Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus OSAÜHINGU SIRDEN AUTO äriregistrist kustutamise kande parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11670
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU SIRDEN AUTO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Jaanus Värk Puudutatud isik OSAÜHING SIRDEN AUTO (registrikood 10932621), esindajad advokaat Kedli Anvelt ja vandeadvokaat Paul Varul
Asja läbivaatamise kuupäev
21. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus OSAÜHINGU SIRDEN AUTO äriregistrist kustutamise kande parandamise menetluses tsiviilasjas nr 2-13-11670.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11670.
3.Tagastada OSAÜHINGU SIRDEN AUTO määruskaebuselt 13. juunil 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot Advokaadibüroo VARUL AS arvelduskontole nr 221025347530 (Swedbank AS).
4.Tagastada Maksu- ja Tolliametile määruskaebuse vastusega esitatud tõendid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; avaldaja) esitas 13. märtsil 2013 Pärnu Maakohtule avalduse ja palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 600 lg 1 alusel parandada ebaõige äriregistri kanne OSAÜHINGU SIRDEN AUTO (puudutatud isik) kohta selliselt, et äriühing oleks endiselt kantud äriregistrisse.
Avalduse kohaselt kustutas Pärnu Maakohtu registriosakond puudutatud isiku likvideerija ülesannetes tegutsenud ajutise pankrotihalduri 12. veebruari 2013. a avalduse alusel 20. veebruaril 2013 äriregistrist. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku äriregistrist kustutamine ei olnud õiguspärane, kuna Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrusega lõpetati puudutatud isiku pankrotimenetlus raugemise tõttu ja äriühingu likvideerimise ning registrist kustutamise tähtajaks määrati neli kuud arvates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 26. jaanuaril 2013, sest siis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2013. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata avaldaja määruskaebus
13.novembri 2012. a määruse peale. Sellest ajast hakkas kulgema puudutatud isiku registrist kustutamiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg, mis möödus 26. mail 2013. Puudutatud isikut ei oleks seega tohtinud registrist kustutada enne 27. maid 2013.
2.Pärnu Maakohus algatas 21. märtsil 2013 äriregistri ebaõige kande parandamise menetluse ja tegi
25.märtsil 2013 määruse, millega otsustas parandada ebaõige kande selliselt, et puudutatud isik oleks endiselt kantud äriregistrisse.
3.Puudutatud isik esitas 27. märtsil 2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja taotlus kande parandamiseks rahuldamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 sätestab likvideerimise maksimaalse tähtaja, kuid ei keela võlgnikku varem registrist kustutada. Seega võis puudutatud isiku 20. veebruaril 2013 äriregistrist kustutada. Puudutatud isik oli seisukohal, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus, sest TsMS § 599 mõttega on kooskõlas tõlgendus, mille järgi võib puudutatud isik esitada määruskaebuse ka sellise määruse peale, millega kohus rahuldab ebaõige kande parandamise taotluse. Kui kohus jõuab järeldusele, et TsMS § 599 ei võimalda puudutatud isikul määruskaebust esitada, tuleb TsMS §-d 599 ja 600 jätta vastavas osas kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega (PS). Puudutatud isikul peab PS §-st 15 tulenevalt olema õigus kaevata vahetult teda puudutava kohtulahendi peale. Sellise õiguse puudumine oleks vastuolus PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Maakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb hagita asjas menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata. Maakohus tegi määruse puudutatud isikut ära kuulamata, vaatamata sellele, et puudutatud isik taotles enda ärakuulamist.
4.Pärnu Maakohus tühistas 27. märtsi 2013. a määrusega oma 25. märtsi 2013. a määruse ja andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks kuni 8. aprillini 2013.
5.Puudutatud isik esitas 9. aprillil 2013 oma täiendavad seisukohad. Lisaks varem avaldatule leidis puudutatud isik, et Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrus ei olnud likvideerimise tähtaja määramise osas edasikaevatav ja jõustus seega TsMS § 466 lg 3 teise lause järgi juba menetlusosalistele kättetoimetamisest. Osas, milles nimetatud määrus oli edasikaevatav, jõustus see TsMS § 466 lg 3 esimesest lausest tulenevalt 15 päeva möödumisel selle menetlusosalistele kättetoimetamisest ehk 29. novembril 2012. Seega tulnuks puudutatud isik igal juhul registrist kustutada hiljemalt 29. märtsil 2013. Eelnevast tulenevalt on registrikanne praegu õige.
6.Pärnu Maakohus tegi 17. aprillil 2013 uue määruse, millega otsustas parandada ebaõige kande puudutatud isiku äriregistrist kustutamise kohta selliselt, et äriühing oleks endiselt kantud äriregistrisse. Maakohus märkis määruses, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Määruse põhjenduste kohaselt oli Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määruses märgitud, et puudutatud isik tuleb registrist kustutada nelja kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seega ei võinud puudutatud isikut 20. veebruaril 2013 äriregistrist kustutada ja vale kanne tuleb parandada. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 600 lg 1 ei sätesta kaebeõigust kande parandamise määruse peale. TsMS § 599 laiendav tõlgendamine ja selle sidumine TsMS §-ga 600 on ekslik. Kaebeõiguse puudumine ei ole põhiseadusega vastuolus.
7.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
8.Pärnu Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel puudutatud isiku määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. mai 2013. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kontrollib ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Maakohus märkis õigesti, et määrus, mille kohus teeb TsMS § 600 lg 1 alusel ebaõige kande parandamise kohta, ei ole edasikaevatav. Samas nähtub asja materjalist, et kohus tegi TsMS §-s 663 nimetatud toimingud – küsis avaldajalt määruskaebusele vastuse ning edastas pärast seda määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Eeltoodust järeldub, et maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, kuid jättis selle rahuldamata. Kuna maakohus võttis määruskaebuse ekslikult menetlusse, siis tuleb see TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 600 lg 1 alusel tehtava määruse peale kaebeõiguse puudumine ei ole vastuolus PS § 15 lgga 1 ega § 24 lg-ga 5.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Määruskaebuses palub puudutatud isik ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Alternatiivselt palub puudutatud isik tühistada Pärnu Maakohtu
17.aprilli 2013. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes kohaldamata TsMS §-d 599 ja 600 ja sisuliselt lahendamata TsMS §-de 599 ja 600 põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse. TsMS §-des 599 ja 600 sätestatud kaebeõigust tuleb tõlgendada selliselt, et puudutatud isikul on õigus
esitada määruskaebus ebaõige kande parandamise määruse peale. Formaalselt ei anna TsMS § 599 küll võimalust esitada määruskaebust kohtumääruse peale, millega parandatakse ebaõige kanne, kuid tõlgendades seda sätet eesmärgipäraselt, süstemaatiliselt ja põhiseaduskonformselt, peab kandest puudutatud isikul olema õigus esitada määruskaebus tema kohta tehtud väidetavalt ebaõige kande parandamise taotluse rahuldamise korral. Kui viidatud sätted puudutatud isikule kaebeõigust ei võimalda, siis tuleb need tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles need puudutatud isiku kaebeõigust ei taga. TsMS §-d 599 ja 600 riivavad praegusel juhul puudutatud isiku PS § 24 lg-st 5 tulenevat põhiõigust kaevata kohtulahend edasi ja PS § 15 lg-st 1 tulenevat üldist põhiõigust saada tõhusat õiguskaitset. Kuigi 3. juunil 2013 on puudutatud isik uuesti äriregistrist kustutatud, tooks puudutatud isiku kaebeõigusest ilmajätmine kaasa äriühingu õigusliku staatuse põhjendamatu moonutamise ajavahemikus 20. veebruarist kuni 3. juunini 2013 ja see mõjutab vahetult puudutatud isiku õigusi ja kohustusi.
11.Avaldaja vaidleb puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Avaldaja on esitanud täiendavate tõenditena 22. mail 2013 koostatud vastutusotsuse nr 13-7/222-20 koos lisadega ja puudutatud isiku määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-13-30317.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel tuleb tsiviilasjas menetlus lõpetada. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada.
13.TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osalev juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta. TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldub see säte ka hagita menetluses. Äriregistri andmetel on puudutatud isik 3. juunil 2013 äriregistrist kustutatud ja õigusjärglust ei nähtu. Seega tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada ja TsMS § 431 lg 2 järgi alama astme kohtute otsused tühistada.
14.Kohtupraktika ühtlustamiseks peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. PankrS § 29 lg 8 esimese lause kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse raugemise korral likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul arvates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Sama sätte kolmanda lause järgi võib kohus õigustatud isiku taotlusel pikendada seda tähtaega kuni kuue kuuni. Praeguses asjas oli Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrusega puudutatud isiku registrist kustutamise tähtajaks määratud neli kuud arvates määruse jõustumisest. Seega oli kohus likvideerimise tähtaega pikendanud. Kolleegium leiab, et PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud tähtaja peamiseks eesmärgiks on anda pankrotihaldurile tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks. Kuid asjaolu, et seadus võimaldab õigustatud isikul taotleda seaduses sätestatust pikema tähtaja määramist ja seob tähtaja pikendamise likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja kulude maakohtu tagatiskontole tasumisega, viitab sellele, et pankroti raugemisel võlgniku registrist kustutamiseks kohtumäärusega
ettenähtud tähtaeg võib olla ka selline tähtaeg, mille jooksul tuleb tagada juriidilise isiku säilimine registris. Kolleegium leiab, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendanud, ei või puudutatud isikut registrist kustutada enne selle tähtaja möödumist. Ka Pärnu Maakohtu
13.novembri 2012. a määruse reolutsioonist nähtub, et puudutatud isik tuli registrist kustutada nelja kuu möödumisel määruse jõustumisest (vt tl 6).
15.TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Sama sätte teise lause järgi jõustub muu määrus kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kolleegium jääb oma varasema väljendatud seisukoha juurde, et PankrS § 29 lg 8 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus pikendab juriidilise isiku likvideerimise tähtaega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12, p 15). PankrS § 29 lg 5 järgi saab kaevata vaid sama paragrahvi esimese ja teise lõike alusel tehtud määruste peale ehk määruste peale, millega kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kolleegium leiab, et kaebeõigust ei ole ka juhul, kui pikem likvideerimistähtaeg sisaldub pankroti raugemise kohta tehtud määruses. Seega jõustus Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrus likvideerimise tähtaja osas määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik kustutati esimest korda registrist 20. veebruaril 2013 ehk juba enne nelja kuu möödumist määruse tegemisest. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 sätestab, et registripidaja ei tee kannet registrisse mh juhul, kui avaldus on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega. Kuna pankrotihaldur esitas avalduse enne seaduse alusel tehtud kohtulahendis sätestatud tähtaega, siis ei oleks registripidaja võinud puudutatud isikut
20.veebruaril 2013 äriregistrist kustutada.
16.Järgmiseks analüüsib kolleegium puudutatud isiku äriregistrisse ennistamisega seotud menetluslikke probleeme. Kohtulikku registrisse tehakse kandeid üldjuhul kandeavalduse või kohtulahendi alusel (TsMS § 593 lg 1). Kandeavalduse saab esitada isik, kellele see õigus on seaduse järgi antud (TsMS § 593 lg 2). ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriühing on ÄS § 1 järgi ettevõtjaks õigusliku vormi järgi ehk sõltumata tegevusalast ja ÄS § 2 lg 1 järgi on üheks äriühingu liigiks ka osaühing. Seega tehakse äriregistrisse kantud osaühingu kohta äriregistrisse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üldjuhul tema enda avalduse alusel. Kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-39-05, p 10). Seega ei olnud avaldaja esitatud avaldus praegusel juhul kandeavaldus.
17.Lisaks ettevõtja avalduse alusel ja kohtulahendi alusel tehtavatele kannetele on registripidajal võimalik teatud juhtudel teha kandeid ka omal algatusel ametiülesande täitmise korras. Selline
võimalus on kolleegiumi arvates aga piiratud. Kannete omal algatusel tegemise võimalust reguleerivad eelkõige ÄS §-d 59–61. Kui registripidajale on saanud teatavaks, et ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kanne on mingil põhjusel ebaõige, võimaldab ÄS § 61 lg 2 teatada sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui teatamisest arvates kahe nädala jooksul ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega. Kolleegium on seisukohal, et äriühingu äriregistrisse ennistamise kande aluseks olevate lahendite tegemine ametiülesande korras on piiratud seaduses selgelt sätestatud võimalustega. Registrist kustutatud äriühingu saab äriregistrisse ennistada mitte kande parandamise, vaid selleks seaduses ettenähtud alustel ja korras ehk täiendava likvideerimise instituudi kaudu. Osaühingu puhul reguleerivad sellist võimalust eelkõige ÄS § 218 lg-d 2 ja 3.
18.Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus menetlenud avaldaja taotlust iseseisva tsiviilasjana hagita menetluses, mille esemeks on olnud ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kustutamiskande parandamine. Kolleegium märgib, et kande parandamise menetlus ei ole iseseisev hagita menetluse liik, vaid kande parandamine toimub registrimenetluses. Tehes määruse puudutatud isiku registrisse ennistamise kohta, toimis Pärnu Maakohus sisuliselt registripidajana ja 17. aprilli 2013. a määrust tuleb käsitada registripidaja omal algatusel tehtud kandemäärusena, vaatamata sellele, et kohus ei menetlenud asja registrimenetluses ja et avaldaja esitas kohtule kande parandamise taotluse.
19.Kande parandamise menetluses tehtud lahendite peale määruskaebuse esitamise õiguse kohta märgib kolleegium järgmist. Nii menetlusosalised kui ka kohtud on leidnud, et praegust olukorda reguleerib TsMS § 600 lg 1, mille kohaselt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et TsMS § 600 lg 1 ei sätesta kaebeõigust kande parandamise määruse peale. Selle seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus. Seejärel jättis ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata põhjendusega, et maakohus võttis puudutatud isiku määruskaebuse ekslikult menetlusse.
20.Kolleegium selgitab, et TsMS § 599 esimese lause ja § 600 lg 1 järgi ei ole võimalik kaevata nn positiivse kandemääruse peale ehk määruse peale, millega registripidaja rahuldab kandeavalduse. Selline kaebeõiguse piiramine ei riiva tõhusa õiguskaitse põhiõigust, kuna määruse kandeavalduse lahendamise kohta saab teha üksnes ettevõtja kandeavalduse alusel ja ettevõtjal on alati võimalik esitada uus kandeavaldus. Seega ei reguleeri TsMS § 599 esimene lause olukorda, kus võlausaldaja taotleb ekslikult registrist kustutatud võlgniku registrisse ennistamist. Kolleegium leiab, et kohtud viitasid ekslikult TsMS § 600 lg-le 1, sest praegusel juhul oli tegemist hoopis TsMS § 600 lg 2 esimeses lauses kirjeldatud juhtumiga ehk olukorraga, kus registrit pidav kohus muudab registrisse kantud andmeid omal algatusel.
TsMS § 599 teise lause järgi võib kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Registrist (ekslikult) kustutatud ja sinna ennistatud äriühing on kolleegiumi arvates puudutatud isik TsMS § 599 teise lause mõttes ja seega on tal õigus esitada määruskaebus registripidaja algatusel ametiülesande korras tehtud kandemääruse peale. Seega võis puudutatud isik esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määruse peale, maakohus võis selle menetlusse võtta ja ringkonnakohus jättis selle ekslikult läbi vaatamata.
21.Kolleegium märgib, et äriregistri andmetel on puudutatud isik 3. juunil 2013 uuesti äriregistrist kustutatud. TsMS § 201 lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 ja § 45 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik, kelleks TsÜS § 25 lg 1 teise lause järgi on ka osaühing, registrist kustutamisega. Ka ÄS § 2 lg 3 järgi lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku õigusjärgluseta lõppemine on TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi menetluse lõpetamise aluseks.
22.Varasemas praktikas on kolleegium piiratud ulatuses tunnustanud registrist kustutatud äriühingu õigust vaidlustada enda registrist kustutamist ning leidnud, et tal säilib selles osas tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime. Nii on Riigikohus leidnud, et äriregistrist kustutatud äriühingul on õigus vaidlustada kustutamiskande aluseks olnud kohtulahendit, mis ei olnud kustutamise ajaks jõustunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-12, p 15; 14. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-05, p 12). Praegusel juhul ei ole aga tegemist sellise olukorraga ja seega tuleb asja menetlus lõpetada.
23.TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, v.a kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Sellest tulenevalt ei võta kolleegium asja juurde avaldaja vastusele lisatud dokumente – 22. mai 2013. a vastutusotsust nr 137/222-20 koos lisadega ega puudutatud isiku määruskaebust tsiviilasjas nr 2-13-30317. Nimetatud dokumendid tuleb avaldajale tagastada. 24 Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.