lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-12-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.03.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-12-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.03.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1773
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 477 lg 1, 2, 3, 5TsK § 448TsMS § 353 lg 3Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korralTsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-03-357/23Tallinna Ringkonnakohus23.01.20073-2-1-119-06Riigikohus28.11.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-12-05 Otsuse kuupäev Tartu, 11. märts 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi Malle Võsa vastu alusetult saadud vara tagastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1186/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Malle Võsa kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. veebruar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Malle Võsale kassatsioonkaebuselt 11. novembril 2004. a tasutud kautsjon 354 (kolmsada viiskümmend neli) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) esitas Malle Võsa vastu hagi alusetult saadud 198 804 EVP krooni või 35 387 krooni tagastamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tunnistati kostja Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise (ÕVVTK) Rapla maakonnakomisjoni 15. märtsi 1994. a otsusega Märjamaa vallas asuva Varsaoja talu maa ja vara suhtes õigustatud subjektiks. Märjamaa Vallavalitsuse 9. septembri 1994. a korraldusega määrati kostjale kompensatsioon summas 222 000 EVP krooni ja kanti see kostja EVP arvele. Hiljem selgus, et Varsaoja talumaade tagastamisega tegeles ka Loodna vald ning ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 26. aprilli 1994. a otsusega oli sama talumaa suhtes tunnistatud õigustatud subjektideks Eino Tikerpalu, Linda Polma ja Heinar Mäesalu. Märjamaa Vallavalitsuse 27. augusti 2002. a korraldusega tühistati Märjamaa Vallavalitsuse 9. septembri 1994. a korraldus. ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 14. märtsi 1995. a otsusega tühistati sama komisjoni 15. märtsi 1994. a otsus. Kuivõrd subjektide ring vaidlusaluse talumaa ja ühistatud vara suhtes oli laienenud, siis tühistas Rapla maakonnakomisjon 16. mai 1995. a otsusega oma 26. aprilli 1994. a otsuse ning tunnistas õigustatud subjektideks vaidlusaluse maa suhtes neli isikut, sh kostja 1/8 maa suhtes. Loodna Vallavalitsuse 25. mai 1995. a korraldusega määrati õigustatud subjektidele kompensatsioon. Kostjale määrati kompensatsiooniks 23 196 EVP krooni. Järelikult oli kostja saanud eelnevalt 198 804 EVP krooni võrra rohkem (222 000 - 23 196 = 198 804), kui talle tagastada tuli. Erastamisseaduse § 28 lg 6 kohaselt, kui isikule on erastamisväärtpaberid välja antud ebaseaduslikult ja ta ei saa neid tagastada, sest ta on need võõrandanud või erastamise käigus ära kasutanud, võib ta need hüvitada rahas, võttes aluseks erastamisväärtpaberite keskmise turuhinna nende võõrandamise või nendega vara eest tasumise päeval. Võõrandamisaegset (22. veebruar 1995. a) keskmist turukurssi arvestades on kostja poolt rahas hüvitatava summa suuruseks 35 387 krooni (198 804 x 0,178 = 35 387). Kohaldada tuleb tsiviilkoodeksi (TsK) § 477, mille kohaselt tuleb alusetult saadud vara

tagastada, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb.

2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja sai talle kompensatsiooni maksmise tühistamise otsustest teada alles hagimaterjalide saamisel ning tal ei olnud võimalik neid otsuseid enam vaidlustada. Kostja realiseeris 222 000 EVP krooni 22. veebruaril 1995. a ning sai selle eest 34 780 krooni.
3.Rapla Maakohtu 18. juuni 2004. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulene hageja nõue tema poolt esitatud asjaoludest. Hageja esitas TsK §-st 448 tuleneva kahju hüvitamise nõude. Vastavalt TsK § 448 lg-le 2 vabaneb kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on nõude ulatuses vara hageja arvel omandanud, ega seda, et tal oleks tekkinud kahju kostja süü läbi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2004. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning uue otsusega hagi rahuldati. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 35 387 krooni kui alusetult saadu. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja riigi arvel alusetult rikastunud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja sai Märjamaa Vallavalitsuse 9. septembri 1994. a korralduse alusel õigustatud subjektina kompensatsiooni 222 000 EVP krooni. Nii ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni
15.märtsi 1994. a otsus, millega kostja tunnistati esialgselt Varsaoja maa ja vara suhtes õigustatud subjektiks, kui ka kompensatsiooni tasumise aluseks olnud korraldus on tühistatud. ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 16. mai 1995. a otsusega tunnistati maa suhtes õigustatud subjektideks neli isikut, sh kostja 1/8 osa maa suhtes. Loodna Vallavalitsuse 25. mai 1995. a korraldusega määrati kostjale kompensatsioon 23 196 EVP krooni. Hagejal ei olnud enam võimalik kostja erastamisväärtpaberi arve nimiväärtust vähendada, sest kostja oli saadud EVP kroonid võõrandanud
22.veebruaril 1995. a. Maakohus tegi esitatud asjaoludest väära järelduse, nagu oleks esitatud kahju hüvitamise nõue, ega põhjendanud, miks ta ei arvestanud, et kostja võttis omaks, et ta polnud õigustatud saadud EVP kroone täies ulatuses saama. Maakohus leidis õigesti, et kohaldada tuleb tsiviilkoodeksi sätteid, kuid jättis rakendamata TsK § 477. Hageja esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite hindamisel leidis tõendamist, et alus, mille järgi kostja vara (222 000 EVP krooni) omandas, langes ära vastava korralduse tühistamisega. Kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb, tuleb TsK § 477 lg 2 kohaselt teise isiku arvel omandatud vara tagastada.
5.Maakohus leidis õigesti, et esitatud nõue ei ole aegunud. Vastuseks apellatsioonkaebusele lisas ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg 3 lubab esitada aegumise nõude apellatsioonimenetluses ka juhul, kui seda esimese astme kohtus ei nõutud. Nõue kohaldada hagi aegumist ei puuduta hagi alust ega eset ega poolte materiaalõiguslikke vastuväiteid nendele. Aegumise puhul ei ole tegemist uue vastuväite ega nõudega, mille hilisem esitamine oleks piiratud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse.
7.Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus põhjendanud oma seisukohta, et kostja on TsK § 477 lg 1 järgi alusetult rikastunud just 198 804 EVP krooni ulatuses. Käesolev olukord on

tekkinud tänu riigiametnike ebaseaduslike korralduste, otsuste ja fabritseeritud ÕVVTK komisjoni protokollidele. Ka Varsaoja talu maa hindamisel on riigiametnikud eksinud. Kostja kompensatsioon Varsaoja maade eest oleks pidanud olema 27 750 EVP krooni (222 000 : 8 = 27 750). Kostja alusetu rikastumine on jäänud tõendamata. Vastust ei ole leitud küsimusele, millises suuruses vähenes riigi ja suurenes kostja vara. Ringkonnakohus leidis, et kostjalt tuleb EVP kroonide puudumisel välja mõista 35 387 krooni, tegelikult sai kostja 222 000 EVP müügist 34 780 krooni. Seega tuleb kostjal riigiametnike lohakuse tõttu maatüki kompenseerimise asemel riigile veel 607 krooni peale maksta. Kassaator leidis, et alusetu rikastumisega saadu tagastamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti on esitatud nõue aegunud.

8.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Alusetu on kassaatori väide, nagu oleks tõendamata tema vara suurenemine ning riigi vara vähenemine. Tõendatud on, et kostja sai 222 000 EVP-d, seega on hageja vara selle võrra vähenenud. Kassaator on tunnistanud, et tal puudus alus sellise summa saamiseks, seega on ta vara omandanud alusetult. Ebaõige on kassaatori väide, et ta pidanuks saama 1/8 esialgselt määratud kompensatsioonist (222 000 EVP kroonist). Loodna vallas oli kogusummaks sealsete määrade alusel 185 567 EVP krooni ja kostjal oli õigus sellest 1/8-le. Kuna kostja on alusetult saadud EVP kroonid müünud, tuleb need erastamisseaduse § 28 lg 6 alusel hüvitada võõrandamistehingu tegemise päeval kehtinud EVP krooni keskmise turuhinna alusel. Lähtuda ei saa kostja poolt tegelikult saadud summast, sest rikastumise äralangemise instituut kehtib alles alates 1. juulist 2002. a, tsiviilkoodeks seda ette ei näinud. Kassaator ei ole selgitanud, milles seisneb riigipoolne vastuolu hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega on vastuolus kostja seisukoht, et alusetult saadut ei tule tagastada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-le 1 tuginedes tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja esitas kostja vastu nõude alusetult omandatud vara tagastamiseks. ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 15. märtsi 1994. a otsusega tunnistati kostja Märjamaa vallas asuva Varsaoja talu maa ja vara suhtes õigustatud subjektiks. Märjamaa Vallavalitsuse 9. septembri 1994. a korraldusega määrati kostjale kompensatsioon summas 222 000 EVP krooni ja kanti see kostja EVP arvele. Märjamaa Vallavalitsuse 27. augusti 2002. a korraldusega tühistati Märjamaa Vallavalitsuse 9. septembri 1994. a korraldus ning ÕVVTK Rapla maakonnakomisjoni 14. märtsi 1995. a otsusega tühistati sama komisjoni 15. märtsi 1994. a otsus. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei ole viimati nimetatud otsust ja korraldust vaidlustanud. Loodna Vallavalitsuse 25. mai 1995. a korraldusega määrati kostjale kompensatsiooniks õigusvastaselt võõrandatud vara eest 23 196 EVP krooni. Järelikult omandas kostja alusetult 198 804 EVP krooni. Ringkonnakohus on hagi rahuldades tuginenud TsK § 477 lg-le 2, mille kohaselt on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise isiku arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ka juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb, ja

erastamisseaduse § 28 lg-le 6, mille järgi võib isik, kellele on erastamisväärtpaberid välja antud ebaseaduslikult ja ta ei saa neid tagastada, sest ta on need võõrandanud või erastamise käigus ära kasutanud, need hüvitada rahas, võttes aluseks erastamisväärtpaberite keskmise turuhinna nende võõrandamise või nendega tasumise päeval.

11.Hagi rahuldamisel on apellatsioonikohus vääralt tuginenud erastamisseaduse § 28 lg-le 6, sest nimetatud säte jõustus alles 1. juunil 2001. a, seega nii pärast EVP kroonide omandamist kui nende võõrandamist kostja poolt. Ka ei ole erastamisseaduse § 28 lg-le 6 antud tagasiulatuvat jõudu. Hagiavalduses esitatud nõuet saab lahendada vaid TsK § 477 alusel. Kuna hageja on alusetult omandatud EVP kroonid realiseerinud, tuleb kohaldada TsK § 477 lg-t 3, mille järgi tuleb juhul, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas.
12.Asja uuel läbivaatamisel võib alusetult saadud ja seega tagastamisele kuuluva summa leidmisel tekkida küsimus TsK § 477 lg-te 3 ja 5 järgi. Kui kostja ei teadnud EVP kroone saades ega neid võõrandades, et tal ei olnud alust nii suures ulatuses kompensatsiooni saamiseks, tuleb TsK § 477 lg 3 järgi hagejale hüvitada EVP kroonide omandamise momendil määratav väärtus rahas. Vaid juhul, kui hageja tõendab, et kostja oli EVP kroone omandades pahauskne või sai hiljem teada või pidi teada saama vara saamise alusetusest, saab kostjalt nõuda TsK § 477 lg 5 järgi lisaks EVP kroonide väärtuse hüvitamisele ka kõigi tulude hüvitamist, mis ta sai või pidi sellelt varalt saama. Seega, kui kohus tuvastab, et kostja ei saanud EVP kroonide müügist tulu, saab temalt pahausksuse korral nõuda EVP kroonide väärtuse hüvitamist nende võõrandamise aja seisuga juhul, kui EVP kroonide väärtus suurenes selleks ajaks võrreldes ajaga, mil kostja need omandas.
13.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et esitatud nõue ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse juhul, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Käesoleval juhul on hageja nõude aegumistähtajaks enne 1. juulit 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 järgi 10 aastat.
14.Kuna asjas ei ole tuvastatud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, (s.t TsK § 477 erinevate lõigete kohaldamise eeldusi) ei saa Riigikohus TsMS § 353 lg 3 ja § 362 p 5 alusel ise asjas uut lahendit teha, vaid asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. T. Tampuu, P. Jerofejev, H. Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.