks. Eesti Panga kursi järgi 04.03.2002.a seisuga 1USD = 18,11688 krooni. Hageja on esitanud hagi summas 454 735,94 krooni nõudes. Hageja loobub hagist kostja vastu summas 237 333,38 krooni. Hagist loobumise tagajärjed on hagejale teada. Ülejäänus jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palub kostjalt välja mõista 217 402,56 krooni. VI Eelistungid Eelistungil 25.04.2005.a hageja esindaja T V toetas hagi. Kostja esindaja M T hagi ei tunnistanud, seletades, et ei ole ühtegi garantiilepingut ega garantiikirja, mille järgi kostja oleks omale vastutuse võtnud. Eelistungil 10.06.2005.a hageja esindaja toetas hagi. Kostja esindaja M T jäi esitatud vastuväidete juurde Kostja esindaja V T hagi ei tunnistanud, seletades, et AS Remeks juhatus garantiikirja ja volikirja 3-ndale isikule ei andnud. Kuna juhatuse otsust ei ole, on garantiikiri kehtetu. AS-ist Remeks keegi laenulepingu koostamisel ei osalenud, samuti ei teadnud nad kuni asja kohtuse andmiseni laenulepingu olemasolust. Kuna poolte vahel lepingut ei olnud, siis TsK § 215 tulenevalt ei saa nad vastutust kanda. Samuti oleks neid tulnud teavitada täiendavast kokkuleppest. Vastavalt põhikirja p-le 35 loetakse tehingute aluseks ainult juhatuse otsuseid. Kolmas isik seletas, ta mäletab garantiikirja andmist häguselt, kuna sellest on möödunud palju aega. Garantiikirjast rääkis ta V.P ́iga. Jutt oli lihtsalt laenust, konkreetsest pangast juttu ei olnud. Ta ei mäleta, kumb oli enne kas garantiikiri või panga nõusolek. Garantiikirja andmiseks ei pöördunud ta AS Remeks juhatuse poole ei suulise ega kirjaliku palvega. See oli Maapanga

initsiatiiv, et pöördunud.

ta peab kirjutama nõusoleku laenu pikendamiseks, tema hageja

poole ei

VII Kohtuistungid Kohtuistungil 23.09.2005. a toetas hageja esindaja haginõuet, seletades, 20.04.1997.a oli sõlmitud täiendav leping, mis Remeksi juhatuse otsusega heaks kiideti. Läbirääkimised käisid suuliselt ning kuna AS Remeks oli Maapanga klient, leiti, et Maapank ei hakka raha Remeksi Keskuselt kui garandilt nõudma, vaid teeb O.T maksegraafiku. Garantii oli 12000 USD koos intressidega. 1995.a koosoleku protokolli neil ei ole. Kostja esindaja V T hagi ei tunnistanud, seletades, et mitte üksi juhatuse liide ega aktsionär polnud pädev vastu võtma otsust, mis puudutas majandus- või finantstegevust 1995.aastal. AS Remeks juhatus garantiikirja ja volitust välja ei andnud ning need on tühised. Volituses puudub kuupäev. Garantiikirjast, mis on justkui N. A poolt allkirjastatud, ei selgu, millise laenulepingu kohta see on antud. 21.09.1995.a laenulepingu nr 149 koostamisest AS Remeks osa ei võtnud, sellele puuduvad nende allkirjad. Laenulepingus puudub garandi nimi, registreerimisnumber, kontaktisik ja kontakttelefonid. Garantiilepingut Virumaa Kommertspanga ja AS Remeks vahel sõlmitud ei ole, samuti pole nende poole pöördutud sellise lepingu osas ega viiviste nõudes. Virumaa Kommertspanga ja O. T vahel 20.03.1997.a sõlmitud täiendavat lepingu kostja saanud ei ole, neid sellest lepingust ei teavitatud. Kostja esindaja V P seletas kohtuistungil, et ta oli 1995 aastal juhatuse poolt valitud tegevdirektoriks, samuti oli ta juhatuse esimees. Tema pole volikirja välja andnud, tal polnud selleks õigustki. Garantiikirja AS Remeks ka ei andnud. Põhimõtteliselt oli selline otsus 08.04.1997.a, kuid esindaja ei näe selles mingit seoses käesoleva vaidlusega, kuna laen oli antud 1995.aastal. Juhatus 1995.a ei arutanud küsimust olla O.T garandiks, sellist juhatuse otsus olemas ei ole. Virumaa Kommertspank ei informeerinud neid, et nad said 1995.aastal garantiikirja. Virumaa Kommertspanga ja AS Remeks vahel mingeid lepinguid viiviste ja intresside kohta ei olnud. Hageja ei ole neile saatnud teateid, et O.T on maksejõuetu. Volikiri, mis on ilma kuupäevata, kohta ei saa ta öelda, et see on tema poolt allkirjastatud, see võis olla ka projekt. Tunnistaja N A ütluste kohaselt oli ta 1995.a AS Remeks juhatuse liige. 1995.a juhatuses ei arutatud O.T garandiks olemist, sellist juhatuse otsust pole. Virumaa Kommertspank ei pöördunud nende poole garantiikirja ja volituse nõudes. Tunnistaja ei ole teadlik Virumaa Kommertspanga ja O T vahelistest lepingutest. Ta arvab, et garantii osas toimus eravestlus. Kohtuistungil 19.10.2005.a hageja esindaja toetas hagi, seletades, et 1997.a arutati garantii andmist. Juhatus võib ka tagantjärgi õigustoimingud, mis on juriidilise isiku nimel tehtud, heaks kiita. Enne äriseadustiku jõustumist kehtis ENSV Ministrite Nõukogu 23.11.1989.a määruse nr 385 kinnitatud Põhimääruse p 30 kohaselt on aktsiaseltsi täidesaatvaks organiks juhatus. Hageja esindaja on seisukohal, et 01.08.1995.a garantiikiri on väljastatud õigustatud isiku poolt, kellel oli õigus esindada kostjat erinevates õigustoimingutes. Kostja põhikirja p 38 kohaselt oli allkirjaõigus aktsiaseltsi nimel juhatuse esimehel, tema asetäitjal ja tegevdirektoril. V. P oli 1997.a juhatuse esimees ja ka tegevdirektor ning tulenevalt põhikirjast oli tal õigus allkirjastada kostja nimel ka volikirju. Kostja viited, et volikiri on kehtetu või tühine, ei oma õiguslikku tähendust, väide, et seal puudub kuupäev, ei ole asjakohane. Volikirja esmaseks tunnuseks on, et

sellest peab tulenema, milline on volituse sisu ja vaidlusaluses volikirjas on see tuvastatav. N. A, tegutsedes volikirja alusel, väljastas 01.08.1995.a garantiikirja. Selles kirjas pole tõesti märgitud, millist konkreetset laenulepingut garanteeritakse, kuid selle näitamine garantiikirjas polnud võimalik, kuna garantiikiri väljastatakse esitamiseks krediidiasutusele enne vastava lepingu sõlmimist. Kui kostja on seisukohal, et nende juhatus ei ole 1995 ega 1997 aastal otsustanud garanteerida O. T võlakohustust pangale, on see kostja organisatsioonisisene probleem, kuid see ei vabasta kostjat võetud kohustuse täitmisest. Garantiikirja vastuvõtmisel oli pangal õiguspärane ootus, et kostja nimel kohustuse võtnud isikul on olemas organisatsioonisisesed kooskõlastused ja nõusolekud. Hageja on seisukohal, et garantiisuhe on tekkinud kostja poolt garantiikirja esitamisega pangale ja selle pangapoolne aktsepteerimisega. Antud garantiikiri ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Tulenevalt TsMS § 91 lg1 peaks kostja peaks tõendama väidet, et garantiikirjaga tagati mingi muu kohustuse täitmine. Kostja esindaja V T hagi ei tunnistanud, paludes tunnistada garantiikirja ja volikirja kehtetuks, kuna kostja pole neid välja andnud. V.P poolt allkirjastatud protokolli väljavõte ei oma mingit tähtsust. Garantiikiri ja volikiri on tulenevalt Remeksi põhikirja punktidest 35 ja 37 tühised. Juhatus ei võtnud endale kohustusi ei Virumaa Kommertspanga ega hageja ees. Virumaa Kommertspanga, Maapanga ja kostja vahel puudus TsK § 214 nõutav kirjalikus vormis leping, seega polnud ka õiguslikke tagajärgi. Remeks polnud teadlik laenulepingust nr 149. Kostja esindaja V P seletas, et nad otsust olla garandiks, pealegi sellises suures summas, vastu ei võtnud. Kostja esindaja M T seletas, et kuigi garantiivastutus on täiendav vastutus, ei anta garantiikirja mitte esitamiseks, vaid sellega garanteeritakse konkreetset kohustust. Kuna garantii tuleneb laenulepingust, peab laenulepingus olema märgitud, millal kohustus ja kui suures summas tagatakse. Kohustus tuleb kas lepingust või seadusest. VIII Kohtuotsuse põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagi 217 402,56 krooni nõudes on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtus on tuvastanud, et 21.09.1995.a sõlmiti Virumaa Kommertspanga ( AS Eesti Maapank õiguseellane) ja O T (T) vahel laenuleping nr 149 (tl 3-4), millega talle võimaldati laenu summas 140 000 krooni, intressiga 36 % aastas, tagastamise tähtajaga 20.09.1996.a. Laenulepingu kohaselt kohustus O T vastavalt laenulepingu punktidele 4.1. ja 4.2 tasuma laenuprotsente 25-ndaks kuupäevaks ja mittemakstud laenuprotsentide eest viiviseid 1% päevas ning laenulepingu punkt 4.3 kohaselt laenu mittetähtaegsel tasumisel viivisvõlgnevuse puhul üle kolme kuu laenuprotsente kahekordses määras ja viivis võlgnevuse puhul üle kolme kuu laenuprotsente kolmekordses määras. Lepingu punkti 5.2 kohaselt on laenu tagatiseks garantiikiri. 20.03.1997.a sõlmiti hageja ja O T vahel täiendav kokkulepe, millega pikendati laenu tasumise tähtaega kuni 20.aprillini 2000.a (tl 5). Kohtla-Järve Linnakohtu 13.12.2001.a määrusega algatati O T pankrotimenetlus. Kohtla-Järve Linnakohtu 22.02.2002.a määrusega tsiviilasjas nr 2- 621/01 lõpetati O T pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu (tl 11-13). 13.12.2001.a seisuga moodustas O T laenulepingust tulenev võlgnevus

454 735,94 krooni, sh. põhivõlg 134 540, 46 krooni, kogunenud intress 170 452,46 krooni ja topeltintress 149 743,02 krooni (tl 8-9). AS Remeks 01.08.1995.a garantiikirja (tl 6,144) kohaselt on AS Remeks tegevdirektori asetäitja finantside alal N A isikus astunud Virumaa Kommertspanga ees O T garandiks, selles, et kui O.T ei täida oma kohustusi summas 12 000 USD panga ees laenulepingus märgitud tähtajaks, kustutab AS Remeks nimetatud võlgnevuse koos intressiga kuu aja jooksul alates laenulepingu viivitamise momendist. Volitus (kuupäevata) N. A garantiikirja andmiseks O T on välja antud AS Remeks direktori V P poolt (tl 7, 143). Hageja on garantiikirjast tuleneva nõude esitanud kostjale 02.05.2002.a (tl 14). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisti ning § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 214 kohaselt garantiiks loetakse seaduse või lepinguga ettenähtud ühe organisatsiooni (garandi) kohustust kustutada teise organisatsiooni võlgnevus täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või selle mitte nõuetekohase täitmise korral, lepinguga kindlaksmääratud garantii peab olema vormistatud kirjalikult. TsK § 215 kohaselt garantiiga tagatud kohustise mittetäitmise või mitte nõuetekohase täitmise korral on garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele. Tulenevalt TsK § 214 sai garantiikohustus tekkida, kas seaduses ettenähtud alustel või poolte kokkuleppel. Selles sätestatakse, kas garant kustutab võlgnevuse täies ulatuses või osaliselt, kas ta teeb seda mittetäitmise või ka mittekohase täitmise puhul. Garant vastutab ainult siis, kui võlgnevust ei ole võimalik kustutada võlgniku vahendite arvel. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Riigikohus on oma 11.02.1003.a otsuses nr 3-2-1-9-03 (RT III 2003, 5,57) leidnud, et TsK § 214 ja 215 ei välista poolte vahel ka teistsugustes garantiina tähistatud tagatistes kokkuleppimist, kui sellega ei minda vastuollu seaduse imperatiivsete sätetega. Garantii kehtivust ei mõjuta, et selle on allkirjastanud üksnes garant. Kui garantiisaaja garantii vastu võtab ja sellest tulenevaid õigusi ka kasutama asub, ei saa olla kahtlust, et ta on selle aktseptinud. Samuti on Riigikohus oma 19.10.2005.a otsuses 3-2-1-86-05 rõhutanud garantiikohustuse kohaldatavuse kohta üksnes juriidilistele isikutele oma 11. veebruari 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-03 väljendatud seisukohta: "Et garantiiks nimetatud instrument on tsiviilkoodeksis reguleeritud, ei tähenda, et kõik garantiina tähistatud tagatised alluksid TsK §-de 214 ja 215

regulatsioonile." Tsiviilkoodeksi sätted hõlmavad tsiviilkoodeksi arusaamadele ja eelnimetatud nõuetele vastava garantii, kuid seadus ei keela pooltel teistsugustes tagatistes kokku leppida. Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et seadus ei keela isikutel sõlmida kokkuleppeid tagatiste ja nendest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ka teisiti, kui seaduses sätestatud, kui ei minda vastuollu seaduse imperatiivsete sätetega. VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud piirang, mille kohaselt garantii antakse vaid majandus- või kutsetegevuse raamides, on seotud eelkõige võlaõigusseaduses sätestatud garantii mitteaktsessoorsusega. Lähtuvalt garandi staatusest tsiviilkoodeksis, kus garantiinõue on seotud tagatava kohustusega, ei oma asjaolu, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga, garantiilepingu kehtivuse seisukohalt tähendust. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited selles et poolte vahel polnud garantiilepingut, samuti, et garantiikirja sisu ei vasta vormile, põhjendamatud.

sõlmitud

Kolmanda isiku O T seletustest (tl 106-107) nähtub, et ta on töötu ning vara tal ei ole. Seega ei ole võlgnevust võimalik kustutada võlgniku vahendite arvel ning kohaldub kostja kui garandi täiendav vastutus. Kostja on esitanud vastuväite selles, et volikiri ning 01.08.1995.a garantiikiri on kehtetud, kuna kostja pole neid välja andnud. TsMS § 91 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendeid esitavad pooled ja teised protsessiosalised. Kuni 01.06.2002 a kehtinud aktsiaseltsi põhimääruse p 30 kohaselt on aktsiaseltsi täidesaatvaks organiks juhatus (juht), kes juhib seltsi kogu tegevust, korraldab selle tööd ning esitab üldkoosolekule aastaaruande seltsi töötulemuste kohta. AS Remeks põhikirja (tl 75 - 82) punkti 33 kohaselt juhatus annab üldkoosoleku ees aru AS tegevuse kohta ja tegutseb temale üldkoosoleku poolt antud volituste piires; punkti 35 kohaselt juhatus juhib AS jooksvaid asju ja tal on õigus üldkoosoleku poolt kehtestatud piires vastu võtta otsuseid. Ta esindab AS huve AS /... /, suhetes ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikutega ilma täiendava kirjaliku volituseta.; punkti 36.2 kohaselt juhatuse ülesandeks on lepingute sõlmimine riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega, teiste ettevõtete, organisatsioonidega ja eraisikutega ning punkti 38 kohaselt allkirjaõigus AS nimel on juhatuse esimehel, tema asetäitjal ja tegevdirektoril tema nõusolekul. Põhikirja punkt 37 sätestab juhatuse kokkukutsumise ja juhatuse otsuste vastuvõtmise korra. AS Remeks põhikirjast, sh punktis 35, ei tulene sõnaselgelt, et garantiikirja andmiseks pidi olema vastav juhatuse otsus. Kostja poolt kirjalikke tõendeid, sh üldkoosoleku otsuseid, selles, millised olid üldkoosoleku poolt juhatuse otsuste vastuvõtmisele kehtestatud piirid , esitatud ei ole. Seega ei tulene asjaolust, et kostja juhatus pole 1995.a otsustanud garantiikirja väljaandmist, iseenesest, et väljastatud garantiikiri ja volikiri on kehtetud. Samuti ei ole asjas kohaldatavad TsÜS § 103 lg 1, mis sätestab, et volituseta tehtud tehing on tühine ning TsÜS § 66 lg2, mis sätestab, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine. Seega ei oma kostja väited, et volikiri on kehtetu või tühine, õiguslikku tähendust ning kostja väide, et volikirjas puudub kuupäev, ei ole asjakohane. V P seletustest (tl 129) nähtub, et ta oli 1995.a kostja juhatuse esimees, samuti oli ta valitud tegevdirektoriks. Seega oli V P tulenevalt põhikirja punktist 38

allkirjaõigus, sh õigus allkirjastada ka volikirju. Kostja seadusliku esindaja väited, et ta pole vaidlusalust volikirja välja andnud, asjas tõendamist ei leidnud. Volikirja esmaseks tunnuseks on, et sellest peab tulenema, milline on volituse sisu ja vaidlusaluses volikirjas on see tuvastatav. N. A, tegutsedes volikirja alusel, väljastas 01.08.1995.a garantiikirja, milles on tuvastatav selle ees kolmanda isiku võla garanteeritakse ning milline on garanteeritava summa suurus. Asjaolu, et garantiikirjas polnud märgitud, millist konkreetset laenulepingut garanteeritakse, ei muuda iseenesest garantiikirja kehtetuks, kuna garantiikiri väljastati esitamiseks hagejale enne vastava lepingu sõlmimist. Kostja ei ole tõendanud, et garantiikirjaga tagati mingi muu kohustuse täitmine. Kui kostja on seisukohal, et nende juhatus ei ole 1995 aastal otsustanud garanteerida O. T võlakohustust pangale, on see kostja organisatsioonisisene probleem, kuid see ei vabasta kostjat võetud kohustuse täitmisest. Garantiikirja vastuvõtmisel oli pangal eeldus, et kostja nimel kohustuse võtnud isikul on olemas organisatsioonisisesed kooskõlastused ja nõusolekud. Iga tehing on kohustuslik tema osalistele ja seda tuleb ausameelselt täita (pacta sunt servando). Asjaolu, et kostjale ei teatatud hageja ja O T vahel sõlmitud laenulepingus sisust, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna garantiikirjas oli sätestatud kostja garantii (täiendava vastutuse) ulatus. Ka ei muutnud 20.03.1997.a sõlmitud täiendava kokkuleppe olemasolust teatamata jätmine iseenesest garantii ulatust ega rikkunud kostja õigusi. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja esitatud tõendid, sh tunnistaja N A ́i ütlused ja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtule on esitatud väljavõte AS Remeksi Keskus 08.04.1997.a juhatuse istungi protokollist (tl 142), mille kohaselt otsustati olla garandiks O T 150 000 krooni suuruse pangalaenu võtmisel, asja lahendamisel tähtsust ei oma , kuna nimetatud otsus on vastu võetud nii peale laenu andmist 21.09.1995.a kui ka laenulepingu täienduse sõlmimist 20.03.1997.a. Kostja on taganud O T 21.09.1995.a antud laenu 01.08.1995.a garantiikirja alusel summas 12 000 USD. Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee 17.06.1992. a dekreedi alusel 20.06.1992.a läbi viidud rahareformi tulemusena sai ametlikuks maksevahendiks Eesti kroon. Hageja on esitanud nõude tulenevalt Eesti Panga kursi seisuga 04.03.2002.a seisuga, mille kohaselt 1USD = 18,11688 krooni. Kohtuotsuse päeva seisuga on Eesti Panga kurss 1USD = 13,28 krooni. Garantiikirja väljaandmise seisuga, s.o. 01.08.1995.a oli Eesti Panga kurss 1 USD = 11,076800 krooni. Kuna lähtuvalt 1995.a kehtinud TsÜS § 61 lg1 oli tehingus oluline isiku tahe, piirdus kostja tahe garantiikirja väljaandmisel garandiiga 12 000 USD ulatuses, mis arvestades 01.08.1995.a kehtinud Eesti Panga kursi võrdus 132 921, 60 (12000 x 11,076800) krooniga. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 132 921, 60 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 84 480 krooni 96 sendi nõudes kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Hageja on 19.10.2005.a hagiavalduse täpsustuse avalduses loobunud hagist 237 333 krooni 38 sendi osas. Kohus leiab, et hageja osaline hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist osaliselt loobumise avalduse, menetluse lõpetamise tagajärjed

(TsMS § 219) on hagejale teada. nõudes menetluse.

Lähtuvalt TsMS § 217 lg 4 lõpetab kohus 237 333,38 krooni

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 217 p 4, § 224, § 225, § 297, § 299, § 300 rahuldab kohus hagi osaliselt summas 132 921, 60 krooni ning lõpetab 237 334, 38 krooni nõudes menetluse. Hageja oli nii hagi esitamisel, kui ka hagi võimalikul rahuldamata jätmisel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 8 000 krooni riigituludesse.

Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/

Ärakiri õige. H.Vinni Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.