Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi V. T.’i vastu 44 953 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
22. märts 2005.a
Istungil osalenud isikud
Hageja Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood X) esindaja J. A. (isikukood X); Kostja V. T. (dokumentides ka V. T., isikukood X); Kostja esindaja M. T. (isikukood X).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V.T.’ilt (dokumentides ka V. T., isikukood X1, elukoht X) Eesti Liikluskindlustuse Fondi (registrikood X, juuriidiline aadress X) kasuks 44 953 (nelikümmend neli tuhat üheksasada viiskümmend kolm) krooni ning kohtukulud 420 (nelisada kakskümmend) krooni.
3.Välja mõista V. T.’ilt 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni riigilõiv riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule IdaViru Maakohtu kaudu 20 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul samast päevast arvates.
21. jaanuaril 2000.a esitatud hagiavalduse kohaselt 11.12.1993.a toimus Ida-Virumaal, X mõisa juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada Jõhvi Linnavalitsusele kuuluv sõiduk Toyota Hiace, reg.nr. 160 AEF. Liiklusõnnetus põhjustati kostja poolt temale kuuluva sõidukiga Honda Accord, reg.nr. 360 IAE. Sõiduk ei omanud õnnetuse hetkel liikluskindlustuslepingut, millega rikuti LKS § 2 lg 1.
2.LKS § 18 lg 3 alusel käsitles juhtumit hageja. 22.02.1994.a kinnitatud otsuste alusel hüvitas hageja liiklusõnnetuses kannatada saanud sõidukile tekitatud kahju kokku 39 090 krooni. Nimetatud summale lisanduvad vastavalt Rahandusministri määrusele nr. 121, 25.08.1993.a juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused, mis moodustavad kokku 5 863 krooni. Seega kokku 44 953 krooni.
3.22.02.1994.a ja 03.03.1997.a edastati kostjale pretensioonid võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevus oleks tulnud tasuda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Seni ei ole raha hageja arvele laekunud.
4.Hageja palus vastavalt LKS § 18 lg 3, TsK § 448, § 458, § 460 lg 1 ja Rahandusministri 25.08.1993.a määrusele nr. 121, välja mõista kostjalt hageja kasuks 44 953 krooni ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.07.04.2003.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole kostjal mingeid kohustusi hageja ees. EV LKS § 2 lg 1 alusel on kindlustatavaks objektideks liiklusvahendid, mitte aga liikluses osaleva isiku kohustus. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud tsiviilkoodeksi üldosas on toodud üheaastane aegumistähtaeg. Kostja ei ole sõidukit juhtinud. Samuti ei kuulu ta LKS § 29 lg 2 toodud isikute hulka. Kostja palus kohaldada hageja nõudmistele aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
6.Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Tema seletuste kohaselt hagiavalduses on viga. sõiduvahendi numbri osas, numbri 360 IAE asemel on ekslikult toodud 260 IAE. Kostja juhtis kindlustamata sõidukit. Kuigi uurija määruse kohaselt juht on kindlaks tegemata, liiklusõnnetuse kohta koostatud protokollis on kirjas, et juhtis sõidukit just kostja. Haldusõiguserikkumise kohta tehtud otsusega määrati kostjale karistusena rahatrahv 100 krooni. Aluseid aegumise kohaldamiseks ei ole. Hagi on esitatud TsÜS §178 lg2 sätestatud tähtaja jooksul.
7.Kostja vaidles hagile vastu. Tema seletuste kohaselt väljus auto tema valdusest tema tahtevastaselt, sõiduk oli ärandatud. Politseiametnikud tagastasid kostjale sõiduki ilma üleandmise-vastuvõtmise akti koostamata. On olemas uurija määrus selle kohta, et õnnetusjuhtumi toimumise ajal kostjale kuuluva sõiduki roolis olnud isik on tuvastamata. Sõiduk oli ostetud 14.08.1993.a. LKS §8 lg1 alusel sõiduvahendi arvele võtmine ilma kindlustuslepingu sõlmimata ei olnud lubatud. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone ega pöördunud viimase poole kohtuväliselt, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu hagi. Kahju peab hüvitama isik, kes juhtis sõidukit. Kostja leidis et TsK §448, §458 ja §460 sätted ei ole antud juhul kohaldatavad.
8.Kostja esindaja palus pöörata tähelepanu kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, millest lähtub, et sõidukit juhtinud isikut pole kindlaks tehtud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud poolte seletused ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Liiklusõnnetuse protokolli kohaselt liiklusõnnetus toimus 11.12.1993.a. Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid Honda reg nr 360 IAE ja Toyota Hiace reg nr 160 AEF. Kostja sõiduauto mudelit ei ole protokollile märgitud. Samas ARK tõendi kohaselt alates 14.08.1993.a kuulub kostjale sõiduk Honda Accord reg nr 360 IAE (t. II lk 13). Kuigi hagiavalduses on ekslikult märgitud kostja sõiduki reg nr 260 IAE, siiski osales liiklusõnnetuses ka kostja sõiduk.
11.Liiklusõnnetuse põhjuste kohta liiklusõnnetuse protokollisse nr AA 108105 kantud seletuste kohaselt Tallinn-Narva maanteel Jõhvi poole liikunud sõiduauto Honda Accord külglibisemise põhjusel paiskus vastassuunavööndi ja põrkus kokku Kukruse poolt tuleva mikrobussiga Toyota. Honda Accordi juhi poolt oli valesti valitud kiirus. Juht ei tulnud toime juhtimisega, mis oli avarii põhjuseks. Juht rikkus liikluseeskirja p 81 ja p 185 (t. I lk 17, 18). Liiklusõnnetuse kohta 10.02.1994.a tehtud otsuse kohaselt määrati kostjale halduskaristusena rahatrahv 100 krooni. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsust pole kostja vaidlustanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et otsus on jõustunud ja liiklusõnnetuse põhjustas ning kahju tekitas just kostja enda poolt juhitud enda sõidukiga.
12.Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult on leidnud aset nii liiklusõnnetus kui ka selle käigus Honda Accordi juhi poolt kahju tekitamine. 22.02.1994.a koostatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi (ELKF) otsuste kohaselt hüvitati Jõhvi Linnavalitsusele liikluskahju summas 39 090 krooni. Lisaks hüvitas hageja kindlustusjuhtumi kahjukäsitluskulud 5 863 krooni, kokku 44 953 krooni (t. I lk 12, 13). Kostjal ei olnud vaidlust liiklusõnnetuse toimumise, kahju tekkimise, tekitatud kahju suurusega ega hageja poolt kahju ja käsitlemiskulude hüvitamise üle. Kostja keeldub kahju hüvitamast, leides, et ta ei ole sõiduki roolis olnud ja sõiduk oli ärandatud.
13.TsMS §91 lg1 alusel tsiviilprotsessis kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus leiab üldiselt teadaolevaks (TsMS §94 lg1). Hagiavalduse järgi liiklusõnnetuse toimumise ajal ei omanud kostja sõiduk liikluskindlustust. Kuigi kostja on kinnitanud, et sõiduk oli kindlustatud, siiski dokumentaalseid tõendeid enda väidete kinnitamiseks pole kostja esitanud. Tsiviilasja menetlus kestab üle viie aasta ja kostjal oli piisavalt aega oma vastuväidete kinnitamiseks vajalike tõendite esitamiseks. Seega tekitati kahju kindlustamata sõiduvahendi juhtimise käigus.
14.Kuni 01.07.1995.a kehtinud Eesti Vabariigi liikluskindlustuse seaduse (LKS) §7 lg2 ja §18 lg3 alusel kindlustamata jäetud sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamine pidi toimuma ELKF-i arvel. Kostja ei esitanud vastuväiteid ega tõendeid tema sõidukiga tekitatud liikluskahju sõiduki kindlustanud kindlustusseltsi poolt hüvitamise kohta.
15.Nõustuda ei saa vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil aset leidnud kostja vastuväidetega, et hagejal on õigus esitada regressinõudeid üksnes LKS §29 lg2 sätestatud juhtudel. Kuni
01.07.1995.a kehtinud LKS §29 lg1 alusel kindlustusseltsil ja liikluskindlustuse fondil ei olnud õigust esitada regressinõudeid kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. Seadus ei piiranud ELKF-i õigust esitada regressinõudeid kindlustamata sõiduvahenditega liikluskahju tekitanud isikute vastu.
16.20.10.1996.a otsuses nr 3-2-1-117-96 tegi Riigikohtu Tsiviilkolleegium järelduse, et liikluskindlustuse seadus piiras regressiõigust vaid kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu, mitte aga muude kahjutekitajate vastu. LKS § 29 lg 2 sätestas vastutuse erandid seoses autojuhi õigusvastase käitumisega, mitte aga erandi sellest, kas auto oli kindlustatud või mitte. 18.12.1996.a Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-3-36-96 asuti seisukohale, et isik, kelle sõiduk oli kindlustamata, peab regressi korras vastutama kindlustusseltsi või liikluskindlustuse fondi ees kahju eest, mida ta põhjustas. Kahju tekitanud süüdiolev isik peab olenemata oma süü vormist vastutama, kuna on jätnud oma vastutuse kindlustamata.
17.Hagi on esitatud kooskõlas kuni 01.09.1994.a kehtinud TsK §81 ja alates 01.09.1994.a kehtima hakanud TsÜS §178 lg2 sätetega 10 aastase tähtaja jooksul, mistõttu puudub alus aegumise kohaldamiseks. TsK §460 lg1 tulenevalt isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus (regress), selle isiku vastu väljamakstud hüvitise suuruses. TsK §458 sätestas vastuse suurema ohu allika poolt tekitatud kahju eest. Selle säte kohaselt autoorganisatsioonid ja kodanikud, kelle tegevus on seotud suurema ohu allikaga lähikonnale (transpordiorganisatsioonid, tööstusettevõtted, ehitused, autovaldajad), on kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramata jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Et kahju tekitati vääramata jõu ja kannatanu tahtlusega, pole tuvastatud. Sellepärast nende sätete alusel tuleb hagi rahuldada kogu tekitatud kahju 39 090 krooni ja kahjukäsitlemiskulude 5 863 krooni ulatuses.
18.Liiklusõnnetuse protokolli kohaselt kostja sõiduautot juhtinud isikul ei olnud esitada politseile juhiluba. Liiklusõnnetuse protokolli viimasele lehele tehtud märke kohaselt sõiduki juht lahkus sündmuskohalt (t. I lk. 17, 18). Ida-Viru Uurimisbüroo uurija G. D. 19.04.1996.a kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse kohaselt ei olnud võimalik tuvastada, kes oli 11.12.1993.a liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja sõiduauto roolis. Politseiametnikud ei võtnud seletuskirju tunnistajatelt, s.h kostjale kuuluvas sõiduautos viibinud kolmelt isikult ja sõiduvahendi pukseerinud teise sõiduki autojuhilt. Liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht H. V. poolt uurijale antud ütluste kohaselt kostja sõiduki roolis oli mitte pikemat kasvu isik , vaevalt see oli kostja (t. I lk. 45, 46).
19.Käesoleva otsuse punktis 18 toodud tõendistest ei saa välja lugeda, et sõidukit juhtis ja liiklusõnnetust põhjustas just kostja. Samas see ei välista hagi rahuldamist. 19.04.1996.a uurija määruse kohaselt kostja esitas uurimisorganitele avalduse sõiduki ärandamise kohta alles 17.12.1993.a (määruses on viga kuu osas). Sama määruse kohaselt 11.12.1993.a kl 17.00 teatas kostja politseile, et ise pani avariid toime (t. I lk. 46). Uurija määruse alusel ei saa eeldada, et kostja sõiduk väljus tema omandist ebaseaduslikult.
20.Kostja ei võtnud midagi ette selleks, et vältida enda suurema ohu allikaga kahju tekitamist. Tõendamata on sõiduki ärandamine. Isegi kui sõiduki ärandamine oleks tõendatud, vabaneks kostja kahju hüvitamise kohustusest siis, kui kostja sõiduki valdaja oleks teada. Valdaja kindlaks
tegemine omab tähtsust ka seetõttu, et sarnaselt omanikuga saab ka valdaja vastu esitada hagi. Olukorras kus valduse üleandmine teisele isikule pole tõendatud, ei saa vabastada kostjat kahju hüvitamise kohustusest, kuna sellisel juhul võtaks kohus ELKF-ilt üldse õiguse esitada nõue regressikorras, mis ei ole lubatud. Kostja vastu esitatud hagi rahuldamisel on ka temal kui omanikul samuti õigus esitada vastavalt TsK §460 lg1 regressikorras hagi kahju tekitanud valdaja vastu.
21.Tsiviilasja toimikus on 22.04.1994.a hageja ja 06.11.1998.a OÜ Jaspit poolt koostatud hoiatused võlgnevuse tasumiseks, millised hageja esindaja seletuste kohaselt olid saadetud kostjale lihtpostiga. Kostja pole nende saamist kinnitanud. Kostja vastuväited, et hageja ei ole talle pretensioone esitanud, ei vabasta kahju hüvitamise kohustusest. Tsiviilkoodeks ega tsiviilseadustiku üldosa seadus ei keelanud pooltel esitada hagi ilma eelneva kohtuvälise hoiatuse tegemiseta. Hoiatuse tegemata jätmine ei tähenda, et kahju pole tekitatud.
22.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel kahju käsitlemiskulude väljamõistmise hagilt summas 420 krooni, mis vastavalt TsMS §60 lg1 esimesele lausele kuulub väljamõistmisele kostjalt. Hageja ei tasunud riigilõivu tekitatud kahju väljamõistmise hagilt. RLvS §16 lg1 p4 alusel oli ta vabastatud riigilõivu tasumisest. Seega vastavalt RLvS §37 lg1 ja TsMS §64 lg1 kuulub kostjalt väljamõistmisele 2 800 krooni riigilõiv riigituludesse.
23.Kohus peab vajalikuks märkida, et hagiavalduses on kostjana märgitud V. T.. Kohtule esitatud isikut tõendava dokumendi kohaselt kostja õigeks eesnimeks on V..
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §227, §231 ja §300 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.