Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-97-11 Tartu, 27. oktoober 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve OÜ REHVIEXPRESS kandeavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-15268 OÜ REHVIEXPRESS ja Raivo Mereranna määruskaebus Avaldaja OÜ REHVIEXPRESS (registrikood 10618422), esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp 3. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprillil 2011 tsiviilasjas nr 2-11-15268 tehtud määrus ja samas asjas (registriasi nr Ä10045622/8) 17. märtsil 2011 tehtud Harju Maakohtu kohtunikuabi määrus.
2.Saata OÜ REHVIEXPRESS kandeavaldus Harju Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
3.Raivo Mereranna määruskaebus jätta läbi vaatamata.
4.OÜ REHVIEXPRESS määruskaebus rahuldada.
5.Tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-le (konto nr 221035086933, Swedbank AS) OÜ REHVIEXPRESS eest 9. mail 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ REHVIEXPRESS (avaldaja) esitas 17. märtsil 2011 Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda äriregistrisse enda juhatuse liikmetena Aarne Solvaku ja Raivo Mereranna.
2.Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis kandeavalduse 17. märtsi 2011. a määrusega rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi ei saa kandeavalduse alusel äriregistrisse kannet teha, kuna avaldaja osanike hääletusprotokolli järgi ei ole otsused vastu võetud. Avaldaja põhikirja kohaselt on otsuste vastuvõtmiseks vajalik 7/10-line häälteenamus. Hääletusprotokolli järgi hääletas juhatuse liikmete valimise poolt osanik R. Mererand, kellele kuulub 66,4% häältest, ning vastu hääletas osanik Andres Mägi, kellele kuulub 33,6% häältest.
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kandeavalduse rahuldada.
4.Kohtunikuabi ega maakohtu kohtunik määruskaebust ei rahuldanud, vaid saatsid selle edasi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja osaniku A. Mäe vastusest ilmneb, et ta on avaldaja põhikirja p-
st 6.4 aru saanud selliselt, et otsused võetakse vastu 7/10 poolthäältega nii koosolekul kui ka koosolekut kokku kutsutama. A. Mäe väidete järgi on põhikirjast sarnaselt aru saanud ka avaldaja ise teises tsiviilasjas. Tõlgendades avaldaja põhikirja p 6.4 võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 kohaselt, saab asuda seisukohale, et osanike otsuse vastuvõtmiseks on nõutav 7/10-line poolthäälteenamus ning see nõue kehtib ka juhul, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja ja R. Mererand esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse ning saata asi maakohtule kandeavalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste järgi reguleerib avaldaja põhikirja p 6.4 üksnes otsuste vastuvõtmist osanike koosolekul. Põhikirja p-st 6.1 nähtub, et otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata toimub seaduses ettenähtud korras. Äriseadustiku (ÄS) § 174 lg 2 järgi on sellisel juhul otsuse vastuvõtmiseks vaja üle poole osanike häältest, mis praeguses asjas oli olemas. Ringkonnakohus kohaldas valesti ka VÕS § 29 lg-t 4. Ringkonnakohus on avaldaja põhikirja tõlgendamisel tuginenud üksnes A. Mäe väidetele põhikirjast arusaamise kohta. Avaldaja esitatud tõendeid ja seisukohti ei ole ringkonnakohus analüüsinud. A. Mägi soovib tekitada avaldajale kahju.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegiumi arvates tuleb R. Mereranna määruskaebus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 682 lg 1, § 695 ning § 696 lg 1 esimese lause ja lg 4 alusel läbi vaatamata. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kandemäärus TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Kandeavaldus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel saata uueks lahendamiseks sama maakohtu registriosakonnale.
8.Kolleegium käsitleb esmalt R. Mereranna kaebeõigust (I) ning avaldaja kaebe- ja esindusõigust (II). Edasi analüüsib kolleegium avaldaja juhatuse liikme valimist (III) ja sellega seotud küsimuste lahendamise võimalikkust registrimenetluses (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (V). I
9.Ringkonnakohtu määrust vaidlustavad ühises kaebuses nii avaldaja kui ka R. Mererand. Kuigi kaebuses on R. Mereranda nimetatud ka puudutatud isikuna, nähtub kaebusest siiski (vt kaebuse p 1), et ka tema soovib ringkonnakohtu määrust vaidlustada.
10.Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada TsMS § 696 lg 1 esimese lause järgi määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Seega peab seaduses olema määruskaebuse esitamise õigust ettenägev säte.
11.Kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada TsMS § 696 lg 4 järgi määruskaebuse üksnes avaldaja. Määruse kandeavalduse lahendamise kohta saab teha üksnes kandeavalduse alusel. Kandemääruse
peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata, võib TsMS § 599 esimese lause järgi esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Sellest tulenevalt saab ka määruskaebuse rahuldamata jätmist ringkonnakohtus TsMS § 696 lg-le 4 tuginedes vaidlustada Riigikohtus üksnes avaldaja.
12.Eelnevast (vt määruse p-d 10 ja 11) tulenevalt tuleb R. Mereranna määruskaebus ringkonna-kohtu määruse peale jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel (nende koostoimes) läbi vaatamata.
13.Kolleegiumi arvates ei tule R. Mereranda kaasata kandeavalduse lahendamise menetlusse ka puudutatud isikuna TsMS § 198 lg 3 esimese lause alusel (vt selle sätte kohaldamise kohta ka Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p-d 25 ja 26). Äriregistri kandeavalduse läbivaatamisel otsustatakse üksnes kande tegemine registrisse (vt ka IV osa). Kandest võimalikult puudutatud muud isikud, nagu isik, kelle kandmist avaldaja juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või avaldaja osanikud, saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses. Seetõttu ei tule juba ainuüksi kandemenetluse efektiivsuse huvides muid isikuid peale avaldaja vähemalt üldjuhul menetlusse kaasata, kuigi see ei ole iseenesest välistatud. II
14.Avaldaja esitatud kandeavalduse jättis maakohtu registriosakond rahuldamata ja ringkonnakohus jättis rahuldamata kandemääruse peale esitatud määruskaebuse. Avaldaja saab nii TsMS § 599 esimese lause kui ka § 696 lg 4 alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule.
15.Probleeme tekitab aga avaldaja esindusõigus menetluses. Toimikust nähtub, et kandeavalduse on esitanud avaldaja nimel R. Mererand ja A. Solvak. Määruskaebuse maakohtu määruse peale on avaldaja nimel esitanud R. Mererand. Määruskaebuse Riigikohtule on avaldaja nimel esitanud vandeadvokaat Kaupo Lepasepp, kes on määruskaebuse ps 5 kinnitanud avaldaja ja R. Mereranna esindamise õigust. Samas ei ole äriregistrisse kantud avaldaja kehtiva esindusõigusega juhatuse liikmeid. R. Mereranna kui avaldaja juhatuse liikme ametiaeg on äriregistri andmetel lõppenud 29. mail 2009.
16.Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi esmajoones ettevõtja avaldusel. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab ÄS § 144 lg 3 teise lause järgi alla see juhatuse liige. Seega on R. Mererand ja A. Solvak iseenesest õigesti allkirjastanud kandeavalduse avaldaja juhatuse liikmetena, kelle kandmist juhatuse liikmetena äriregistrisse avaldaja taotleb.
17.Samas on kandeavaldus jäetud rahuldamata põhjendusega, et ei R. Mererand ega A. Solvak ei ole kehtivalt avaldaja juhatuse liikmeks valitud. Sellest järeldub omakorda, et ei R. Mererannal ega A. Solvakil ei pruugi olla avaldaja esindamise õigust, st tegemist ei pruugi olla avaldaja juhatuse liikmetega, kellel on ÄS § 181 lg 1 esimese lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi avaldaja seadusliku esindajana esindamise õigus.
18.R. Mereranna õigust avaldajat esindada ei põhjenda ka see, et ta on varem olnud avaldaja juhatuse liige. Kuigi osaühingu juhatuse liige valitakse ÄS § 184 lg 2 esimese lause järgi eeldatavasti tähtajatult,
jõustus selline regulatsioon alles 1. jaanuaril 2011. Sama sätte enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsiooni järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Äriseadustiku § 506 lg 51 järgi kohaldatakse enne 2011. aasta 1. jaanuari valitud juhatuse liikme ametiajale ÄS § 184 lg 2 sätteid juhatuse liikme valimise ajal kehtinud redaktsioonis. Seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus avaldaja suhtes tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p-d 33-36).
19.Samuti ei pruugi avaldaja esindamise õigust olla vandeadvokaat K. Lepasepal. Kuigi advokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi esindusõiguse olemasolu, ei tähenda see, et kahtluse korral ei tuleks ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi kontrollida. Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, osaühingu puhul seega juhatuse liikmelt. Toimikust võib järeldada, et K. Lepasepp on volituse avaldajat esindada saanud R. Mererannalt, kelle enese esindusõigus on küsitav.
20.Vaatamata eelnevale leiab kolleegium, et ringkonnakohtul oli võimalik avaldaja määruskaebus lahendada ja määruskaebuse saab lahendada ka Riigikohus. Seda õigustab erandlik olukord, kus esinevad üheaegselt järgmised asjaolud: avaldaja nimel on kandeavalduse allkirjastanud isikud, kes on palunud end kanda äriregistrisse juhatuse liikmetena; registripidaja keeldub avaldust rahuldamast, kuna taotletavad isikud ei ole tema arvates juhatuse liikmeks valitud; avaldajal ei ole rohkem esindusõiguslikke isikuid. Sellises olukorras saab tunnustada, et avaldajat esindavad TsMS § 599 esimese lause ja § 696 lg 4 alusel määruskaebuse esitamisel samad isikud, kelle juhatuse liikmetena äriregistrisse kandmist lahendatakse. Mõneti sarnaselt on Riigikohus varem leidnud äriregistrist kustutatud osaühingu kaebust registrist kustutamise peale lahendades, et registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-05, p 12). III
21.Sisuliseks takistuseks taotletud juhatuse liikmete kande tegemisele on kohtute arvates see, et R. Mererand ega A. Solvak ei ole valitud avaldaja juhatuse liikmeks, kuna valimiseks puudus osanike 7/10-line häälteenamus, nagu nõuab avaldaja põhikirja p 6.4.
22.Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine kuulub ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 esimese lause järgi vähemalt üldjuhul osanike pädevusse. Osanikud võtavad ÄS § 170 lg 1 esimese lause järgi otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Koosolekule võib hääli edastada ka ÄS § 170 lg-s 5 sätestatud viisil, samuti võib ÄS
§ 1701 alusel korraldada elektroonilise hääletamise. Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise või kui kõik osanikud nõustuvad otsusega ja selle allkirjastavad, ei ole täiendavaid formaalsusi osanike otsuste vastuvõtmiseks ÄS § 173 lg-te 6 ja 7 järgi vaja järgida. Koosolekut kokku kutsumata saab valida ka osaühingu juhatuse liikmeid, millele viitavad otsesõnu mh ÄS § 173 lg-d 41 ja 42.
23.Osanike otsus on ÄS § 174 lg 1 järgi vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui otsus tehakse ÄS § 173 lg-s 2 sätestatud korras, on otsus ÄS § 174 lg 2 järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Äriregistri andmetel kehtiva avaldaja osanike 2. veebruari 2004. a otsusega kinnitatud põhikirja (vt äritoimiku ärakiri, lk 58-59) p 6.1 järgi teevad osanikud otsuseid osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata ÄS §-s 173 sätestatud viisil, p 6.4 järgi on osanike koosolek aga pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle 7/10 häältest ning otsuseid võetakse vastu 7/10 poolthäältega. Erisätet ÄS § 173 järgse hääletamise kohta põhikirja tekstis ei ole.
24.Kohtud leidsid, et avaldaja põhikirja tuleb tõlgendada selliselt, et selle p 6.4 kohaldub ka otsuste vastuvõtmisele ÄS § 173 järgses korras, s.o kirjalikus menetluses. Samas on Riigikohus varem leidnud, et ÄS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi on osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekul ja koosolekut kokku kutsumata erinevad häälteenamuse nõuded ning kui soovitakse kõrvale kalduda äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõuetest, tuleb ka osaühingu põhikirjas eraldi ette näha suurema häälteenamuse nõue mõlema osanike otsuste vastuvõtmise viisi kohta (vt Riigikohtu 4. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 13).
25.Kohtud on jätnud tähelepanuta ka olulise erisätte, ÄS § 174 lg 3, mille järgi loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, ning häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sarnase regulatsiooni kohaldamist erinormina on Riigikohus kinnitanud ka varem (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-11, p 14; 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p-d 12 ja 13). Samas tekitab küsimusi see, kuidas rakendub ÄS § 174 lg 3 otsuse vastuvõtmisel ÄS § 173 lg 1 järgses korras. Nimelt tuleneb ÄS § 173 lg-test 2 ja 3, et sellisel juhul saadab osaühingu juhatus osanikele poolt või vastu hääletamiseks konkreetse otsuse eelnõu ning koostab hääletustulemuste järgi hääletusprotokolli. Regulatsioon eeldab seega, et osanik saab hääletada üksnes pakutud otsuse poolt või vastu, kuid isikuvalimise erisätte ÄS § 174 lg 3 järgi ei anta mitte vastuhääli, vaid anda saab üksnes toetushääli kandidaadile või kandidaatidele. Kolleegiumi arvates saab sätteid koostoimes tõlgendades siiski järeldada, et osaühingu juhatusel tuleb ka kirjalikus menetluses tagada osanikele ÄS § 174 lg 3 järgimine, mh võimalus osanikele esitada kandidaate juhatuse liikmeks sarnaselt osanike koosolekuga ja nende vahel valida.
26.Nii ÄS § 174 lg 1 kui ka § 174 lg 2 võimaldavad osaühingu põhikirjas otsuse vastuvõtmiseks ette näha seaduses sätestatust suurema häälteenamuse nõude. Riigikohus on leidnud, et põhikirjas võib
ette näha ka suurema häälteenamuse nõude ÄS § 174 lg-s 3 sätestatust (vt Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 14). Samas on problemaatiline, mida lugeda siin suurema häälteenamuse nõudeks, kui tegemist ei ole just osanike konsensuse nõudega.
27.Kolleegium nõustub kohtutega siiski põhimõtte osas, et vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust. IV
28.Kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Registripidaja ei tee ÄS § 33 lg 5 järgi kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole ÄS § 33 lg 6 järgi õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Samas tuleb kohtulikku registrisse teha üksnes selliseid kandeid, mis on arusaadavad ja ülevaatlikud, ei ole vastuolulised ning on realiseeritavad, st et nendele tuginedes on võimalik korraldada mõistlikult registriesemega seotud õigussuhteid ega tekitata eeldatavasti uusi õiguskonflikte (vt ka nt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 18).
29.Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on siiski piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses. Just hagimenetluses on võimalik saavutada kande tegemiseks vajaliku avalduse asendamine kohtulahendiga TsMS § 594 ja ÄS § 33 lg-st 11 alusel. Kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus TsMS § 598 esimese lause järgi peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. Kui sel juhul ei ole hagi veel esitatud, võib kohus TsMS § 598 teise lause järgi määrata asjaosalisele hagi esitamiseks tähtaja.
30.Riigikohus on leidnud, et äriühingu organi koosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu mh ka koosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses, lisaks on registripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui dokument on selgelt heade kommete vastane või vastuolus avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga või kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi (vt Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8).
31.Ringkonnakohus põhjendas avaldaja põhikirja tõlgendamist esmajoones avaldaja teise osaniku A. Mäe arusaamisega põhikirjast. Kolleegium sellega ei nõustu. Kuigi Riigikohus on leidnud, et osaühingu põhikirja tõlgendamisel saab lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 11), on viidatud kohtuotsus tehtud osanike otsuse vaidlustamise hagi lahendamisel, st õigusvaidluse lahendamisel hagimenetluses. Registrimenetluses kui formaalses menetluses tuleb põhikirja
tõlgendamisel vähemalt üldjuhul piirduda objektiivse tõlgendamisega, tuginedes mh TsÜS § 75 lg 1 teisele lausele ja VÕS § 29 lg-le 4.
32.Kokkuvõttes ei ole asja lahendamisel kontrollitud, kas avaldaja osanike otsuse võiks lugeda vastu võetuks ÄS § 174 lg 3 alusel, ega seda, kas avaldaja põhikirja p 6.4 näeb sellest ette erireegli ja kas võimalik erireegel on selle sättega kooskõlas. Samuti on jäänud kontrollimata, kas toimunud hääletusprotseduur (poolt/vastu) üldse vastab ÄS § 174 lg 3 nõuetele. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus ja maakohtu kandemäärus tühistada ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtu registriosakonnale.
33.Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb kaaluda, kas olemasolevatel andmetel on avaldus võimalik lahendada või tuleb kandemenetlus peatada ja anda avaldajale tähtaeg hagimenetluses tehtud kohtulahendi esitamiseks, millest nähtuks küsimuse lahendus, kas R. Mererand ja A. Solvak on valitud kehtivalt avaldaja juhatuse liikmeteks. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja osanikud on juhatuse liikmete valituks lugemise osas eri meelt ja seda küsimust ei pruugi olla võimalik lahendada registrimenetluses.
34.Kolleegium möönab, et kõikvõimalikud erinevad vaidlused avaldaja osanike vahel avaldaja juhtimise korraldamise üle võivad lisaks kuhjuvatele menetluskuludele pärssida avaldaja juhtimist, menetlustes osalemist (mh esinduse ja kättetoimetamise küsimuste tõttu) ja viia kahju tekkimiseni nii avaldajale kui ka osanikele ning ÄS § 59 lg 6 alusel koguni avaldaja sundlõpetamiseni. Selle vältimiseks on osanikul võimalik taotleda ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu järelevalvele (vt TsMS § 4772) alluva ajutise juhatuse liikme määramist TsMS §-des 602-605 sätestatud korras (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 15). Ajutise juhatuse liikme võib kohus määrata avaldajale ka hagi tagamise korras (vt Riigikohtu 25. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 11).
35.Avaldaja tegevuse võimalikust blokeerimisest võib osanike vahel tekkida ka materiaalõiguslikke nõudeid. Osanikule võib hea usu põhimõttest (vt TsÜS § 32) tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt. Samuti vastutab osanik ÄS § 188 lg 1 järgi osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest (osaniku või aktsionäride vahelise õigussuhte kohta vt ka Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31). Lisaks võib ÄS § 167 järgi nõuda osaühingu huve oluliselt kahjustava vähemusosaniku osaühingust väljaarvamist. V
36.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada.
37.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, mh esindajakulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 23).
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.