lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-96-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.10.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-96-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.10.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-96-05 Otsuse kuupäev Tartu, 14. oktoober 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Kohtuasi Osaühingu Loviisor vastulause Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 8. oktoobri 2003. a kandeotsusele. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-237/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Loviisor kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. september 2005. a Istungil osalenud isikud Istungile osalejaid ei ilmunud Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 8. oktoobril 2003. a omal algatusel kandeotsuse, millega otsustas kustutada Osaühingu Loviisor (OÜ Loviisor) äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 alusel äriregistrist. Kandeotsuse alusel kustutati OÜ Loviisor äriregistrist samal päeval, s.o
8.oktoobril 2003. a. Kandeotsuse kohaselt on registripidaja teinud ÄS § 60 lg 1 alusel OÜ-le Loviisor hoiatuse selle kohta, et äriühingu netovara ei vasta seaduses sätestatud määrale ning äriühing kustutatakse registrist, kui ta ei ole nelja kuu jooksul vastu võtnud ÄS § 176 järgi netovara vähenemise korral ettenähtud otsust. Kustutamishoiatus saadeti OÜ-le Loviisor 13. märtsil 2003. a ja avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 27. märtsil 2003. a. Tähtaegselt registripidajale nõutud dokumente ei esitatud.
2.10. detsembril 2003. a esitas OÜ Loviisor kandeotsusele vastulause, milles palus selle tühistada ja kanda OÜ Loviisor uuesti äriregistrisse. Vastulause järgi kustutati OÜ Loviisor äriregistrist põhjuseta, sest äriühing ei saanud kustutamishoiatust täita seadusliku takistuse tõttu. OÜ Loviisor osanike koosolekul 6. juulil 2003. a võeti vastu otsus osakapitali tõstmiseks 380 000 krooni võrra ja tehti ka vastav sissemakse, mida kajastab majandusaasta aruanne. OÜ Loviisor volitas 6. juuli 2003. a volikirja alusel Harry Sikkat esitama nimetatud dokumendid äriregistri pidajale. Dokumentide esitamise tähtpäeva viimasel päeval haigestus H. Sikka raskelt ja ei saanud oma kohustust täita. Volikiri oli välja antud edasivolitamise õiguseta. OÜ Loviisor ainuosanik Urmas Kullang ei olnud volituse täitmise võimatusest teadlik.
3.18. detsembril 2003. a edastas kohtunikuabi vastulause lahendamiseks Lääne-Viru Maakohtu kohtunikule. Vastulause edastamise määruses märgiti muu hulgas, et puuduse kõrvaldamise ja registripidajale dokumentide esitamise tähtpäevaks määrati OÜ-le Loviisor 12. juuli 2003. a. OÜ-le Loviisor postiga edastatud hoiatus tagastati registripidajale märkusega, et OÜ Loviisor ei asu sellel aadressil. OÜ Loviisor ei ole samuti esitanud 2002. a majandusaasta aruannet.
4.Lääne-Viru Maakohtu 27. jaanuari 2004. a määrusega lõpetati vastulause menetlus. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kandeotsuses ekslikult märgitud, et sellele võib esitada vastulause.

Äriseadustik ei sätesta võimalust esitada vastulauset kohtunikuabi kandeotsusele, kui äriühing kustutatakse registrist ÄS § 60 lg 5 alusel.

5.Viru Ringkonnakohtu 6. aprilli 2004. a määrusega rahuldati OÜ Loviisor erikaebus ja tühistati maakohtu määrus ning asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et ÄS § 60 lg 5 alusel tehtud kohtunikuabi kandeotsust saab vaidlustada, esitades vastulause ÄS § 731 järgi.
6.Lääne-Viru Maakohtu 23. aprilli 2004. a otsusega jäeti OÜ Loviisor vastulause rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud OÜ-l Loviisor seaduslikke takistusi registripidaja nõuete täitmatajätmiseks. Tulenevalt ÄS § 180 lg-st 1 esindab ja juhib osaühingut juhatus. Juhatus korraldab ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist. Lepingulise esindaja haigus ei vabastanud juhatust tema seadusjärgsete kohustuste täitmisest. OÜ Loviisor netovara ei vastanud 2000.�2002. a majandusaasta aruannete kohaselt seaduses sätestatud määrale. Äriühingu omakapital oli oluliselt suures miinuses (ca 350 000 krooni). See oli juhatusele pikemat aega teada. OÜ-le Loviisor oli antud neli kuud aega (kuni 12. juulini 2003. a) netovara seaduses ettenähtud määrani viimiseks. Lisaks antud tähtajale ootas kohtunikuabi veel kolm kuud ja tegi kandeotsuse alles 8. oktoobril 2003. a. Kohtunikule kohtunikuabi materjale edastama ei pidanud, sest võlanõudest OÜ Loviisor vastu registripidajale keegi ei teatanud. Vastulauset ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et äriseadustik ei sätesta võimalusi registrist juba kustutatud äriühingu tegevuse jätkamiseks. Äriseadustiku § 60 lg-st 4 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara, otsustab registripidaja likvideerimise. Likvideerija määramise otsuse teeb kohtunik.
7.OÜ Loviisor esitas Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Viru Ringkonnakohtu 9. märtsi 2005. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt lubab ÄS § 60 muuhulgas registripidajal osaühingu registrist kustutada, kui osaühing ei ole pärast hoiatuse tegemist vastu võtnud ÄS § 176 järgi netovara vähenemise korral ettenähtud otsust või sellist otsust ei ole täidetud. Äriseadustiku § 60 lg 5 alusel tehtud kohtunikuabi kandeotsuse vaidlustamiseks ei näe äriseadustik ette muud võimalust kui vastulause esitamine ÄS § 731 järgi. Vastulausest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et registripidajale oleks enne kandeotsuse tegemist 8. oktoobril 2003. a esitatud tõendeid OÜ Loviisor netovara reaalse suurenemise kohta äriseadustikus nõutud määrani. Vastulause lisade loetelu p 4 all märgitud majandusaruannet, mis tõendaks vastava sissemakse tegemist, maakohtu toimikus ei ole. OÜ Loviisor väidete kohaselt ei saanud äriühingu lepinguline esindaja haiguse tõttu esitada tähtaegselt registripidajale nõutud dokumente, kuid asjas ei nähtu, milline oli esindaja haigus ja kas see kestis kolm kuud (12. juulist kuni 8. oktoobrini 2003. a), takistades tal toimingute tegemist registriosakonnas. Vastulause lisade loetelu p 6 all märgitud arstitõendit maakohtu toimikus ei ole.

Seadusel ei põhine apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidi OÜ Loviisor vastulause läbi vaatama avalikul istungil, mitte kirjalikus menetluses. Registripidajale esitatud dokumentide läbivaatamine ning kandeotsuse tegemine toimub ÄS § 22 lg 5 järgi kirjalikus menetluses, kui äriseadustik ei nõua avalikku istungit. Vastavalt ÄS § 731 lg-le 2 vaatab kohtunik vastulause kohtunikuabi otsuse peale läbi ÄS §-s 53 sätestatud korras ja tähtajal. Äriseadustiku § 53 ei nõua vastulause läbivaatamist avalikul istungil. Vastulause kohta tehtud kohtuniku otsuse apellatsiooni korras vaidlustamine toimub ÄS § 73 lg-te 11 ja 3 järgi hagita menetluses. Äriseadustiku § 33 lg 41 sätestab, et kui kandeotsus on tehtud ÄS § 60 alusel, ei tehta vastavat kannet enne, kui on möödunud kandeotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Enne selle tähtaja möödumist tehtud registrist kustutamise kanne ei saa olla põhjenduseks vastulause rahuldamata jätmisele. Registripidaja vastutus ja registritöötajate peale kaebuste esitamise kord on sätestatud ÄS §-des 72 ja 74.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kassatsioonkaebuses palub OÜ Loviisor ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse järgi nähtub maakohtu toimikust, et vastulause lisade loetelu p-de 4 ja 6 järgi olid maakohtule esitatud vastavalt OÜ Loviisor 2003. a majandusaruanne ja lepingulisele esindajale väljaantud arstitõend, kuid toimikus neid ei olnud. Maakohus pidanuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt hagita asja läbivaatamisel nõudma avaldajalt vastulause puuduste kõrvaldamist ja nende tõendite esitamist. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 310 lg-t 3, kui jättis tähelepanuta, et nimetatud tõendeid toimikus ei olnud, ega andnud kaebajale TsMS § 302 lg 1 p 8 kohaselt tähtaega kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et vastulauset ei tulnud läbi vaadata avalikul istungil. Hagita asjad vaadatakse TsMS § 249 lg-te 1 ja 2 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt avalikul istungil avaldaja juuresolekul. Kaebaja täitis registripidaja nõude tähtaegselt 6. juulil 2003. a ja tõstis netovara vajalikule tasemele, kuid ta ei saanud nõutud dokumente registripidajale esitada seadusliku takistuse tõttu. Ringkonnakohus asus ebaõigesti vastupidisele seisukohale. Seaduslikuks takistuseks on TsMS § 206 lg 1 järgi isiku haigestumine, mis ei võimalda tal teha tähtaegselt menetluses kohustuslikku toimingut. Kui juriidilise isiku seaduslik esindaja on andnud volituse teatud toimingu tegemiseks edasi lepingulisele esindajale, on ka volitatu haigestumine juriidilise isiku seaduslikuks takistuseks. Kuna volitatu oli dokumentide esitamise viimasel päeval töövõimetu, tuleb lugeda, et registripidaja nõue jäi täitmata seadusliku takistuse tõttu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
11.Esmalt käsitleb kolleegium kaebuse esitamisega seonduvaid probleeme.

Nimelt ei ole äriseadustikus ette nähtud selgelt kohtunikuabi omal algatusel ÄS § 60 lg 5 alusel tehtud otsuse peale edasikaebamise võimalust ega korda. Tulenevalt ÄS § 24 lg 2 p-st 4 ei pea kohtunikuabi ÄS § 60 lg-st 5 tuleneva otsuse tegemist andma üle kohtunikule, mistõttu on ÄS § 60 lg 5 järgse kandeotsuse tegemine ÄS § 24 lg 1 järgi kohtunikuabi pädevuses. Äriseadustiku § 731 järgi on kohtunikuabi otsuse peale edasikaebamisel õiguskaitsevahendiks vastulause, kuid nimetatud sätte 1. lõike järgi saab vastulause esitada kohtunikuabi otsuse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti ÄS § 61 järgi tehtud otsusele. Kohtuniku omal algatusel ÄS § 60 alusel tehtud otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse ÄS § 73 lg 11 järgi. Seega, kui ÄS § 60 lg 5 järgse otsuse teinuks kohtunik, saanuks selle otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Seega võib seadust tõlgendada selliselt, et OÜ-l Loviisor ei olegi õigust kandeotsusele kaevata, kuna selle on teinud kohtunikuabi. Kolleegiumi arvates ei ole selline tõlgendus siiski õige. Seadusandja ei ole ilmselt soovinud olukorda, kus kandeotsuse vaidlustamise võimalus sõltub sellest, kas selle teeb kohtunik või kohtunikuabi. See ei oleks ka mõistlikult põhjendatav eristamine põhiseaduse seisukohalt. Kooskõla puudumine äriseadustiku eri sätete vahel on tekkinud ilmselt 7. juulil 2001. a jõustunud äriseadustiku, pankrotiseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse tõttu, millega lisati äriseadustikku nii § 60 lg 5 kui ka § 33 lg 41 ja § 73 lg 11. Samas jäeti nimetatud sätted omavahel ühtlustamata. Lähtudes normi põhiseadusliku tõlgendamise võimalikkusest ning tuginedes ÄS § 22 lg-le 4 ja TsMS § 9 lg-le 2 ning juhindudes ÄS § 33 lg-st 41 ja § 73 lg-st 11, leiab kolleegium, et ÄS § 731 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et vastulause esitamise võimalus on huvitatud isikul (TsMS § 250 lg 2) ka sellisele ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele, mille teeb kohtunikuabi.

12.Teine menetluslik probleem puudutab kaebaja isikut. Kassatsioonkaebuse on esitanud ning varasemas menetluses kandeotsusele vastulause esitanud ja esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitanud OÜ Loviisor. Äriregistri andmetel on OÜ Loviisor aga 8. oktoobril 2003. a äriregistrist kustutatud. Tulenevalt ÄS § 22 lg-st 4 toimub kandeotsuste tegemine ja nende vaidlustamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilprotsessiõigusvõime on TsMS § 70 lg 2 järgi muu hulgas Eesti juriidilisel isikul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik, kelleks TsÜS § 25 lg 1 teise lause järgi on ka osaühing, registrist kustutamisega. Ka ÄS § 2 lg 3 järgi lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku õigusjärgluseta lõppemine on aga TsMS § 217 p 7 järgi menetluse lõpetamise aluseks. Nimetatud sätete järgi tuleks menetlus OÜ Loviisor vastulauses seega lõpetada. Kolleegiumi arvates on aga OÜ Loviisor kaebust erandina võimalik siiski läbi vaadata. Selles osas nõustub kolleegium alama astme kohtutega. Kolleegiumi arvates saab huvitatud isik ÄS §-s 731 sätestatud korras kaevata ka äriühingu registrist kustutamise kandeotsuse peale, mille on teinud ÄS § 60 lg 5 alusel kohtunikuabi (vt otsuse p 11). Huvitatud isikuks, kelle õigusi äriühingu registrist kustutamine puudutab, on esmajoones äriühing ise. Kui registrist kustutamise kandeotsus täidetakse aga enne otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist (s.t enne otsuse formaalset jõustumist) ÄS § 33 lg 4

järgi, tekib olukord, kus äriühing kaotab otsuse viivitamatu täitmise tõttu enda registrist kustutamisega oma õigusvõime, mh tsiviilprotsessiõigusvõime, ega omagi õigust otsuse peale kaevata. Sellise olukorra vältimiseks on ÄS § 33 lg-s 41 ette nähtud, et kui kandeotsus tehakse ÄS § 60 alusel, ei tehta kannet enne, kui on möödunud kandeotsuse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg või kandeotsuse vaidlustamise asjas on kohtumenetlus lõppenud. Seaduse mõttega vastuolus olev olukord on käesolevas asjas tekkinudki sellest, et registripidaja ei ole kandeotsuse tegemisel ÄS § 33 lg-t 41 järginud ning on kustutanud OÜ Loviisor äriregistrist juba 8. oktoobril 2003. a, s.o kandeotsuse allkirjastamise päeval. Kolleegiumi arvates tuleb äriseadustiku sätteid, mis võimaldavad äriregistrist kustutatud isikul kaevata enda registrist kustutamise peale, lugeda erisätteks ÄS § 2 lg 3 ja TsÜS § 45 lg 2 suhtes, s.t ka registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale ning tal säilib selles osas tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime. Kolleegiumi arvates võib OÜ-t Loviisor esindada praegusel juhul juhatuse liige U. Kullang, kes on allkirjastanud ka kassatsioonkaebuse. Sama on leidnud sisuliselt ka ringkonnakohus.

13.Analoogiliselt ÄS § 73 lg-s 11 sätestatuga on ÄS § 60 lg 5 järgsele kohtunikuabi otsusele vastulause esitamise tähtajaks kolleegiumi arvates vastavalt TsMS § 250 lg-le 3 30 päeva otsuse avalikult teatavaks tegemisest, milleks on TsMS § 73 lg 11 teise lause analoogia põhjal otsuse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded või üldkasutatavas arvutivõrgus. Asjas ei ole tuvastatud, et kandeotsus oleks avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ei ole tuvastatud kande arvutivõrgus avaldamise aega. Kuna aga alama astme kohtud ei ole leidnud, et vastulauset ei ole tähtaegselt esitatud, eeldab kolleegium, et vastulause esitati tähtaegselt. Seega nõustub kolleegium kohtutega ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele esitatud vastulause ja kaebuse läbivaatamise võimalikkuse osas, vaatamata sellele, et kandeotsuses on viidatud ühekuusele vastulause esitamise tähtajale alates otsuse alla kirjutamisest.
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et maakohus lahendas õigesti vastulause kohtunikuabi kandeotsuse peale kirjalikus menetluses. Äriseadustiku § 22 lg 4 järgi menetletakse registripidajale esitatud dokumente ja tehakse kandeotsuseid tsiviilkohtumenetluse kohta käivas seaduses sätestatud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. OÜ Loviisor kohta on tehtud kandeotsus, tuginedes ÄS § 60 lg-le 5. Äriseadustiku § 22 lg 5 järgi vaadatakse esitatud dokumendid läbi ja kandeotsused tehakse kirjalikus menetluses, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Hagita menetluses kohtuistungi korraldamise nõue (TsMS § 249 lg 2) kohaldub äriseadustikus ette nähtud registrimenetlusele seega vaid juhul, kui see äriseadustikust tuleneb. Kohtunikuabile ei ole kandeotsuse tegemiseks äriseadustikus ette nähtud kohtuistungi korraldamise kohustust. Samuti ei ole kohtuistungit ette nähtud, kui kohtunik vaatab läbi vastulauset ÄS § 731 lg 2 järgi. Küll saab vastulause kohta tehtud kohtuotsuse vaidlustada ÄS § 731 lg 2 ja § 73 järgi üldises apellatsiooni korras.
15.Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse norme, kui jättis tähelepanuta, et kaebaja väiteid kinnitavad vastulause lisana nimetatud tõendid toimikus puuduvad.

Maakohtu toimikus olevas vastulauses on märgitud (tlk 5), et selle lisadeks on mh OÜ Loviisor majandusaasta aruanne ja arstitõend H. Sikkale. Maakohtu toimikust puudub vastulause lisana vastulauses märgitud OÜ Loviisor lepingulise esindaja H. Sikka nimele välja antud arstitõend. Kolleegium märgib, et sellise toimikus esineva vastuolu kõrvaldamiseks tulnuks kohtul kooskõlas TsMS §-ga 171 anda kaebajale võimalus viidatud tõendi esitamiseks. Nimetatu ei anna aga alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, sest protsessiõiguse normi rikkumine ei ole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Isegi kui eeldada, et vastulausega koos oli esitatud kassatsioonkaebuse lisana esitatud arstitõend, ei selgu sellest H. Sikka takistatus vajalike dokumentide esitamiseks (mis on võimalik ka posti teel) ega ole arusaadav väidetav haigus. Samuti märgib kolleegium, et juriidilise isiku lepingulise esindaja takistatus ei ole reeglina mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks, mille saab teha ka seaduslik esindaja. Lisaks on kohtunikuabi teinud kandeotsuse OÜ Loviisor kustutamiseks alles kolm kuud pärast äriühingule hoiatuses antud neljakuulist tähtaega. Äriühingu seaduslikule esindajale oli seega pikemat aega teada äriühingu netovara mittevastavus seaduse nõuetele. Ka võinuks lepingulise esindaja haiguse korral taotleda pärast tervenemist kohtu määratud tähtaja pikendamist TsMS § 44 alusel. Kolleegium märgib lisaks, et OÜ Loviisor esindaja ei olnud piisavalt hoolas ka seetõttu, et tal oli võimalik tutvuda tsiviilasja materjalidega enne ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist ning tugineda juba apellatsioonkaebuses sellele, et esimese astme kohus tema esitatud dokumente ei hinnanud, või esitada need dokumendid apellatsioonikohtu menetluses. Kuna maakohtu toimikusse on lisatud nii OÜ Loviisor majandusaasta aruanne 2001. a kohta kui ka bilansid 2000. a, 2001. a ja 2002. a lõpu seisuga, ei ole kolleegiumil võimalik hinnata, kas OÜ Loviisor oli koos vastulausega esitanud ka mõne muu majandusaasta aruande. Kolleegiumi arvates ei ole siiski tõenäoline, et vastulausele võinuks olla lisatud 2003. a majandusaasta aruanne (seisuga 2003. a lõpp), mille OÜ Loviisor esitas kassatsioonkaebuse lisana, kuna vastulause jõudis kohtusse

10.detsembril 2003. a, s.o enne aega, mille seisuga on koostatud kassatsioonkaebusele lisatud majandusaasta aruanne (31. detsember 2003. a). 2003. a majandusaasta aruanne ei saanud olla koostatud ega kinnitatud enne 2003. aasta lõppu.
16.Asjas on tuvastatud, et kohtunikuabi tegi 12. märtsil 2003. a OÜ-le Loviisor ÄS § 60 lg 1 alusel kustutamishoiatuse netovara vähenemise tõttu, määrates äriühingu netovara suuruse seadusega sätestatud määrani viimise või muu seadusega lubatud otsuse vastuvõtmise tähtpäevaks 12. juuli 2003. a. Oma teadlikkust kustutamishoiatusest ei ole OÜ Loviisor vaidlustanud. Juhindudes ÄS § 60 lg-test 2 ja 5, tegi kohtunikuabi 8. oktoobril 2003. a kandeotsuse, millega kustutati OÜ Loviisor äriregistrist. Viidatud sätetest tulenevalt kustutab registripidaja äriühingu äriregistrist, kui hoiatuse tegemisest nelja kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid nõutava netovara olemasolu kohta. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et OÜ Loviisor vastulause 8. oktoobri 2003. a kandeotsusele tuleb jätta rahuldamata.
17.Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus kohaldanud otsust tehes vääralt materiaalõiguse norme, kui ta leidis, et OÜ Loviisor ei ole täitnud registripidaja nõuet netovara suuruse seadusega

kooskõlla viimise kohta. Riigikohtu otsus põhineb TsMS § 353 lg 3 järgi alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohtu menetluses ei ole võimalik tõendeid hinnata. Lisaks märgib kolleegium, et OÜ Loviisor kassatsioonkaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei ole võimalik aru saada, mil viisil on netovara suurus OÜ Loviisor arvates seadusega ette nähtud nõuetega kooskõlla viidud, s.t milline registripidaja nõutud ÄS § 176 järgsetest abinõudest on tarvitusele võetud. Osakapitali suurendamist, millele viitab osanike otsus (maakohtu tlk 6), tõendavaid dokumente ei ole esitatud. Osakapitali suurendamise otsusest ei nähtu mh ÄS §-s 1921 nimetatud andmed ega ole lisatud ÄS §-s 194 ette nähtud sissemakset tõendavaid dokumente. OÜ Loviisor poolt Riigikohtule esitatud 2003. a bilansi alusel netovara seadusega kooskõlla viimise alus jääb arusaamatuks nagu ka bilanss ise.

18.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi OÜ Loviisor kustutati äriregistrist ebaõigesti enne käesoleva vaidluse lahendamist (vt otsuse p 12), on kustutamisotsus ise siiski õige ning OÜ Loviisor tuleb registrist kustutada. Kolleegium märgib, et kui OÜ Loviisor kustutamisega äriregistrist enne kustutamisotsuse üle peetava vaidluse lõppu tekitati kellelegi siiski kahju, võib tulla kõne alla riigi vastutus ÄS § 72 ja riigivastutuse seaduse sätete järgi. Kolleegium märgib samuti, et kui OÜ-l Loviisor oli vara või muul põhjusel on vajalik tema likvideerimismenetluse läbiviimine, on võimalik seda taotleda ÄS § 60 lg-te 4 ja 5 alusel. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.