Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 21. veebruar 2017 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-16-119908 1558,36 eurot Suomen Luottovalvonta OY hagi G. B. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Suomen Luottovalvonta OY (registrikood xxxxxxx-x, asukoht Helsinki PL 311 00181 Uusimaa Soome Vabariik, esindaja Kaspar Kamsakann); Kostja G. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Suomen Luottovalvonta OY hagi G. B. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista G. B. Suomen Luottovalvonta OY kasuks 1331 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend üks) eurot ja 94 senti, millest 676 eurot on põhivõlgnevus, 68,88 eurot intress, 567,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 20 eurot sissenõudmiskulud.
3.Välja mõista G. B. Suomen Luottovalvonta OY kasuks alates 21.02.2017 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 27% aastas, kusjuures viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 567,06 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 676 euro suurust.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulud 43,90 euro osas.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskuludest 97% G. B. kanda ning 3% kostja menetluskuludest Suomen Luottovalvonta OY kanda.
8.Välja mõista G. B. Suomen Luottovalvonta OY kasuks menetluskulu summas 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot ja 85 senti.
9.Välja mõista G. B. Suomen Luottovalvonta OY kasuks menetluskuludelt summas 295,85 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 295,85 eurot. Edasikaebamise kord Suomen Luottovalvonta OY Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. G. B. võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Suomen Luottovalvonta OY esitas Tartu Maakohtule hagi G. B. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.05.2013 Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja järelmaksulepingu nr 1307300/96ta, mille alusel kostja omandas arvuti HP g6-2380sa, hiire ja puhastusvahendi. Järelmaksusummaks oli lepingu järgi 676,00 eurot ja lepingujärgseks intressimääraks 31,2412% aasta kohta. Kostja kohustus tasuma järelmaksusumma ja intressi osamaksete kaupa vastavalt lepingus olevale maksegraafikule. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Kaupmehe Järelmaks OÜ 18.09.2013 Lepingu kostjaga üles. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga Lepingust tuleneva nõude Kostja vastu Suomen Luottovalvonta OY’le. Kostja on jätnud tasumata Lepingust tuleneva järelmaksusumma 676 eurot ja intressi 68,88 eurot. Kostja kohustus tagastada järelmaksusumma ja tasuda järelmaksusumma kasutamise eest intressi muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 18.09.2013. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1. kohaselt kohustub krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel tasuma viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras, mis on Lepingu punkti 2.1 kohaselt 27% aastas. Viivisearvestuse perioodiks on 18.09.2013 kuni 26.10.2016. Lepingu üldtingimuste punkti 7.5. kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Kaupmehe Järelmaks OÜ on saatnud kostjale 26.06.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot), 18.07.2013 (meeldetuletuskiri 12,78 eurot) ja 27.08.2013 (meeldetuletuskiri 12,78
eurot) lepingu rikkumise tõttu teated ning 18.09.2013 (ülesütlemisavaldus 25,56 eurot) ülesütlemise avalduse, millega seotud kulud on Kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirja kohaselt kokku summas 63,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1375,84 eurot, mis koosneb tagastamata järelmaksusummast 676,00 eurot, intressivõlgnevusest summas 68,88 eurot, võla sissenõudmiseks kantud kuludest summas 63,90 eurot ja viivisest summas 567,06 eurot. Samuti palub hageja välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 676,00 eurot viivisemääraga 27% aastas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kuna kohtul puuduvad andmed G. B. asukoha kohta, tema elukoht on registri kohaselt määratud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja G. B. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid G. B. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 01.12.2016 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ vahel sõlmitud leping nr 1307300/96ta koos üldtingimustega lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmiseks kantud kulu 63,90 eurot, mille nõudmise alus on üldtingimuste p 7.5 ning hinnakiri. Hinnakirja järgi on meeldetuletuskirja maksumus 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse maksumus 25,56 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja – jõule ning samas ka asjaolu, et saadetud teated on sisu poolest tüüpkirjad. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on 5
eurot. Kohus on sissenõudekulude hindamisel aluseks võtnud ka alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kostjalt välja võla sissenõudmiseks kantud kuluna 20 eurot (4 x 5 eurot). Ülejäänud 43,90 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.
5.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1331,94 eurot, millest 676 eurot on põhivõlgnevus, 68,88 eurot intress, 567,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 20 eurot sissenõudmiskulud. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 21.02.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 27% aastas kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 567,06 eurot ületada põhivõlgnevuse 676 euro suurust. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 43,90 euro osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 97% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 97% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 3% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 225 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 305 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole.
Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (305 x 97%) 295,85 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (295,85 eurot) nõuet.