Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilasi nr 2/1-1312/03/05

Vastavalt hageja väidetele tellis kostja esindaja xx hagejalt erinevat tüüpi vineeri kokku maksumusega 53 557,80 kr, mis on hageja poolt kostja vedajale Andero Dolgovile vastavalt saatelehtedele nr 764 ja 757 üle antud 03.06.2002.a.. Selle kauba eest on hageja poolt kostjale esitatud faktuurarved nr 785 ja 797, kus oli maksetähtajaks märgitud 30 päeva ja viiviseks 0,1% päevas viivitatud summalt. Kauba tellimist kostja poolt tõendab hageja oma töötaja A.Šeptovitski ütlustega, mille kohaselt oli xxx tema pikaajaline klient, kes esindas algul OÜ Woodman ja hilisemalt kostjat. Tellimine toimus nagu tavaliselt telefoni teel, kui ei olnud tegemist mõõtu lõikamist vajavate detailidega. Kuna kostja ei tellinud mõõtu lõikamist vajavat kaupa, siis vormistas tunnistaja A.Šeptovitski vastava saatekirja ja arve. Kauba sai kokkulepitud päeval 03.06.2002.a. kätte vedaja, kelle saatis kostja. Vedaja allkirjastas saatelehed ja sai kauba kätte. Arved saatis hageja kostja asukohta postiga, kuid kostja ei ole arveid maksetähtaja jooksul ega ka hiljem tasunud. Hageja on korduvalt pöördunud telefoni teel kostja esindaja poole ja kostja esindaja lubas arved maksta esimesel võimalusel viidates sellele, et tal on tulemas rahad. Maksmisest ei ole kostja keeldunud ega kauba kättesaamist ei ole ta samuti eitanud enne kohtule esitatud vastust. Samuti väidab hageja, et kostja eelnevast tegevusest oli ta teadlik, et kostjal esinevad maksmisega probleemid, kuid ta on oma kohustused alati, olgugi et hilinemisega, täitnud. Hageja saatis kostjale 31.12.2002.a. saldoteatise selle kohta, et tal on eelmainitud faktuurarvete alusel võlgnevus 53 557,80 kr ja palus kostjal esitada kinnitus sellele saldole hiljemalt 10.02.2003.a. Samuti hoiatas hageja kostjat, et saldokinnituse mittesaamisel loeb hageja saldo õigeks. Kostja selle vastanud ei ole. 10.04.2003.a. saatis hageja kostjale pretensioon-pankrotihoiatuse, milles tugines samal võlgnevusel 53 557,80 kr ja selle põhjal arvestatud viivistel summas 12 907,40 kr ning palus tasuda eelnimetatud võlgnevus 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest. Ka sellele pretensioon-pankrotihoiatusele ei ole kostja vastanud. Hageja leiab, et tema hagi on põhjendatud ja tõendatud. On tõendatud, et kuna poolte vahel olid tihedad ärisuhted ja tavapäraselt tegi kostja hagejale tellimusi telefoni teel. Samuti on tunnistaja A.Dolgovi ütlustega tõendatud, et tunnistajalt tellis transporditeenuse kostja esindaja ja seda ka telefonitsi ning hagejalt saadud kaup anti üle kostjale tema asukohas, mille eest kostja maksis tunnistajale kokkulepitud tasu. Kostja poolsed väited ja kostja tunnistaja P.Kuuma ütlused on hageja hinnangul mitteusaldusväärsed ja seega tuleb need jätta kõrvale. Kostja on menetluse alguses eitanud vaid kauba kättesaamist, kuid hiljem asunud eitama ka kauba tellimist. Samuti on kostja eksitanud kohut ja hagejat, kui väitis, et A.Dolgov on talle tundmatu ja ei ole kunagi kostja juures töötanud. Hilisemalt on kostja tunnistanud, et tunneb Dolgove st A.Dolgovi ja tema isa ja on nendelt tellinud ka varem veoteenust. Samuti juhib hageja tähelepanu sellele, et hageja positsioon ja tunnistajate A.Šeptovitski, V.Kuzmani ja A.Dolgovi ütlused on omavahel kooskõlas ning loogilised. Samas kostja pidev

Tsiviilasi nr 2/1-1312/03/05

positsioonide muutmine, tunnistaja P.Kuuma vastuolulised ütlused ja kostja käitumine kohtueelsel ajal on vastuolulised ja seetõttu mitteusaldusväärsed.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole hagejalt vaidlusalust kaupa tellinud ega saanud. Hageja ja kostja vahel olid ärilised suhted enne vaidlusalust väidetavat tehingut, kuid need ei olnud sellisel alusel, nagu hageja väidab. Kostja tellist hagejalt kaupa, kuid seda alati meili või faksi teel. Kostja sai küll hagejalt faktuur-arved, kui kuna ta seda kaupa ei saanud, siis ei pidanud vajalikuks ka nendele arvetele vastata. Tunnistaja P.Kuum teatas küll peale arvete saamist telefoni teel, et ta ei ole seda kaupa saanud ja arvet maksta ei kavatse. Samuti ei olnud kostjal põhjust vastata saldoteatisele ja pretensioon-pankrotihoiatusele, kuna tegemist oli kostja seisukohalt alusetu väljapressimisega. Nagu tunnistas P.Kuum, oli ta tuttav A.Dolgovi isaga, kuid tunnistajat ennast ta ei tunne, on vaid paaril korral näinud. Hageja poolt tellitud kaupa ei ole kostja lattu üle antud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tunnistajad Anton Šeptovitski, Vladimir Kuzmani, Andero Dolgovi ja Peeter Kuuma ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsK § 242 lg 1 kohaselt ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Arvestades poolte seisukohti, eeldab hageja nõude põhjendatuse kontroll, et tuleb esmalt tuvastada poolte vahel lepinguliste suhete olemasolu, st kas kostja tellis hagejalt vaidlusaluse kauba ja kas kostjale on kaup üleantud, st kas A.Dolgovi poolt hageja käest saadud kaup on kostjale kätte toimetatud. Esitatud asjaoludel ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja laost on kauba saanud vedajana A.Dolgov ja et kauba väärtus on hageja poolt esitatud õigesti. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tellinud vastava kauba ja kas ta selle on kätte saanud. Seejuures nendes küsimustes tuginevad pooled tunnistajate ütlustel ja nende kooskõlal omavahel ja kirjalike tõenditega. Kohus, hinnates esitatud asjaolusid, tunnistajate ütlusi, poolte väiteid ja kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja poolt esitatud tõenditega: saatelehed, faktuurarved ja tunnistajate A.Šeptovitski, V.Kuzmani ja A.Dolgovi ütlustega on hageja väited tõendatud. Antud tõendid on oma vahel kooskõlas ja hageja seisukohad on mõistlikult põhjendatud ja loogilised. Kostja seisukohtade muutmine menetluse käigus, vasturääkivused ja mõistlikkusele vastukäivad selgitused, on kohtu arvates mitte usaldusväärsed.

Tsiviilasi nr 2/1-1312/03/05

Kauba tellimise osas kohus leiab, et kostja tellis hagejalt vaidlusaluse kauba. Hageja väidete kohaselt on pooled ärilistes suhetes mitme aasta jooksul enne vaidlusalust tehingut ja nende vahel oli tavaks sõlmida lepinguid suuliselt. Nii esitas kostja telefoni teel tellimuse A.Šeptovitskile, kes tundis kostja tolleaegset juhatuse liiget P.Kuuma juba tolle töötamisel eelnevas äriühingus Woodman. A.Šeptovitski vormistas saatelehed ja faktuur-arved saadud tellimuse alusel ja saatis arved raamatupidamisse ja kostjale ning saatelehed hageja lattu, kus kostja poolt määratud vedaja kaubale järgi tuli. Need väited on tõendatud tunnistaja A.Šeptovitski ütlustega ja vormistatud saatelehtede ja faktuur-arvetega. Samuti tunnistas tunnistaja P.Kuum, et ta tunneb ja on suhelnud A.Šeptovitskiga, olgugi, et mitte nii sageli, kui seda väidab tunnistaja Šeptovitski. Kostja tunnistaja P.Kuuma väide, et tellimusi on alati esitatud kas meili või faksi teel ei ole kostja iseenesest esitanud kohtumenetluses ja ei ole seda ka tõendanud. Seega ei loe kohus tunnistaja poolt esitatud väidet asjasse puutuvaks, kuna seda ei ole esitanud kostja. Samuti on see tõendamata. Kostja eitavat positsiooni kauba tellimise kohta muudab ebausutavaks ka see asjaolu, et esimeses kirjalikus vastuses (tl 20) kostja ei eitanud sõnaselgelt kauba tellimist, vaid tunnistades eelnevat kaupade ostmist hagejalt väites, et vaidlusalust kaupa (ega ka arveid) ei ole ta saanud. Hilisemalt kohtu eelistungil asus kostja seisukohale, et ka kaupa tellinud ta ei ole. Samas muutis kostja seisukohta arvete saamise osas ja tunnistas, et ta sai need arved, kuid ei pidanud vajalikuks neile vastata. Samas tunnistas kostja tolleaegne juhatuse liige P.Kuum, et ta helistas arvete saamisel hagejale (A.Šeptovitskile) ja teatas, et ta ei ole kaupa saanud ja arvet ei maksa. Nagu ilmneb tunnistaja A.Dolgovi ütluste ja A.Šeptovitski ning V.Kuzmani ütluste kõrvutamisel kirjalike tõenditega oli vaidlusaluse kauba tellimine toimunud kahes osas ja seda seejuures ajal, kui A.Dolgov oli juba laadimas esmalt tellitud kaupa. Nii väitis oma ütlustes tunnistaja A.Dolgov. Tema ütluste kohaselt helistas talle laadimise ajal P.Kuum ja ütles, et ta veel kord lao kontorist läbi läheks ja veel ühe saatelehe võtaks ja selle kauba ka peale laadida laseks. Seda kinnitas tunnistaja V.Kuzman, kelle seletuste kohaselt oli saatelehele nr 757 kantud A.Dolgovi auto number ja kuupäev käsikirjas seetõttu, et saateleht oli enne kaubale järeletulekut valmistrükitud ja siis ei teatud mis auto ja millal kauba peale võtab. Teine saateleht nr 764, aga on vormistatud juba ajal, mil oli teada nii kauba laadimine, kui ka auto, millele laaditakse. See asjaolu kohtu arvates samuti kinnitab seda, et tellimuse esitajas ei saanud tunnistaja A.Šeptovitski eksida, kui seda tehti kahel korral. Samuti eeldas see asjaolu, et teistkordne tellija pidi teadma esimesest tellimusest ja sellest, et auto oli juba laos ja laadimisel. Seega pidi olema kauba tellija P.Kuum, kuna nii A.Šeptovitskile, kui ka A.Dolgovile oli ta tuttav ja nende ütluste kohaselt oli helistajaks P.Kuum. Kostja positsioon selles osas, et ta ei pidanud vajalikuks ei arvetele vastata, saldokinnitust ümber lükata, ega ka pretensioon-pankrotihoiatusele vastata, kuna sellist kohustust ei ole seaduses kirjas ja liigub palju väljapressijaid, kes esitavad alusetuid arveid, on vastuoluline ja põhjendamatu. Õige on kostja seisukoht, et seadusest otseselt ei tulene kostja kohustus esitada vastuväiteid ühelegi neist dokumentidest, kuid tol ajal kehtinud TsÜS § 108 ja ka praeguse VÕS § 6 lähtuvalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt käituma. Samuti on eeldatav, et tsiviilsuhete pooled käituvad teineteise suhtes mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Hinnates kostja antud põhjendusi, et seadusest ei tulene kohustust

Tsiviilasi nr 2/1-1312/03/05

vastata hageja kirjadele, leiab kohus et antud asjaoludel on see ebamõistlik ja kostja positsiooni ja väiteid õõnestav. Arvestades seda, et hageja ei olnud kostjale tundmatu isik ja oli nagu ka kostja tunnistab tema lepinguline partner, siis on kohtu arvates ebamõistlik jätta talle vastamata samas vormis, kui olid esitatud, vähemasti ta teisele (saldoteatis) ja kolmandale (pretensioon-pankrotihoiatus) teatisele, kui oli ilmne, hageja ei loobu oma nõudest. Samuti tuleb arvestada seda, et hageja näol on tegemist arvestatava äriühinguga, kelle kõrvutamine petis-firmadega on alusetu. Viited aga sellele, et liigub ringi igasuguseid pettureid, kes esitavad alusetuid arveid, on kohtu arvates kostja poolt põhjendamatu ettekääne, et oma tegevusele mingitki põhjendust leida. Samas on antud kostja poolt ebamõistlik käitumine pigem seletatav hageja poolt väidetuga, mille kohaselt kostja ei eitanud kuni kohtusse hagi esitamiseni vaidlusalust võlgnevust, vaid lubas selle maksta. Selleks oli andnud alust ka kostja eelnev tegevus, kus tal oli võlgnevusi, mida ta tasus hilinemisega. Seda asjaolu on kinnitanud nii hageja kui ka kostja ning tunnistajad A.Šeptovitski ja P.Kuum. Seejuures oleks hoopis ebamõistlik hageja tegevus, kui peale kostja poolt väidetud kohest (tunnistaja P.Kuuma ütlused) eitavat vastust arvetele, jääda kostjale saldoteatisi ja pankrotihoiatusi saatma, selle asemel, et antud ilmne vaidlus koheselt lahendada kas läbirääkimiste teel või kohtusse pöördudes. Selliseid läbirääkimisi, mis oleks toimunud teemal, kuidas sai hageja arvates kostjale müüdud kaup kaduda, ei ole poolte vahel aga toimunud. Kostja eitab isegi tunnistaja A.Šeptovitski poolt väidetud kokkusaamist eesmärgiga kokkuleppida võla maksmine. Ning kohtusse esitas hageja antud hagi alles 07.11.2003 st üle aasta hiljem. Sellest järeldab kohus, et kostja esindaja P.Kuum on kuni vaidluse kohtusse andmiseni tunnistanud võlgnevust ja lubanud võla tasuda hilisemalt ning seetõttu ei ole hageja asunud oma nõuet esitama koheselt, vaid jäi ootama kostja poolt võla tasumist. Selleks andis alust ka asjaolu, et kostja on ka varem hilinenud maksetega, kuid ikka oma kohustused täitnud. Kui kontrollida seda võimalust, et tegemist võis olla kas antud asjas tunnistajateks olevate isikute nn kokkumänguga või kolmandate isikute poolt läbiviidud pettusega, siis kohus ei leia selle võimaliku olevat. Kolmandate isiku osalus selles tehingus on kohtu arvates välistatud esiteks selle pärast, et nagu väidavad nii tunnistaja A.Šeptovitski kui ka A.Dolgov, nii kauba tellimine kui ka veo tellimine toimusid telefoni teel ja mõlemale isikule oli P.Kuum tuttav ka hääle poolest. A.Šeptovitski väidetel on ta tihti P.Kuumaga telefonitsi rääkinud kui ka kohtunud eelnevalt. A.Dolgov on oma väidetel teostanud enne vaidlusalust vedu vähemalt kahel korral vedusid P.Kuuma tellimisel ja seda samuti telefoni teel tellimusi saades. Peale veo teostamist on P.Kuum alati maksnud teostatud veo eest ja seda tunnistajale või tema isale. Seejuures on kaasas olnud ka tunnistaja isa, kes tunneb P.Kuuma eelneva koostöö kaudu. Seda kinnitas ka tunnistaja P.Kuum, kes tunnistas, et A.Šeptovitskiga on ta rääkinud korduvalt, kui ka A.Dolgov on olnud tema ja A.Dolgovi isa kokkusaamiste juures. Teiseks asjaoluks on see, et kolmandatel isikutel on kohtu arvates väheusutav kokku viia kolme isikut, kes on omavahel eelnevast tuttavad ja seejuures nii, et keegi ei oskaks midagi kahtlustada.

Tsiviilasi nr 2/1-1312/03/05

Antud asjas tunnistajatena osalenud isikutest oleks kohtu arvates vajalik vähemasti A.Šeptovitski ja A.Dolgovi nn kokkumäng, kuid selle välistab, nagu osundas ka hageja, esiteks see, et antud isikud ei olnud eelnevas tuttavad. Sellist tutvust on eitanud mõlemad tunnistajad ja seda ei ole esitanud ka kostja ega ka tunnistaja P.Kuum. samuti ei ole A.Dolgovi varasemalt ega ka hiljem näinud tunnistaja V.Kuzman. Teiseks asjaoluks peab kohus seda, et vähemasti A.Šeptovitskile pidi olema teada hageja laos toimiv korraldus, et kaubale järgi tulnud vedajate isikusamasust ei kontrollita, nagu tunnistas V.Kuzman. Sellisel juhul on aga mõistetamatu A.Dolgovi tegevus, kes vormistas kauba saamise oma nimele ja ei ole seda ka hageja pöördumisel enne kohtuistungit eitanud ja oma seisukohta muutnud. Pettuse läbiviimisel oleks olnud A.Dolgovi seisukohalt ju lihtsam nimetada mõne mitteeksisteeriva isiku nimi ja selle varjus kaup kätte saada. Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et vaidlusaluse kauba tellis kostja nimel P.Kuum, kui kostja tolleaegne juhatuse liige. P.Kuuma poolt antud ütlusi selle kohta, et ta ei ole vaidlusalust kaupa hagejalt tellinud kostja nimel, peab kohus mitteusaldusväärseteks ja omakasupüüdlikeks eesmärgiga vabastada tema juhitud äriühing kohustustest hageja ees. Eeltoodud asjaoludel ja motiividel on P.Kuuma ütlused ümber lükatud ka teiste tunnistajate ütluste ja asjas kogutud materjalidega. Kauba vastuvõtmine kostja poolt on kohtu hinnangul samuti tõendamist leidnud. Esmalt tõendab kostja poolt kauba kättesaamist juba eelpool kohtu poolt analüüsitud kostja käitumine, kui kostja ei esitanud ühtegi tõendatavat vastuväidet hageja poolt esitatud arvetele, saldokinnitusele ega pankrotihoiatusele. Samuti see, et kohus pidas usutavamateks hageja väiteid selle kohta, et kostja tunnistas võlgnevust ja lubas selle ära maksta esimesel võimalusel. Samuti tõendab kostja poolt kauba saamist tunnistaja A.Dolgovi ütlused, mille kohaselt andis ta kauba üle kostja asukohas lattu ja sai peale veo teostamist kokkulepitud tasu P.Kuumalt. Seejuures langevad tunnistaja ütlused kokku P.Kuuma selgitustega selles osas, et tema kasutuses oli sel ajal tõesti A.Dolgovi poolt kirjeldatud sõiduauto. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Arvestades seda, et kohtu seisukoha kohaselt on tõendamist leidnud see, et kostja tellis hagejalt hageja poolt väidetud kauba ja kostja on selle kauba ka kätte saanud, siis kostja on rikkunud pooltevahelist ostu-müügilepingut ning jätnud täitmata oma TsK § 242 lg 1 tuleneva kohustuse: tasuda saadud kauba eest. Seega on hagejal nõue TsK § 242 ja § 173 alusel st kohustuse täitmise nõue. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele lepinguline võlgnevus 53 557,80 kr ulatuses. Viiviste nõue. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

Tsiviilasi nr 2/1-1312/03/05

TsK § 192 järgi kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Hageja poolt esitatud faktuur-arvetel on hageja ära märkinud, et viivitamise korral on viiviseks 0,1%. Kostja on arved kätte saanud ja ei ole neid kehtivalt vaidlustanud. Samuti on kostja juhatuse liikmena tegutsenud P.Kuum tunnistanud, et hageja poolt esitatud arvetes on alati olnud viivisemäär ära toodud ja olnud alati sama 0,1%. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole küll kostja suhtes hageja siiani viiviseid rakendanud. Viiviste arvestust ja viiviste kohaldamist ei ole kostja ka vaidlustanud. Lähtuvalt sellest kuuluvad viivised väljamõistmisele kostjalt hageja poolt taotletud ulatuses. Kohtukulud TsKMS § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kohtukuludena tasutud riigilõiv 5000,00 kr ja hagi tagamise kulud 1000,00 kr.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.