Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-22-05 Otsuse kuupäev Tartu, 24. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi AS Eneres hagi MTÜ Pärtle-II vastu 54 443 krooni saamiseks. MTÜ Pärtle-II vastuhagi AS Eneres vastu 171 191 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2004. a otsus asjas nr 22/604/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Eneres (likvideerimisel) ja MTÜ Pärtle-II kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 28. veebruar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.AS Eneres (likvideerimisel) ja MTÜ Pärtle-II kassatsioonkaebused rahuldada.
9.detsembril 2004. a tasutud kautsjon 545 (viissada nelikümmend viis) krooni ja MTÜ-le Pärtle-II kassatsioonkaebuselt 8. detsembril 2004. a tasutud kautsjon 1712 (üks tuhat seitsesada kaksteist) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eneres esitas 5. juulil 2002. a hagi, milles taotles mittetulundusühingult (MTÜ) Pärtle-II välja mõista TsK § 355, § 366 lg 1 ja § 369 lg 1 alusel 54 443 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. juulil 2001. a tööettevõtulepingu Viimsi vallas asuva Pärtle-II esimese maaüksuse teede, kanalisatsiooni-, drenaaþi- ja veetrasside ehitamiseks vastavalt Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projektile nr 12-2000. Hagejalt tellitud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 975 885 krooni. Lepingu lisadeks olid tööprojekt ja hinnakalkulatsioon. Kuna MTÜ Pärtle-II soovis, et AS Eneres ehitaks ülepumpla ja survekanalisatsiooni asemel kogumiskaevu, siis kalkuleeriti tööde hind ilma ülepumpla ja survekanalisatsiooni väljaehitamiseta. Lepingus kogumiskaevu ehitamist ette nähtud ei olnud. AS Eneres koostas kogumiskaevu kohta pakkumise ning ehitas selle ka välja.
2.Tööettevõtulepingu p 8.1 kohaselt pidi omaniku järelevalvet teostama MTÜ Pärtle-II esindaja, kellel oli vajaduse korral õigus teha valik tehniliste lahenduste variantide vahel. Lepingu p-s 3.2 olid pooled kokku leppinud, et tööd antakse üle 31. juulil 2001. a. Hageja täitis lepingulised kohustused tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kõik tehtud tööd on viseeritud kaetud tööde aktides ja ehitustööde päevikus. 8. mai 2001. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 1 andis hageja kostjale üle lepingu järgi tehtud tööd maksumusega 236 419 krooni. 12. juuni 2001. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 2 andis hageja kostjale üle tehtud töid 690 401 krooni maksumuses, kusjuures aktis sisaldusid summaliselt ka eelmise aktiga üleantud tööd. 1. augustil 2001. a koostatud aktile nr 3 kostja alla ei kirjutanud. Kuna kostja ei tasunud arveid vastavalt kokkuleppele, lõpetas hageja objekti alles 7. septembril 2001. a. 19. septembril 2001. a esitas hageja kostjale tasumiseks arve summas 69 361 krooni 30 senti. Kostja maksis 7. novembril 2001. a hagejale 18 000 krooni. Tasumata on 51 361
krooni 30 senti. Lepingu p 5.4 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% tähtajaks tasumata summast iga hilinenud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30 viivitatud tööpäeva eest. Kostja võlgneb hagejale maksmisega viivitamise tõttu 3081 krooni 70 senti.
3.MTÜ Pärtle-II hagi ei tunnistanud. Hageja rikkus lepingut. Lepingu p 3.1 kohaselt tuli tööd teha kaevetööde loa alusel. Hageja jättis osa tellitud töid, s.o ülepumpla ja survetrassi ning truubi kanalisatsioonikaevu VK-3 juurde tegemata. Viimsi valla ehitusjärelevalve vaneminspektor tegi
20.septembril 2001. a tööde ülevaatamisel kaeveloale märkuse, et tööd ei vasta projektdokumentatsioonile, sest puuduvad ülepumpla ja survetrass. Kostja ei pea maksma hagejale tegemata tööde eest. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt tööde lõpetamist. Kuna hageja sellest keeldus, loobus kostja TsK § 365 lg 2 alusel lepingust ja laskis tööd teha kolmandal isikul. Kostjal ei olnud kohustust tasuda 19. septembri 2001. a arvet, seega ei ole ta tasumisega viivituses.
4.14. märtsil 2003. a esitas kostja vastuhagi 171 191 krooni 80 sendi (112 638 krooni 70 sendi kahjuhüvitise ja 58 553 krooni 10 sendi viivise) saamiseks. Vastuhagiavalduse kohaselt pidi hageja
19.aprilli 2001. a tööettevõtulepingu ja projekti nr 12-2000 järgi ehitama ka ülepumpla ja survetrassi. Lepingu punkti 4.1 kohaselt tuli töö üle anda etapiviisiliselt. Kostja võttis aktide nr 1 ja 2 alusel vastu hageja nõuetekohaselt tehtud töö ja tasus vastavalt kokkulepitule. Hageja ei ole lepingus ettenähtud töid lõpetanud, jättes lisaks ülepumplale ja survetrassile ehitamata ka truubi kanalisatsioonikaevu VK-3 juures. 19. septembri 2001. a arvest tasus kostja ettemaksuna tööde lõpetamiseks 18 000 krooni. Kohe pärast seda, kui hageja luges oma tööd lõpetatuks, s.o 2001. a septembris, teatas kostja hagejale töös esinevatest puudustest ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Hageja keeldus puudusi kõrvaldamast. Seega rikkus hageja lepingut. Tellijal oli TsK § 368 lg 1 alusel õigus hinda alandada määral, mille võrra puudused töövõtja poolt üleantud töös kahandasid töö väärtust võrreldes nõuetekohase tööga. Kostja alandas hinda 51 361 krooni 30 sendi võrra. Kostjal ei olnud kohustust tasuda tegemata töö eest. Kuna hageja keeldus lepingus ettenähtud töid lõpetamast, oli kostja sunnitud sõlmima 19. aprillil 2002. a lepingu OÜ-ga Anderman, kohustudes viimasele tööde eest tasuma 164 000 krooni. Sellest summast nõuab kostja hagejalt hüvitisena 112 638 krooni 70 senti, mille võrra kostja kahju hinnaalandamisega ei ole kaetud. Kuna hageja ei andnud töid üle lepingus ettenähtud tähtpäeval, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest kuni 30 päeva ulatuses. Kostja esitas hagejale 30. juulil 2002. a arve, nõudes 58 553 krooni 10 senti, hageja ei ole viivist kostjale tasunud.
5.AS Eneres vastuhagi ei tunnistanud.
6.Tallinna Linnakohus rahuldas 4. veebruari 2004. a otsusega AS Eneres hagi. MTÜ-lt Pärtle-II mõisteti hageja kasuks välja 54 443 krooni ja kohtukulu 15 078 krooni. Kostja vastuhagi jäeti rahuldamata.
7.Kohtuotsuse kohaselt tuleb hageja nõue 51 361 krooni 30 sendi saamiseks vastavalt TsK §-dele 355 ja 369 rahuldada, kui pooltel on töövõtuleping, tellitud töö on tehtud ning kostjale üle antud või kostja on rikkunud kohustust töö vastu võtta ja ta ei ole täitnud tasu maksmise kohustust.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid tööettevõtulepingu. Pooled vaidlevad lepingu
tõlgendamise ja selle täitmise üle. Kostja väidab, et hageja pidi ehitama objektile ülepumpla ja survetrassi. Hageja väidab, et kokku oli lepitud ülepumpla ja survetrassi asemel kogumiskaevu ehitamises.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 61 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe ning sama seaduse § 64 lg 1 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Seega on oluline tuvastada, kas pooled tahtsid lepingu sõlmimisel, et hageja ehitaks kogumiskaevu või ülepumpla ja survetrassi. Hageja on tõendanud, et pooled tahtsid lepingu sõlmimisel, et ta ehitaks objektile ülepumpla ja survekanalisatsiooni asemel kogumiskaevu. Ehitustööde päevikus ja kaetud tööde aktides ei ole kirjas, et ehitati või tellija või järelevaataja poolt nõuti survetrassi ja ülepumpla ehitamist. Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projekti järgi pidid ehitisel need rajatised olema, kuid selle projekti ja lisatud jooniste alusel ei ole muid tõendeid arvestades võimalik kindlaks teha, et poolte tahe lepingu sõlmimisel oleks olnud suunatud ülepumpla ja survetrassi ehitamisele. Lepingu tõlgendamisel ei saa arvestada üksnes projekti. Projekti võtsid pooled aluseks niivõrd, kui ei olnud kokku lepitud teisiti. Ka Viimsi Vallavalitsuse kaeveluba ja sellele tehtud valla ehitusjärelevalve vaneminspektori märkus ei tõenda, nagu oleks hagejal lepingu alusel tekkinud kohustus ehitada survetrass ja ülepumpla. Lepingust jäeti nende rajatiste ehitamine välja kostja esindaja initsiatiivil. Seega võttis kostja ka vastutuse juhuks, kui vastuolu tõttu avalikõiguslike normidega tekib probleeme kogumiskaevu kooskõlastamisega. Eraõiguslikus suhtes pidid pooled lähtuma TsK §-st 174. Hageja ehitas kogumiskaevu. Hageja ei nõua töö eest tasu rohkem, kui lepingu punktis 2 kokku lepitud, seega ei ole ta ka üleantud töö eelarvet ületanud. Kuna hageja täitis lepingu, pidi kostja tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Kostja tööd vastu ei võtnud ja on jätnud selle eest 51 361 krooni 30 senti tasumata. Hagi tuleb rahuldada tulenevalt TsK §-st 355 ja § 369 lg-st 1.
10.Vastuhagi alusena esitatud asjaolu, et hageja jättis rajamata truubi, ei ole kostja tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud väidet, et ta võis truubi ehitamata jätmise tõttu lepingu hinda alandada just tasumata jäetud summa võrra. Kostjal oleks vastavalt TsK § 368 lg-le 1 õigus nõuda tasu vähendamist juhul, kui hageja oleks kaldunud lepingu tingimustest kõrvale ja see oleks tööd halvendanud ning kostja oleks kandnud töös esinevate puuduste parandamisel kulusid. Kuna hageja lepingut ei rikkunud, ei olnud kostjal alust hinda alandada. Lepingus ei ole tellijale ette nähtud õigust nõuda puuduste parandamisel kantud kulutuste hüvitamist, nagu seda TsK § 368 lg 1 võimaldab. Vastuhagi ei saa ainuüksi sellest tulenevalt rahuldada. Kuna tõendatud ei ole, et hageja pidi ehitama ülepumpla ja survetrassi, siis ei ole vastuhagi rahuldamine võimalik. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks viivitamatult hagejale teatanud, et tema arvates rikkus hageja lepingut. Kuna ta väidetavatest puudustest hagejale kohe ei teatanud, siis ei saanud kostja TsK § 366 lg 1 teise lause järgi nendele hiljem tugineda.
11.Isegi kui muud vastuhagi nõude aluseks olevad asjaolud oleksid tõendatud, oleks kostja nõue kahju hüvitamiseks ikkagi vastavalt TsK § 367 lg-le 1 aegunud. Hageja lõpetas töö 7. septembril 2001. a, esitades kostjale tööde vastuvõtmise akti allakirjutamiseks. Kostja võis hageja vastu töö
puudustest tuleneva nõude esitada 6 kuu jooksul tööde vastuvõtmisest, seega alates 7. septembrist 2001. a. Hagi aegus 7. märtsil 2002. a, hagi esitati aga 14. märtsil 2003. a.
12.Hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada vastavalt TsK §-le 191 ja lepingu p-le 5.4 summas 3081 krooni 70 senti. Kostja nõue viivise väljamõistmiseks tuleks rahuldada juhul, kui hageja oleks rikkunud lepingut süüliselt, s.t teinuks töö valmis pärast lepingus ettenähtud tähtaega. Hageja pidi töö kostjale üle andma 31. juulil 2001. a, lõpetas töö aga 7. septembril 2001. a. Samas ei olnud hageja tähtaja rikkumises süüdi. Tõendamist leidis, et tööd seiskusid kostja raskuste tõttu tasuda hagejale tehtud töö eest.
13.Apellatsioonkaebuse esitas MTÜ Pärtle-II. Kaebuse kohaselt ei olnud pooltel kokkulepet kogumiskaevu ehitamiseks. Kohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud. Leping sõlmiti kirjalikult. Seega tuleb lepingu sõlmimiseks tehtud selgeid tahteavaldusi tõlgendada lepingu teksti alusel. Lepingu p 1 kohaselt pidi hageja tegema lepingule lisatud projektis ettenähtud tööd, mille hulgas oli ka ülepumpla ja survetrassi rajamine. Kuna tahteavaldus on selge, ei ole vajadust selle sisu selgitada teiste tõendite kaudu. Lepingu punkti 11.1 kohaselt pidid muudatused olema vormistatud kirjalikult ja selle nõude järgimata jätmine tõi kaasa tehingu tühisuse. Kirjalikku kokkulepet lepingu muutmise kohta ei ole esitatud. Seega on otsus vastuolus TsÜS § 91 lg-ga 1 ja § 93 lg-ga 1. Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks kostja võtnud endale riski kogumiskaevu paigaldamise lubatavuse osas. Ehitustööde projektile vastavuse eest vastutas hageja, mitte kostja. See, et hageja ei taotlenud kogumiskaevu rajamiseks projekti ja kaeveloa muutmist, kinnitab, et pooled ei leppinud kogumiskaevu rajamises kokku.
14.Ebaõige on seisukoht, nagu ei oleks kostja teatanud hagejale töö puudustest. Kohus tuvastas õigesti, et üleandmisakti alla kirjutamata jätmine on samastatav pretensiooni esitamisega. Ka aegumise osas ei ole kohtu seisukoht õige. Tsiviilkoodeksi § 367 nägi ette lühendatud hagi aegumise tähtaja töövõtja tehtud töös ilmnenud puudustest tulenevate hagide suhtes. See säte ei reguleerinud aegumist hagide suhtes, mille aluseks on kokkulepitud tööde tegemata jätmine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus ei ole õige osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata põhjendamatuse ja tõendamatuse motiivil.
16.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud tööettevõtulepingu järgi tehtud tööde eest tasumata raha saamiseks. Niisuguse nõude rahuldamise eelduseks on TsK §-de 355 ja 369 järgi see, et hageja oleks kohustunud kostja ülesandel tegema kindlaksmääratud töö, oleks selle töö teinud ja kostjale üle andnud, kostja oleks aga jätnud kokkulepitud tasu maksmata. Hagi esitamisel pidi hageja seega esile tooma faktilised asjaolud, millega ta põhjendab, et ta kohustus tööettevõtulepingu alusel kindlaksmääratud töö tegema, et ta on selle teinud ja kostjale üle andnud ning kostja on jätnud töö eest tasumata. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid ammendavalt ja vastuoludeta esile toonud. Hagisumma on hageja leidnud lepingus kokkulepitud tööde kogumaksumuse ja kostja poolt talle tasutud summade vahena. Hagiavalduses on ainult üldsõnaliselt märgitud, et lepingu objektiks oli teede, kanalisatsiooni-, drenaaþi- ja veetrasside ehitus, igasugune
tööde täpsem kirjeldus puudub. Hageja on märkinud, et vaidlusaluse lepingu kohaselt ei pidanud ta ehitama ülepumplat, survekanalisatsiooni ja kogumiskaevu. Samas ei ole hageja hagi alusena esile toonud seda, millised konkreetsed tööd pidi ta lepingu kohaselt tegema, millised tööd ta tegelikult tegi, millised tööd kostja vastu võttis või milliseid töid viimane keeldus põhjendamatult vastu võtmast ja milliste hageja tehtud tööde eest on kostja jätnud tasumata. Hageja ei osanud apellatsioonikohtu istungil selgitada, kas kostjaga oli kokku lepitud kogumiskaevu rajamises ülepumpla ja survetrassi asemel vaidlusaluse tööettevõtulepingu raames või oli tegemist kogumiskaevu rajamiseks sõlmitud uue kokkuleppega väljaspool tööettevõtulepingut. Hageja ei ole ka esile toonud, kas tema poolt nõutavas tasus sisaldub kogumiskaevu maksumus. Arvestades, et kostja vaidles vastu hageja väitele osa tööde eest tasumata jätmise kohta, on hagi alusena esiletoodud asjaolud esitatud puudulikult ja vastuoluliselt. Ainuüksi hagi alusena esitatud asjaolude puudulikkus ja vastuolulisus ei võimalda hagi rahuldada.
17.Kostja väitis vastuses hagile, et ta on hagejale tehtud tööde eest tasunud, kuid hageja on jätnud osa kokkulepitud töid tegemata. Kostja väitel on hageja lisaks ülepumplale ja survekanalisatsioonile jätnud ehitamata ka truubi kanalisatsioonikaevu VK-3 juures. Kanalisatsioonikaevu (peaks olema truubi) ehitamata jätmise vastuväitele ei ole hageja omakorda vastuväidet esitanud, seega tuleb lugeda, et hageja sellele väitele vastu ei vaidle. Juba sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, nagu oleks ta teinud kõik lepingus kokkulepitud tööd. Samas ei ole kumbki pooltest esile toonud, milline oli truubi rajamise maksumus.
18.Isegi kui lugeda, et pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas hageja pidi tööettevõtulepingu järgi ehitama ülepumpla ja survetrassi, ei ole poolte esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada, milline oli tööettevõtulepingu sõlmimisel poolte kokkulepitud hagejalt tellitud tööde maht. Kindlaks pole võimalik teha ka seda, kas hageja pidi ehitama ülepumpla ja survetrassi. Lepingust endast seda ei nähtu. Nõustuda ei saa kostjaga, nagu annaks teistsuguseks järelduseks aluse lepingu p 1, milles määratletakse lepingu objekt ja mille kohaselt tellija annab ja töövõtja võtab täitmiseks Pärtle-II esimese maaüksuse teede, kanalisatsiooni-, drenaaþi- ja veetrasside ehituse vastavalt Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projektile nr 12-2000. Nii ei saa sellest, et tööd peab tööettevõtja tegema vastavuses projektiga, teha järeldust, nagu peaks tööettevõtja tegema kõik tööd, mille tegemine on projektis ette nähtud. Mingit tööde spetsifikatsiooni pooled nende endi väidete kohaselt lepingu sõlmimisel ei koostanud.
19.Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ei ole märgitud, millised tööd on kostja vastu võtnud või vastu võtmata jätnud. Aktid sisaldavad vaid tööde maksumust. Ehitustööde päevikus ja kaetud tööde aktides märgitud andmeid ei ole hageja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides märgituga seostanud, samuti ei ole hageja tuginenud faktilistele andmetele, mis nimetatud tõenditest tuleneksid. Kuna hageja peab tõendama, et ta on kõik kokkulepitud tööd teinud, esitatud tõendite põhjal ei ole aga võimalik tuvastada tööde mahtu, mis hageja lepingu järgi tegema pidi, siis on tõendamata, et hageja on teinud kõik lepingus kokku lepitud tööd. Seega on hageja hagi tõendamata. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on jätnud talle tööettevõtulepingu järgi tehtud tööde eest tasumata, ei ole ta
õigustatud nõudma kostjalt ka viivist vastavuses lepingu punktiga 5.4.
20.Vastuhagi 112 638 krooni saamiseks põhjendas kostja väitega, et hageja kohustus tööettevõtulepingu järgi oli ehitada ülepumpla ja survetrass, mille hageja jättis ehitamata. Kostja põhjendas vastuhagis nõutut kui hüvitist hagejale tasutud töö eest, mille hageja jättis tegemata ja mille tegemise kostja tellis kooskõlas TsK § 365 lg-ga 2 kolmandalt isikult. Seega põhjendas kostja hüvitisenõuet hageja lepingurikkumisega. Selle üle, et hageja ülepumplat ja survetrassi ei ehitanud, pooled ei vaidle. Kostja pidi aga tõendama, et ülepumpla ja survetrassi ehitamine oli lepingu järgi hageja kohustus. Seda ei ole kostja tõendanud. Tööettevõtulepingust üheselt hagejale niisugust kohustust ei tulene. Ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid on koostatud pärast lepingu sõlmimist ega ole tõendiks poolte tahteavalduste kohta lepingu sõlmimisel. Kaeveloale Viimsi valla esindaja tehtud märkusest avalike normide rikkumise kohta ei saa teha järeldust pooltevahelise lepingu sisu kohta. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ülepumpla ja survetrassi ehitamine oli hageja tööettevõtulepingujärgne kohustus, on tema vastuhagi hüvitise saamiseks ainuüksi selle tõttu alusetu. Otsuses käsitlemata jäetud kostja apellatsioonkaebuse väidetel ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust. Oma viivisenõude rajas kostja väitele, et hageja pidi ehitama ülepumpla ja survetrassi. Muude faktiliste asjaoludega kostja oma viivisenõuet ei põhjendanud. Kuna kostja ei ole tõendanud hageja lepingurikkumist, siis sellest tulenevalt ei ole tema viivisenõue ka põhjendatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
21.Kassatsioonkaebuse esitasid mõlemad pooled.
22.Hageja AS Eneres (likvideerimisel) palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi, ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hageja leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Tsiviilkoodeksi § 369 lg-st 1 saab teha järelduse, et tellija on kohustatud tehtud töö vastu võtma ja maksma tööettevõtjale kokkulepitud tasu. Tööettevõtulepingu p 14.1 kohaselt on sama lepingu lisaks nr 2 hinnakalkulatsioon, mis oli lisadokumendina lepingu sõlmimisel lepingu täitmise aluseks. Ehitustööde päevikust ja kaetud tööde aktidest nähtub selgesti pooltevahelise lepingu objekt ja eriti asjaolu, et lepingu esemeks ei olnud survekanalisatsiooni ja ülepumpla väljaehitamine. Kostja esindaja ei ole esitanud mingeid pretensioone teostamata tööde osas. Ringkonnakohus on jätnud kohaldamata TsK § 366 lg 1, mille järgi ei saa tööettevõtjale puuduste kohta hiljem nõudeid esitada. Samuti on ringkonnakohus jätnud kohaldamata TsK §-s 355 ja § 369 lg-s 1 sisalduva tellija tasu maksmise kohustuse sätted. Kohtud on vastuhagi rahuldamata jätmisel õigustatult tuginenud TsK § 368 lg-le 1. Ringkonnakohtu otsusest lähtuvalt ei olnud pooltel selget kokkulepet lepingu objekti osas. Selline kohtu järeldus on vastuoluline ja pole kooskõlas tsiviilasjas kogutud tõenditega.
23.Kostja vaidleb vastuses hageja kassatsioonkaebusele vastu. Hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise. Hageja väitel on kohtu järeldus lepingu eseme kohta vastuoluline ega ole kooskõlas kogutud tõenditega, kuid kaebusest ei selgu, milles see vastuolu väljendub ja milliste konkreetsete tõenditega pole otsus kooskõlas.
24.Kostja MTÜ Pärtle-II palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tema apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, ja saata asi tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja arvates on ringkonnakohus rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Linnakohus tuvastas, et lepingus ettenähtud tööde tegemise aluseks olev projekt nägi ette pumpla ja survetrassi rajamise. Samas leidis linnakohus, et hageja pidi poolte kokkuleppest tulenevalt ehitama siiski kogumiskaevu. Ringkonnakohus lükkas ümber linnakohtu järelduse kogumiskaevu rajamise kohustuse osas, kuid jättis lahendamata selle, mida hageja üldse ehitama pidi. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole ühegi nimetatud objekti rajamise kohustus tõendatud, mis läheb aga vastuollu poolte põhjendustega. Linnakohus jättis vastuhagis esitatud viivisenõude rahuldamata põhjendusega, et hageja ei olnud tööde üleandmisega viivitamises süüdi. Ringkonnakohus jättis vastuhagi viivisenõude osas rahuldamata põhjendusega, et vastava nõude aluseks oli vaid viivitamine ülepumpla ja survetrassi üleandmisega. Viivisenõuet on põhjendatud tööde üleandmisega üldiselt. Asjaolu, kas on tõendatud kostja väide, et osaliselt jäeti tööd üldse üle andmata, ei saa mõjutada kostja õigust nõuda viivist. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 231 lg-t 4 ja ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele.
25.Vastuses kostja kassatsioonkaebusele palub hageja jätta selle rahuldamata. Hageja on arvamusel, et kostja kassatsioonkaebuses esitatud väited on esitatud ringkonnakohtu tõendite hindamise kohta ja tegelike asjaolude kindlakstegemiseks. Ringkonnakohus ei ole väljunud ei hagi ega vastuhagi piiridest.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
27.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 tuleb poolte vaidlusele kohaldada enne 1. juulit 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja tsiviilkoodeksi sätteid.
28.Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu järeldus, et pooltel ei ole selget kokkulepet lepingu objekti osas, on vastuoluline ja ei ole kooskõlas tsiviilasjas esitatud tõenditega. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 19. aprillil 2001. a tööettevõtulepingu, mille objektiks oli Viimsi vallas asuva Pärtli-II esimese maaüksuse teede, kanalisatsiooni-, drenaazi- ja veetrasside ehitus vastavalt Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ projektile nr 12-2000 ning selle järgi pidi objektil olema survetrass ja ülepumpla, et tööde kogumaksumus oli kokkuleppeline, hageja ehitas objektile kogumiskaevu, 1. augustil 2001. a koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 3 kostja alla ei kirjutanud, hageja lõpetas objekti 7. septembril 2001. a. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et pooled ei vaidle selle üle, milliseid töid 19. aprilli 2001. a lepinguga üldse telliti. Vaieldakse selle üle, kas pooled leppisid kokku ülepumpla ja survetrassi ehitamise asemel kogumiskaevu ehitamises. Hagi ja vastuhagi lahendamiseks oli vajalik poolte sõlmitud
tööettevõtulepingut tõlgendada. Vastavalt TsÜS § 64 lg-le 1 lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtes, kui tehingu sisust ei tulene teisiti.
29.Kuna ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis vastavalt TsMS § 330 lg-le 4, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas, pidi ringkonnakohus ise asjaolud tuvastama ja andma esitatud tõenditele hinnangu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Poolte tegeliku tahte tuvastamisel lähtus linnakohus lepingust, lepingu lisaks olevast projektist nr 12-2000, toimikule lisatud joonistest (projektist) ja teistest tõenditest. Ringkonnakohus pole otsuses põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta hagi ja vastuhagi alusena esitatud asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid.
30.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-t 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 227 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas seda, et ka ringkonnakohtu otsus ei või olla vastuoluline. Linnakohus tuvastas, et hageja pidi ehitama kogumiskaevu ja ehitas selle. Asjaolu, et hageja jättis rajamata truubi, ei ole kostja tõendanud. Seega leidis linnakohus, et hageja täitis lepingu. Kuna hageja lepingut ei rikkunud, ei olnud kostjal alust hinda alandada. Kuna kostja väidetavatest puudustest hagejale kohe ei teatanud, siis ei saanud ta nendele hiljem tugineda (TsK § 366 lg 1). Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et ainuüksi hagi alusena esitatud asjaolude puudulikkus ja vastuolulisus ei võimalda hagi rahuldada. Samas leidis ringkonnakohus, et lepingust ei nähtu, et hageja pidi ehitama ülepumpla ja survetrassi ja kuigi hageja pidi töö tegema vastavuses projektile nr 12-2000, ei saa sellest projektist järeldada, et töövõtja pidi tegema kõik tööd, mille tegemine oli projektis ette nähtud. Tuvastades, et lepingu ja projekti järgi ei pidanud hageja ülepumplat ja survetrassi rajama, luges ringkonnakohus seega õigeks hageja väite, et tal sellist kohustust ei olnud. Sellele vaatamata jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata.
31.Vastuhagi rahuldamata jätmisel leidis ringkonnakohus, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ülepumpla ja survetrassi ehitamine oli hageja lepingujärgne kohustus, siis tema vastuhagi hüvitise saamiseks tuleb ainuüksi selle tõttu jätta rahuldamata. Samas leidis apellatsioonikohus, et kuna hageja ei ole kostja väitele kanalisatsioonikaevu VK-3 juurde truubi ehitamata jätmise kohta vastu vaielnud, siis ei ole põhjendatud hageja väide, et ta on kõik kokkulepitud tööd teinud. Seega leidis ringkonnakohus, et kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus lepingut, siis sellest tulenevalt ei ole tema viivisenõue põhjendatud ning selle, et hageja on lepingu rikkumise omaks võtnud. Kostja õigused hageja lepingurikkumise korral tulenesid TsK § 368 lg-st 1, mille kohaselt kui tööettevõtja kaldus lepingu tingimustest kõrvale, mis halvendasid tööd, või laskis tekkida muid puudusi töös, on tellijal õigus omal valikul nõuda tähendatud puuduste tasuta parandamist sellekohaseks tähtajaks või vajalike kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töös esinenud puuduste parandamisel omade vahenditega, kui lepinguga oli tellijale selline õigus ette nähtud, või tasu vastavat vähendamist töö eest.
32.Vastavalt TsK § 366 lg-le 1 on tellija kohustatud tööettevõtja tehtud töö vastu võtma ja selle üle
vaatama. Seega peab tellija töövõtja tehtud töö vastu võtma ja ka üle vaatama. Tasu maksmise töövõtjale sätestab TsK § 369. Selle paragrahvi l. lõike järgi on tellija kohustatud töövõtjale kokkulepitud tasu pärast kõigi tööde üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisti. Kui hageja tegi kokkulepitud töö, siis lasus kostjal kohustus töö üle vaadata ja see vastu võtta ning maksta kokkulepitud tasu. Kui kostja ei teatanud viivitamatult hagejale töövõtulepingu tingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustes töös, kaotas ta vastavalt TsK § 366 lg 1 teisele lausele õiguse tugineda nendele hiljem. Tellija õigusi tööde vastuvõtmisel on käsitletud Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-83-98 (RT III 1998, 23, 234). Osutatud lahendis leiti, et lepingutingimustest kõrvalekaldumisest teatamata jätmise kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal.
33.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja rajas viivisenõude väitele, et hageja pidi ehitama ülepumpla ja survetrassi. Vastuhagis põhjendas kostja viivisenõuet sellega, et hageja ei andnud töid üle lepingus ettenähtud tähtajal. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja lõpetas objekti 7. septembril 2001. a. Linnakohus jättis kostja viivisenõude rahuldamata seetõttu, et hageja ei olnud tööde valmimise tähtaja ületamises süüdi. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et kohus eksis, kui leidis, et tööde valmimise tähtaja rikkumise põhjustas kostja tööde eest tasumisega viivitamine. Seega on kostja sidunud viivisenõude lepingu täitmise tähtajaga ja väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei ole viivisenõuet muude asjaoludega seostanud. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.