Ärakiri:
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-1161/03
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2005 Jõhvi
Kohus
Ida-Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
S M ́i hagi S K ja OÜ T M vastu mittevaralise kahju 20 000 krooni hüvitamise nõudes ja V N’i vastu varalise ja mittevaralise kahju 5 000 krooni nõudes ning OÜ T M vastu varalise kahju 5 000 krooni hüvitamise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
13.06.2005
Menetlusosalised
Hageja:
S M (IK xxx, elukoht xxx); Adv volikirja alusel E B;
Hageja esindaja:
OÜ T M (registrikood xxx, asukoht xxx); S K (IK xxx, elukoht xxx); V N (IK xxx, elukoht xxx);
Kostjad:
OÜ T M esindaja volikirja alusel R T (IK xxx , elukoht xxx).
Kostja esindaja: Resolutsioon
Jätta S M’i hagi S K ja OÜ T M vastu mittevaralise kahju 20 000 krooni hüvitamise nõudes ja V N’i vastu varalise ja mittevaralise kahju 5 000 krooni nõudes ning OÜ T M vastu varalise kahju 5 000 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest Ida-Viru Maakohtu kaudu, apellatsioonkaebuse esitamisest teatada
Ida-Viru Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kohtule 23.11.1998. a esitatud hagiavalduse kohaselt saatis kostja S K hagejale korduvalt teatisi selle kohta, et hagejal on üürivõlg kogu korteri eest. S. K kirja kohaselt võla mittetasumisel esitatakse hagi kohtusse. Hageja väitel kuulub pool korterist asukohaga xxx hageja endisele abikaasale ning hageja on poole, s.o. temale kuuluva korteri osa üürist ja kommunaalkuludest tasunud. Hagejal on sõlmitud munitsipaalettevõtte „Korter“ direktori V. N üürileping ainult poolele korterile. 16.06.1998. a soovis hageja esitada avalduse olukorra selgitamiseks S. K, kuid viimane keeldus hagejat vastu võtmast ja viskas hageja jämedalt ukse taha. Oma tegudega on S. K rikkunud hageja õigusi, tekitades hagejale moraalse kahju 3 000 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtu 02.02.1999.a määrusega tagastati S.M kaebus selle esitajale läbivaatamatult põhjendusel, et avaldus ei kuulu kohtu pädevusse läbivaatamiseks TsMS korras. Viru Ringkonnakohus tühistas oma 21.04.1999.a määrusega linnakohtu 02.02.1999.a määruse ja saatis hagiavalduse samale kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt oli protsessi kostjana kaasatud OÜ T M. Kohtla-Järve Linnakohtu 12.07.2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Linnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et keegi kostjatest oleks hagejale põhjustanud moraalse kahju. Samuti pole tõendatud, milles moraalne kahju seisnes. Hagiavalduses toodud toimingud nagu arvete esitamine ja tõendite väljastamine kuuluvad kostja igapäevase töö hulka. Viru Ringkonnakohtu 05.02.2002. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu otsus tühistati ja saadeti esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt peab kohus kõiki kogutud tõendeid analüüsima. Kohus arutas asja ilma tunnistajata, hageja nõusolek asja arutamiseks ilma tunnistajata puudus. Oma 19.12.2002. a avalduses suurendas hageja moraalse kahju nõuet 5000 kroonini ja palus kostjalt OÜ T M välja mõista hagejale tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks 5000 krooni. Avalduse kohaselt on S.K vastu võetud asjasse mittepuutuv meditsiiniline tõend. Nimetatud tõend kajastab endas eraelulist saladust. Seoses asja jätkumisega on 5 aasta jooksul moraalne ja varaline kahju suurenenud. 19.12.2002.a avalduses palus hageja kostjalt V N välja mõista hagejale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks 5 000 krooni. Avalduse kohaselt kirjutas kostja ilma hageja kirjaliku nõusolekuta ning kommunaalteenuste eest tasumata korterivaldaja J.M korterist asukohaga xxx linn välja, tekitades sellega hagejale materiaalset ja moraalset kahju. Viru Ringkonnakohtu 09.10.2003.a määrusega oli asja kostjana kaasatud V N. Oma 21.04.2005. a avalduses suurendas hageja moraalse kahju nõuet S. K vastu 20 000 kroonini. Hagiavalduse täienduse kohaselt korraldas kostja S. K hageja jälitamise eesmärgiga koguda andmeid hageja isikliku elu kohta. Kostjale on osutunud kättesaadavaks delikaatsed andmed hageja tervisliku seisundi kohta. Sellise tegevusega on kostja tekitanud hagejale moraalse kahju. Hageja palub S. K välja mõista hageja kohtukulu summas 3 000 krooni /tl 219/.
Kohtule 11.05.2005. a esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt jättis hageja endine abikaasa korteri lihtsalt maha, korter muutus elamiskõlbmatuks. Hageja endist abikaasat ei oleks tohtinud korterist välja kirjutada. Kostja S. K on hagejat jälitanud. Hageja on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tõend hageja tervisliku seisundi kohta ei oma asjas mingit tähtsust. Kostja teavitas üldsust neist andmetest. Kolm naisterahvast on lõpetanud hagejaga suhtlemise pärast delikaatsete isikuandmete teadasaamist.
Kostja OÜ T M oma 26.04.2000. a vastuses kohtule hagi ei tunnista. Hageja elab alates 1989.a 2-toalises korteris asukohaga xxx, kuhu ta kolis vahetusorderi alusel. 1994.a juunis jaotati korter S. M avalduse alusel Kohtla-Järve Linnavalitsuse Elanike Registriameti korraldusel kahe üürniku, s.o. S.Mi ja J.Mi vahel. Selle korralduse alusel sõlmis AS T M S.Mga eluruumi üürilepingu ühele toale. Sellise jaotamisega ei olnud nõus S.Mi abikaasa J. M. Elanike Registriamet tühistas 02.08.1994.a oma 13.06.1994.a otsuse ning tegi AS-le T M ettepaneku annulleerida S.Mga sõlmitud eluruumi üürileping ühele toale. 1997.a alguses ostis J.M endale korteri aadressil xxx ning isikliku avalduse alusel registreeriti ta 04.03.1997.a xxx asuvast korterist välja. Üürivõlg seisuga 01.03.1997.a oli 419,88 krooni. 20.02.1997. a sõlmis hageja AS-ga T M eluruumi teenindamise lepingu ning vastavalt lepingu p 2 ja 4 kohustub hageja tasuma osutatud teenuste eest. Korter on hageja poolt 19.03.1997. a erastatud, elamus on moodustatud korteriühistu. Alates korteri erastamisest ei ole hageja korteri eest tasunud, võlgnevus seisuga 01.05.2000. a moodustab 5 433.86 krooni. Kostja ega ka tema töötajad ei ole hagejale moraalset kahju tekitanud. Kostjad OÜ T M ja S. K oma 29.04.2005. a vastuses kohtule hagi nõude suurendamist ei tunnista. Kostjad ei ole oma igapäevase tööga tekitanud hagejale moraalset kahju. Kostjad paluvad jätta hageja kohtukulud tema enda kanda. Kohtule 17.05.2005. a esitatud vastuses kostja OÜ T M hagi ei tunnista. Hageja ei ole pärast korteri erastamist tasunud hooldustasu. Hageja müüs ise juunis 2000.a korteri kinnisvarafirma Assol kaudu, kes tasus hooldajale hooldustasu võlgnevuse 5164 krooni. Kostja ei tunne hageja poolt nimetatud isikuid ega ole nendega vestelnud. Avalikkusele ei ole kostja juhatuse liige kunagi andmeid hageja eraelu kohta esitanud.
Eelistungil 27.04.2005. a hageja toetas haginõudeid. Hageja nõuab S. K’lt moraalse kahju hüvitamist, mille kostja tekitas talle alates 1997. a. V. N andis loa S. K’le korter pooleks jagada. Endine abikaasa korteri eest ei tasunud. Endise abikaasa korterist väljakirjutamiseks oleks tulnud ka hageja nõusolekut küsida. Hageja erastas korteri ja pidi selle hiljem kinnisvarabüroo Assol kaudu võlgade katteks müüma. S. K ähvardas hagejat, et annab viimase kohtusse, kui ta võlgnevust ei tasu. Kostja V. N soovib hageja kahutasuna 5 000 krooni, mis on tekitatud seoses kohtuskäimisega. Kostja S. K avalikustas hageja delikaatsed isikuandmed, seoses sellega on hageja üksik inimene. Kui hageja tutvub mõne naisterahvaga ja viimane saab andmetest teada, suhe lõpeb. S. K soovib hageja 20 000 krooni. Kostja OÜ T M esindaja hagi ei tunnista. Hageja esitas hagi kohtusse 1999. aastal. Hageja erastas korteri 19.03.1997. a. Hageja on korteriomanik ja pidi tasuma maja hooldajale OÜ T M teenustasu. Korteriühistu vormistati 21.12.1997. a, kes sõlmis kostjaga elamu teeninduslepingu. Hoiatusi hagejale kui omanikule, esitas kostja veebruaris 1998. a ja oktoobris 1998. a. Alates korteri erastamisest kuni müügini 2000. a mais, hageja kostjale hooldustasu ei maksnud. Hageja müüs korteri läbi vahendaja, kes tasus pärast müüki 01.06.2000. a kostjale võlgnevuse summas 5 164 krooni. Arvete esitamine ja hoiatuste
tegemine on igapäevane töö, sellega ei saa mingit moraalset kahju tekitada. Toimikus on tõesti tõend, et hageja on psühhiaatriliselt II grupi invaliidiks tunnistatud ning on arvel. Tõend oli vajalik selleks, et hageja töötas öövalvurina munitsipaalettevõttes EKME ja tõendi alusel tehti kostjale selgeks, et hageja tööpäeva pikkuseks võib olla 4 tundi, öötöö ja materiaalse vastutusega töö on hagejale vastunäidustatud. See tõend lisati toimikusse 1999. a kui hakkas kohtulik arutelu. Hageja ise kinnitab, et on II grupi invaliid. Kostja S. K seletuse kohaselt ei ole ta hagejaga isiklikult tuttav ega oma ka ühiseid tuttavaid. Kostja kohustuste hulka ei kuulu tõendite väljastamine, hageja sai kostja nime kirjadelt. Kostja kabinetis pole hageja kunagi käinud. Hageja kaebas kostja peale prokuratuuri ning ta lisas vastusele vaidlusaluse tõendi. Kostja V. N hagi õigeks ei võtnud, seletades, et ta ei saanud ühegi seaduse alusel takistada isiku munitsipaalkorterist väljakirjutamist.
Kohtuistungil 13.06.2005. a hageja esindaja toetas haginõudeid. Hageja esindaja hinnangul on hageja närve rikutud alates 1997. aastast. Moraalse kahju nõue on 20 000 krooni, nõue on esitatud kostja S. K vastu. Korteril ja võlgnevusel ei ole moraalse kahjuga seost. Kostja S. K tegevuse tõttu tulid välja andmed hageja tervisliku seisundi kohta. Kostja teavitas üldsust hageja tervislikust seisundist. Hageja naistuttavad lõpetasid pärast hageja tervislikust seisundist teadasaamist hagejaga suhted. Inimesed, kes hagejaga koos politseis töötasid lugesid samuti tõendit. Hagejale tekitas selline tõendi avalikustamine hingelisi läbielamisi. Hageja väitel tekitas kostja V. N hagejale moraalse kahju sellega, et kirjutas hageja abikaasa korterist välja. Hagejale tekitas moraalse kahju ka kohus seadusevastaste lahenditega. Hageja kahtleb, kas kohus oleks üldse võinud vaidlusaluse tõendi vastu võtta. Tõendi asja materjalide juurde võtmisega alandati hagejat. Kostja S. K hagi ei tunnistanud, seletades, et hageja ise esitas avalduse, milles palus endise abikaasa korterist välja kirjutada. Hageja erastas korteri 1997. a märtsis, sellest ajast tekkis ka võlgnevus. Vaidlusalune tõend esitati 2000. aastal. Tõend esitati kohtule, kohus informatsiooni ei levita. Kostja esitas tõendi ametiisikule, hageja naistuttavaid kostja ei informeerinud. Kostja OÜ T M esindaja hagi ei tunnistanud, seletades, et OÜ T M saatis hagejale hoiatused pärast seda, kui korter oli hageja poolt erastatud. See kuulub kostja ametikohustuste hulka ja sellega pole hagejale tekitatud mingeid moraalseid kahjusid. Kostja V. N hagi ei tunnistanud. Kostja seletuse kohaselt ei pidanud abikaasa väljakirjutamiseks hagejalt nõusolekut küsima. Võlgnevusega korterit ei saanud erastada. Hageja erastas korteri, millel polnud võlgnevust.
Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja omandas korteri asukohaga xxx 19.03.1997. a Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja hageja vahel sõlmitud ostu-müügilepinguga /tl 25,40/. 20.02.1997. a sõlmis hageja AS-ga T M eluruumi teenindamise lepingu, mille p 2 ja 4 kohaselt kohustub hageja
tasuma osutatud teenuste eest /tl 26,41/. Seisuga 01.05.2000. a moodustas hageja võlgnevus OÜ-le T M 5 433.86 krooni /tl 18-19,33-34,74-75/. Hageja väitel on S. K saatnud korduvalt hagejale teatisi selle kohta, et hagejal on võlgnevus ning võla mittetasumisel esitatakse hagi kohtusse. Hageja on seisukohal, et sellise tegevusega on S. K tekitanud hagejale alates 1997. aastast mittevaralise kahju summas 20 000 krooni, OÜ T M varalise kahju summas 5 000 krooni. Hageja väitel kuulub talle pool korterist ning poole korteri eest on üür ja kommunaalkulud tasutud. Üürileping poolele korterile on sõlmitud munitsipaalettevõtte „K“ direktor V. Nga. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Vastavalt TsÜS (kuni 01.07.2002. a) § 172 lg-le 3, kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 448 lg 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses ning lg 2 kohaselt kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus nõustub kostjate OÜ T M esindaja ja S. Kga selles, et võlgnevuse teatise saatmist hagejale ei saa käsitleda mittevaralise (moraalse) kahju tekitamisega. Samuti ei saa võlgnevuse väljamõistmise nõudega kohtu poole pöördumist käsitleda õigusvastase ähvardusena. TsÜS § 96 lg 2 p 1 järgi ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati. Oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumine on õiguspärane tegevus. Kohus nõustub OÜ T M esindajaga, et OÜ T M põhitegevusala on elamute teenindamine ja remont, osutatud teenuste eest tasu nõudmine on OÜ T M töötajate igapäevane töö, mida ei saa vaadelda isikule varalise kahju tekitamisena. Kostja OÜ T M esindaja kohtus antud seletuse kohaselt puudutasid võlgnevuse teatised ajavahemikku alates korteri erastamisest 19.03.1997 kuni 01.05.2000. a. Kohtu arvates on hageja ekslikul seisukohal, et pärast korteri erastamist on tal kohustus tasuda poole korteri eest, kuna varasem üüri maksmise kohustus oli abikaasade vahel selliselt jaotatud. Kohus selgitab hagejale, et alates 19.03.1997. a on hageja korteri omanik, kes on kohustatud teenuste eest tasuma vastavalt sõlmitud eluruumi teenindamise lepingule. Hageja endine abikaasa ei ole selle lepingu pooleks, samuti ei oma tähtsust varem sõlmitud üürilepingud munitsipaalettevõttega /tl 7,21,23,38,240,241/. Seega hageja korteri võõrandamisel kinnisvarabüroo Assol poolt hageja võla /tl 18-19,33-34,74-75/ tasumisega OÜ-le T M, ei saanud kostja hagejale kahju tekitada. Muid tõendeid väidetava kahju olemasolu ning suuruse kohta hageja esitanud ei ole. Hageja väitel on kostja S. K keeldunud hagejat vastu võtmast ning visanud hageja jämedalt ukse taha, sellise tegevusega on S. K tekitanud hagejale mittevaralise kahju. S. K seletuse kohaselt ta hagejaga isiklikult tuttav ei ole, hageja ei ole viibinud kostja kabinetis. Kostja peab võimalikuks, et hageja sai kostja nime kirjadelt. TsMS § 91 lg 1 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja väited S. K jämeda käitumise kohta on jäänud paljasõnaliseks ja kohtus tõendamata. Kuigi hageja on kohtule esitanud R.M kirjaliku seletuse /tl 15/, mille kohaselt viimane kuulis 16.06.1998.a, kuidas naisterahvas keeldus hagejalt avaldust vastu võtmast ning käitus väljakutsuvalt, ei nähtu nimetatud seletusest, et tegemist oli S.K. Hageja tunnistaja kutsumist kohtuistungile ei soovinud. Hageja väitel on kostja S. K jälitanud hagejat eesmärgiga koguda andmeid hageja isikliku elu kohta. Kostjale on kättesaadavaks osutunud delikaatsed andmed hageja tervisliku seisundi kohta, kostja on avalikustanud hageja isikuandmed. Kostja kohtus antud seletuse järgi esitati
tõend /tl 20/ kohtule ja kohus informatsiooni ei levita. Vastavalt TsÜS § 24 lg-le 1 on isikul õigus nõuda tema eraelu puutumatuse rikkumise lõpetamist ning rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsÜS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus tunnistada eraelu puutumatuse rikkumiseks tegevuse, millega seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt kahjustatakse tema eraelu. Kohus nõustub kostjaga, et kohtule tõendi esitamist ei saa samastada üldsuse teavitamisega. TsMS § 8 p 2 järgi võib kohus oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks. Hageja väitel tekitas tõendi avalikustamine talle hingelisi läbielamisi ja tõendi kohtu materjalide juurde võtmisega alandati hagejat. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 67 kohaselt on protsessiosalisel õigus muuhulgas esitada ka taotlusi. Hageja ega hageja esindaja ei ole kohtult taotlenud istungi kinniseks kuulutamist. Kohus on seisukohal, et ka tõendi esitamine politseiametnikule ei ole samuti käsitletav isikuandmete avalikustamisena, mis võiks hagejale mittevaralist kahju tekitada. Hageja kohtus antud seletuse kohaselt lõpevad tema isiklikud suhted naistuttavatega pärast seda, kui naistuttav saab teada hageja delikaatsed isikuandmed. Kostja S. K väitel ei tunne ta hageja naistuttavaid ega ole neid informeerinud. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud põhjusliku seose olemasolu OÜ T M (esindaja S. K) poolt kohtule tõendi esitamise ja hageja naistuttavatega suhete nurjumise vahel. Kostjate OÜ T M ja S. K tegevus ei ole tekitanud hagejale mittevaralist kahju, toonud kaasa õigustamatuid kannatusi või hageja psüühilise heaolu langust. Hageja on kohtus esitanud väite, et kostja V. N on tekitanud talle varalist ja mittevaralist kahju summas 5 000 krooni, kuna registreeris elamispinnalt xxx välja hageja endise abikaasa, kostja oleks pidanud saama hagejalt eelneva nõusoleku. Samuti on V. N tekitanud hagejale mittevaralise kahju seoses kohtuskäimisega. Kohus nõustub kostjaga, et ükski õigusakt ei kohustanud kostjat küsima isiku elamispinnalt väljakirjutamiseks teise isiku vastavat nõusolekut, seega ei ole võimalik ka hagejal mittevaralise kahju tekkimine. Kohus on seisukohal, et kohtuskäimine ei tekita hagejale sellist mittevaralist kahju, mis vajaks rahalist hüvitamist. Hageja kohtule tõendeid varalise kahju ning selle suuruse osas esitanud ei ole. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ning tõendid ei anna hagi rahuldamiseks alust. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 224 – 231, § 299, § 300 jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi rahuldamata jätmisel. Kostjad ei ole taotlenud kohtukulude hüvitamist. Kohtla-Järve Linnakohtu 14.09.2001.a määrusega oli hagejale määratud esindajaks advokaat riigi arvel. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad hageja õigusabikulud riigi kanda. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.