Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-57-05 Otsuse kuupäev Tartu, 13. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi Korteriühistu 26. Juuli 29 hagi Jevgenia Vanhoneni vastu distsiplinaarkaristuse seaduslikuks tunnistamiseks ja alusetult saadud palga 318 krooni ja 133 krooni tagastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 2004. a otsus nr 2-2-225/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu 26. Juuli 29 kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. mai 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Korteriühistule 26. Juuli 29 kassatsioonkaebuselt
17.detsembril 2004. a tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Korteriühistu (KÜ) 26. Juuli 29 esitas Narva Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada seaduslikuks 11. aprilli 2003. a korralduse Jevgenia Vanhonenile distsiplinaarkaristuse määramise kohta ja mõista temalt välja ebaseaduslikult saadud palga 2003. aasta märtsikuu eest 318 krooni ja aprillikuu nelja tööpäeva eest 133 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt töötab kostja KÜ-s pearaamatupidajana. Alates 2001. aasta maist oli tema kuupalk 1 400 krooni. KÜ tegevdirektori 11. aprilli 2003. a korraldusega karistati kostjat töölt kõrvaldamisega neljaks tööpäevaks alates 14. aprillist kuni 17. aprillini 2003. a, peatades talle palga maksmise. Korralduse kohaselt rikkus kostja KÜ juhatuse 12. veebruari 2003. a otsust, KÜ tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldust ning 2003. aasta eelarvet palgafondi osas, kui kandis
31.märtsil 2003. a oma pangaarvele 2003. aasta märtsikuu palga, lähtudes palgamäärast 1 400 krooni kuus, kuigi alates 1. märtsist 2003. a oli tema palgamääraks kehtestatud 700 krooni kuus. Nimelt vähendati alates 1. märtsist 2003. a hageja juhatuse 12. veebruari 2003. a otsuse ning tegevdirektori
25.veebruari 2003. a korralduse alusel kostja palka 700 kroonini kuus (juhatuse 12. juuni 2003. a otsusega ja tegevdirektori 15. juuni 2003. a korraldusega kehtestati palgamäär 700 krooni alates
13.märtsist 2003. a). Kostjale 17. veebruaril 2003. a teatavaks tehtud juhatuse otsuse järgi tingis palga vähendamise juba kaks aastat ühistu raamatupidamises kasutatav arvutiprogramm. Samuti kinnitati 2003. aasta eelarves ettenähtud raamatupidaja palga vähendamine 23. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsusega. Hageja 11. aprilli 2003. a korralduse kohaselt seisnes kostja töökohustuste rikkumine ka selles, et ta keeldus tegemast oma töölepingu eksemplarile sissekannet palgamuudatuse kohta ega lasknud seda teha ka tööandjal.
3.J. Vanhoneni avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon 29. mail 2003. a tööandja 11. aprilli 2003. a korralduse töötajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta ebaseaduslikuks ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja ebaseaduslikult karistusena kinnipeetud palga nelja tööpäeva eest ning
tööandjale tekitatud kahju katteks töötaja eelneva kirjaliku nõusolekuta kinnipeetud 682 krooni 30 senti. Samuti tunnistas töövaidluskomisjon kehtetuks tööandja 25. veebruari 2003. a korralduse põhjusel, et komisjoni arvates halvendati nimetatud korraldusega töötaja olukorda.
4.Hageja ei ole kostja palgast mingeid summasid kinni pidanud. Seoses kostja 18. juunil 2003. a tehtud ümberarvestustega on 11. aprilli 2003. a korralduses märgitud hagejale tekitatud kahju 682 krooni 30 senti vähenenud 318 kroonile. Menetluse käigus selgus, et kostja on ka selle summa oma palgast kinni pidanud ning hageja loobus 318 krooni väljamõistmisest kostjalt. Kuna kostja täitis
18.juunil 2003. a omavoliliselt töövaidluskomisjoni otsuse palga väljamõistmise kohta nelja tööpäeva eest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 133 krooni. Hageja oli nõus 25. veebruari 2003. a korralduse kehtetuks tunnistamisega ja linnakohtule seda nõuet ei esitanud, sest töölepingus tehtavate muudatuste aluseks oli 12. veebruari 2003. a juhatuse otsus.
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et tööandja ühepoolse otsusega töölepingusse tehtud muudatused halvendavad tema palgatingimusi ning on seetõttu kehtetud. Töötaja ei ole kohustatud andma tööandjale oma töölepingu eksemplari muudatuste tegemiseks, millega ta nõus ei ole. Seega ei pannud kostja toime distsiplinaarsüütegu, kui arvestas endale 2003. aasta märtsi eest palka vastavalt töölepingule 1 400 krooni kuus. Kostja karistamine 11. aprilli 2003. a korraldusega oli ebaseaduslik. Hageja 15. juunil 2003. a korraldusega muudeti 25. veebruari 2003. a korraldust ning sellega tunnistas tööandja tegelikult varem väljaantud korralduse ebaseaduslikkust.
6.Narva Linnakohus rahuldas 28. aprilli 2004. a otsusega hagi ja tunnistas hageja 11. aprilli 2003. a korralduse J. Vanhoneni distsiplinaarkorras karistamise kohta seaduslikuks. Linnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 133 krooni nelja tööpäeva eest 2003. aasta aprillis, kui kostja oli töölt kõrvaldatud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja kohustatud täitma hageja juhatuse 12. veebruari 2003. a otsust ja 23. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsust. Kostja jättis oma kohustused süüliselt täitmata, kui ei teinud raamatupidamisdokumentidesse märget oma uue palgamäära kohta ja kandis omavoliliselt oma pangaarvele endise palgamäära. Samuti keeldus kostja esitamast töölepingu raamatupidamise eksemplari palgamuudatuse sissekande tegemiseks ja eemaldas hiljem selle dokumentide kaustast "Tõendid, lepingud". Tööandja tegutses seaduslikult, kui nõudis töötajalt selle raamatupidamise dokumendi esitamist. Töötaja karistamine oli kooskõlas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-ga 11. Kostja väide tema töölepingu ühepoolse muutmise kohta ei ole käesoleva vaidluse esemeks, sest ta ei pöördunud töövaidlusorganisse hageja juhatuse ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Kostja ei ole vaidlustanud, et tema palk nelja tööpäeva eest 2003. aasta aprillis, kui ta töölt kõrvaldati, oli 133 krooni.
7.Kostja J. Vanhonen esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Viru Ringkonnakohus tühistas 14. detsembri 2004. a otsusega Narva Linnakohtu otsuse ja jättis KÜ 26. Juuli 29 hagi 11. aprilli 2004. a korralduse seaduslikuks tunnistamiseks ja kostjalt 133 krooni
väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas eeltoodud korralduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja ebaseadusliku karistusena kinnipeetud palga nelja tööpäeva eest 267 krooni ja kahju katteks töötaja eelneva nõusolekuta tema palgast kinnipeetud 682 krooni 30 senti. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtuga, et kostja pani 31. märtsil 2003. a toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes pearaamatupidaja töökohustuste rikkumises. Töötajate distsiplinaarvastutuse seduse § 2 p 1 järgi on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse (TLS) §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepingu seaduse § 16 järgi on tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, kehtetud ning kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Seega on hageja ühepoolse otsusega alates 1. märtsist 2003. a kehtestatud muudatus, millega halvenesid pooltevahelises töölepingus kokkulepitud töötaja palgatingimused, TLS § 16 alusel kehtetu. Kostjat ei saa süüdistada töökohustuste rikkumises selle eest, et ta täitis töölepingu palgatingimusi kooskõlas TLS §-ga 16 ja § 48 lg 1 p-ga 1 ning ignoreeris tööandja ebaseaduslikku korraldust tema palgatingimuste ühepoolse muutmise kohta. Töölepingu seaduse § 50 lg 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja juhatuse
12.veebruari 2003. a otsust ja tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldust kostja kuupalga vähendamise kohta ei saa lugeda tööandja seaduslikuks korralduseks, mida kostja oleks pidanud täitma. Samuti ei olnud kostjal, kui ta ei nõustunud töölepingu muudatustega, kohustust esitada hagejale töölepingu enda eksemplari või teha sellesse ise sissekanne muudatuste kohta. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg 2 järgi tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult. Ebaseaduslikult distsiplinaarkaristuse kandmise tõttu sunnitud töölt puudutud aja eest on kostjal õigus hüvitisele keskmise palga ulatuses nelja tööpäeva eest summas 267 krooni. Linnakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite alusel rahuldati hageja nõue kostjalt 133 krooni väljamõistmiseks. Kostja pangaarvele on töölepingus kokkulepitud 1 400 kroonisest kuupalgast pärast tulumaksu ja töötuskindlustusmaksu mahaarvamist 31. märtsil 2003. a üle kantud märtsikuu eest 1 026 krooni ning
18.juunil 2003. a aprillikuu eest 195 krooni ja maikuu eest 513 krooni. Seega on kostja saanud palka aprillikuu eest 831 krooni (1 026 krooni � 195 krooni) ja maikuu eest 513 krooni (1 026 krooni � 513 krooni) vähem, kui töölepingus oli kokku lepitud. Seega ei ole kostja tekitanud 18. juunil 2003. a hagejale kahju summas 133 krooni ja nõue selle väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta Narva Linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-t 1, ületades hagi piire, kui mõistis hagejalt kostja kasuks välja 682 krooni 30 senti. Seda nõuet ei olnud hageja esimese astme kohtule esitanud. Samuti muutis kohus vaidluse eset, kui 11. aprilli 2003. a korralduse seaduslikuks tunnistamise nõude lahendamisel põhistas otsust töölepingu uute tingimuste kehtestamise
ebaseaduslikkusega. Kohtuotsus on vastuoluline ja ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele. Ka ei ole tõendeid hinnatud kooskõlas TsMS §-ga 95. Nii ei arvestanud ringkonnakohus, et 2003. aasta aprilli, mai ja juuni eest arvestas kostja endale palka, lähtudes tööandja kehtestatud uuest palgamäärast ning nõustus seega töölepingu muudatusega. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et töölepingu muudatused tuginesid hageja juhatuse
12.veebruari 2003. a ja üldkoosoleku 23. veebruari 2003. a otsustele ning kostjat karistati nimetatud otsuste rikkumise eest. Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et hageja nõudis kostjalt tema töölepingu eksemplari, mitte töölepingu raamatupidamise eksemplari esitamist, nagu tuvastas linnakohus. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et töötajal on õigus iseseisvalt lahendada palgavaidlust. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 1 järgi lahendatakse töövaidlusi töövaidluskomisjonides ja kohtus. Ringkonnakohtu otsusest järeldub, et tööandjal pole TLS § 64 lg 1 alusel õigust muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi ning töötaja võib jätkata töötamist endistel tingimustel.
10.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja seda põhjendamatuks ja leidis, et ringkonnakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et kostja ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muuhulgas töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepingu seaduse § 50 p 3 järgi on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja tegevdirektori 11. aprilli 2003. a korralduse kohaselt rikkus kostja KÜ juhatuse 12. veebruari 2003. a otsust, KÜ tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldust ning 2003. aasta eelarvet palgafondi osas, kui kandis omavoliliselt oma pangaarvele töötasu endise palgamäära järgi. Hageja tegevdirektori
25.veebruari 2003. a korraldusega vähendati kostja palka alates 1. märtsist 2003. a 700 kroonini kuus (15. juuni 2003. a korraldusega muudeti varasemat korraldust ja vähendati kostja palka samas suuruses alates 13. märtsist 2003. a). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei saanud tugineda viidatud korralduse väidetavale ebaseaduslikkusele ning seda tulenevalt TLS § 50 p-st 3, sest hageja korralduse aluseks olid hageja juhtorganite sellekohased otsused. 23. veebruari 2003. a üldkoosoleku otsusega kinnitati 2003. aasta eelarves ettenähtud raamatupidaja palga vähendamine. Hageja juhatuse
12.veebruari 2003. a otsusega vähendati kostja palka alates 1. märtsist 2003. a 700 kroonini kuus (12. juuni 2003. a otsusega muudeti varasemat otsust ja vähendati kostja palka samas suuruses alates
13.märtsist 2003. a). Kohtud on tuvastanud, et nimetatud hageja juhtorganite otsused on kehtivad ning seetõttu ei oma hageja tegevdirektori 25. veebruari 2003. a korraldus käesolevas asjas tähendust.
13.Seega ei ole käesoleva vaidluse esemel puutumust sellega, et väidetavalt muutis hageja
ühepoolselt kostja töölepingu tingimusi töö tasustamise osas. Kolleegium märgib, et ka juhul, kui tööandja muutis ühepoolselt töötaja töölepingu tingimusi ebaseaduslikult, ei olnud kostjal õigust hakata lahendama oma palgavaidlust väljaspool selleks seaduses sätestatud korda. Töölepingu seaduse § 26 lg 1 p 3 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks kokkulepe töötasu kohta, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 59 lg 5). Eeltoodu tuleneb ka palgaseaduse § 4 lgst 1, mis sätestab, et töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 59 lg-le 5 on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §-des 61-66 ettenähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingu seaduse § 64 lg-st 1 tuleneb tööandja õigus muuta seoses tootmise või töö ümberkorraldamisega töötaja töötasustamise aluseid ja tööreþiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Töötaja õigused sellisel töölepingu tingimuste ühepoolsel muutmisel sätestab TLS § 82, mille kohaselt on töötajal võimalus tööandjapoolsel lepingutingimuste rikkumisel töösuhe lõpetada või nõuda kokkulepitud tingimuste taastamist töövaidlusorganite kaudu (TLS § 69). Individuaalseid töövaidlusi lahendavad ITLS § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi töövaidluskomisjon ja kohus. Seega kui töötaja leidis, et palgatingimuste muutmine oli ebaseaduslik, võis ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda palka kokkulepitud tingimuste järgi.
14.Hageja 11. aprilli 2003. a korralduse kohaselt seisnes kostja töökohustuste rikkumine ka selles, et ta keeldus tegemast oma töölepingu eksemplarile sissekannet palgamuudatuse kohta ega lasknud seda teha ka tööandjal. Linnakohus tuvastas, et hageja raamatupidamise kaustas "Tõendid, lepingud" oli koopia kostjaga sõlmitud töölepingust ja kostja keeldus seda hagejale esitamast töölepingu muudatuse sisseviimiseks, ei teinud sellekohast kannet ka ise ning eemaldas töölepingu koopia raamatupidamise kaustast. Ringkonnakohus leidis, et TLS § 28 lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse tööleping kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale ning kuna KÜ tegevdirektori käes oli töölepingu tööandja eksemplar, siis nõudis tööandja kostjalt ebaseaduslikult töötaja käes oleva töölepingu eksemplari esitamist. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu selline järeldus ei põhine tõendite nõuetekohasel hindamisel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, millise töölepingu eksemplari (kas töötaja käes oleva töölepingu eksemplari või raamatupidamise kaustas oleva tööandja töölepingu koopia) tööandjale esitamata jätmist hageja töötaja distsiplinaarüleastumiseks luges, ja hinnata, kas tegemist oli töötajapoolse töökohustuste rikkumisega.
15.Ringkonnakohus rikkus samuti protsessiõiguse norme ebaseaduslikult saadud palga nõude lahendamisel. Hagiavalduses märkis hageja, et seoses kostja 18. juunil 2003. a tehtud ümberarvestusega vähenes hageja 11. aprilli 2003. a korralduses näidatud töötaja tekitatud kahju 682 kroonilt 30 sendilt 318 kroonile. Seega esitas hageja hagiavalduses muu hulgas nõude kostjalt 2003. aasta märtsikuu eest ebaseaduslikult saadud palga 318 krooni saamiseks ja 2003. aasta aprillikuu nelja tööpäeva eest 133 krooni saamiseks. Toimiku materjalide kohaselt (tlk 54) on hageja 2003. aasta märtsikuu eest ebaseaduslikult saadud palga 318 krooni nõudest loobunud, sest kostja on nimetatud summa tööandjale tagasi maksnud. Eeltoodust võib tuleneda, et tööandja ei olnud töötaja
palgast kinnipidamisi teinud. Sellisel juhul lähtus töövaidluskomisjon ekslikult eeldusest, et tööandja oli selle summa töötaja palgast juba kinni pidanud. Seega jättis ringkonnakohus kontrollimata, kas töövaidluskomisjonil oli alus nimetatud summa tööandjalt välja mõista. Ringkonnakohtu otsus ei vasta selles osas TsMS § 227 lg-s 1 kohtuotsusele esitatud nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht (vt otsuse p 12) ka hageja nõude osas 133 krooni saamiseks tulenevalt hageja 11. aprilli 2003. a korraldusest kõrvaldada kostja töölt palga maksmise peatamisega
14.aprillist kuni 17. aprillini 2003. a. H. Jõks, P. Jerofejev, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.